Vanemuine (selts)
Vanemuise Selts on ühendus, mis tegeles algul peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega, hiljem lisandus ka näitemäng.
Selts asutati Johann Voldemar Jannseni eestvedamisel 1865. aasta jaanipäeval (ukj 6. juulil).[2]
Üks esimesi etendusi Vanemuise Seltsis oli 1868. aastal Reinhold Sachkeri "Teomees ja karjapoiss".
1869. aastal sai Vanemuise Seltsi asutaja ja koorijuhi Johann Voldemar Jannseni eestvõttel ning Vanemuise Seltsi korraldamisel teoks esimene eesti üldlaulupidu. 1869. aastal asus lauluselts Vanemuine rentnikuna hoones Jaama tänav 14, kuid peatselt osteti maja päriseks ning tegutses hoones kuni 1903. aasta tulekahjuni, mis hävitas suure osa hoone puidust juurdeehitistest. Maja oli kooskäimiskohana peibutav: selles oli avar saal, maja ümbritses kaunis aed. Pärast põlengut Vanemuise Selts enam maja üles ei ehitanud, vaid ostis uue platsi praeguse Vanemuise teatri asupaigal[3].
1870. aasta 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval, kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. 1870. aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871. aastal "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola".
1903. aasta tulekahjus põles suur osa hoone puidust juurdeehitistest. Uue teatrimaja arhitektiks valiti soomlane Armas Lindgren, kelle projekti järgi Vanemuise selts oma uue maja Aia tänavale (praegune Vanemuise tänav) ehitada laskis. Maja ehituse jaoks korjati väga palju annetusi.
Pikemalt artiklis Vanemuine (teater).
1908. aastal loodi Vanemuise Seltsi sümfooniaorkester, mille dirigentideks said Samuel Lindpere, Juhan Aavik ja Juhan Simm. Põhiline kontserdihooaeg oli suvel, kontserdid toimusid suveaias.
16. aprillil 1934 määras Tartu 2. jaoskonna kohtupristav oksjonile sama aasta 31. maiks Vanemuise Seltsi teatrimaja Aia tänaval ja sinna juurde kuuluvad kõrvalhooned. Sellel kinnisvaral lasus hüpoteegivõlgu 2000 rubla ja 90 000 krooni eest. Teatrimaja määrati oksjonile hüpoteegipanga kasuks 11 528,85 krooni pantlehe laenu, tähtajaliste laenude ja maksude sissenõudmiseks. Pakkujail tuli maksta tagatist 8500 krooni[4].
1939. aastal oli seltsil võlgu ümmarguselt 520 000 krooni, sealhulgas Vanemuise hoone ümberehitamise võlga 400 000 krooni. Neid kohustusi ei oleks selts jõudnud kunagi täita ega isegi nende protsente maksta. Olukorrast väljapääsemiseks oleks tulnud luua sihtasutis[5].
1944. aastal pidi selts oma tegevuse lõpetama. Vanemuise Seltsi tegevus taastati 28. oktoobril 1994. Aastatel 1944–1994 kandis seltsi tegevuse järjepidevust Vanemuise Seltsi segakoor.[6]
Vanemuise Seltsi tegevus taastati 28. oktoobril 1994. Seltsi tegevuse taastamise järel tegutses selts Vanemuise teatrimajas, Pepleri 27 ja Jaama 14 ruumides. 2012. aastast asub selts jälle aadressil Pepleri tänav 27.[6]
Vanemuise Seltsi eesmärk on edendada eesti rahvuslikku kultuuri ja vaimsust. Selts korraldab kirjandus-, kunsti-, teatri- ja muusikaüritusi, loenguid ja ettekandekoosolekuid. Igal aastal tähistatakse koostöös Eesti Keele Kaitse Ühingu, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse ja Emakeele Seltsiga emakeelepäeva.[7] Selts on kirjastanud ja välja andnud raamatuid ja muid trükiseid.[8]
Vanemuise Seltsi auliikmed: Johannes Lükki (1996–2004), Kadi Taniloo (1996–1998), Helmi Aren (1996–2006), Velda Otsus (1996–2006), Uno Uiga (1996), Helend Peep (1996–2007), Lea Tormis (1998), Veljo Tormis (1998), Endel Aimre (2000–2006), Juhan Peegel (2000–2007), Krista Aru (2001), Linda Tammur (2006), Evald Kampus (2006), Lembit Eelmäe (2006), Kalju Haan (2006), Elvi Alekand (2008), Endel Taniloo (2008).
Vanemuise Seltsi juhatuse esimees aastatel 1994–2004 oli Evald Kampus, aastatel 2004–2006 oli seltsi esimees Valter Haamer, aastatel 2006–2011 Illi-Maret Uuk.[9] 2011. aastast on Vanemuise Seltsi esimees Andro Roos.[10]
Viited
muuda- ↑ Elamu Tartus Jaani 20, 16-19.saj. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 26.10.2020).
- ↑ Meestelauloselts "Wanemuine", Eesti Postimees, nr.48, 1. detsember 1865.
- ↑ EElamu (hilisem teatrihoone) Tartus Jaama 14, 1847.a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 26.10.2020).
- ↑ "Vanemuise" teatrimaja oksjonile. Vaba Maa, 17. aprill 1934, nr. 88, lk. 1.
- ↑ Kas "Vanemuine" peab loobuma rahvamaja ülesandest? Rahvaleht, 30. juuni 1939, nr. 151, lk. 8.
- ↑ 6,0 6,1 Vanemuise Seltsi tegevuse eesmärk ja arengukava.
- ↑ Vanemuise Selts. Koostööpartnerid ja korraldatud üritusi.
- ↑ Vanemuise Seltsi kirjastuse väljaanded.
- ↑ Vanemuise Seltsi ajalugu.
- ↑ Majandusdoktor Andro Roos: Eesti majandust kägistab bürokraatia. Vooremaa, 7.11.2019.