Valss

Valss (saksa k Walzer, inglise k waltz) on 3/4 taktimõõdus seltskonnatants.

Valss (Camille Claudel)

Ajalugu

Valss on arenenud 18. sajandi teisel poolel Saksamaal ja Austrias niinimetatud Saksa tantsust ja ländlerist. Alguses oli valss aeglane tants, kuid 19. sajandi esimesel poolel arendasid Viini heliloojad (Joseph Lanner, Johann Strauss) välja kiirema tempoga tsüklilise Viini valsi, mis võitis erilise populaarsuse ja levis 19. sajandi jooksul kõikjale Euroopasse. Kõige ilusamad Viini valsid ongi pärit juba Straussi aegadest, näiteks "Ilusal sinisel Doonaul".

Selle tantsu tantsimise stiil on siiski aja jooksul palju muutunud ja Inglismaalgi veel kohandatud – praegu loetakse põhiliseks standardtantsude kodumaaks ikkagi Inglismaad.

Eestlastelgi on oma labajalavalss, mis erineb suuresti võistlustel tantsitavast graatsilisest üle põranda liuglemisest.

Stiliseeritult on valssi rohkesti viljeldud kammer-, sümfoonilises ja lavamuusikas. Valsi uuemad teisendid on Inglise valss (aeglane valss) ja boston.

Valss võistlustantsuna

Tantsuvõistlustel tantsitakse kahte valssi – aeglast ja Viini valssi. Aeglane valss, mida kutsutakse ka Inglise valsiks, on poole aeglasem kui Viini valss, tempoks on 30 takti minutis. Viini valsi tempo on 60 takti minutis. Aeglast valssi õpetatakse Eestis tavaliselt juba esimeste tantsude seas, sest kuna tempo on aeglane, on neid samme lihtne õppida. Mõned tantsuõpetajad peavad seda tantsu ka standardtantsude aluseks, mõned arvavad, et aluseks on siiski aeglane fokstrott, mida Eestis standardtantsudest alles viimasena õpetatakse. Viini valssi õpivad ka juba algajad tantsijad, kuid kuna see on kiire tants ning nõuab paari head koospüsimist, on seda vahel raske omandada. Võistlustel on tantsudel oma järjekord, mis võib samuti olla erinevates maades erinev. Eestis tantsitaksegi kõigepealt aeglast valssi, Viini valss on standardtantsude järjestuses kolmas.