Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
	Osa Vene-Rootsi sõjast ja Teisest Põhjasõjast
Toimumisaeg	17. mai 1656-1658
Toimumiskoht	Liivimaa
Tulemus	Vallisaare vaherahu
Osalised
Rootsi	Moskva tsaaririik; Kuramaa hertsogiriik
Väejuhid või liidrid
Magnus Gabriel De la Gardie; Gustaf Adolf Lewenhaupt	Aleksei I Mihhailovitš; Afanassi Ordin-Naštšokin; Aleksei Trubetskoi
	Vallisaare vaherahu kestis kuni 1660. aastani ja 1661. aastal lõpetas sõjategevuse Vene-Rootsi sõjas Kärde rahu

Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast. Samal ajal pidas Moskva tsaaririik sõda Rzeczpospolitaga.

Eellugu

Rootsi alad 1656

1654. aastal algas Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel Ukraina ja Lõuna-Venemaa territooriumite pärast Poola-Vene ehk Kolmeteistkümneaastane sõda. Moskva tsaaririigi ülekaalukad väed sisenesid, kokkuleppel Ukraina kasakate hetmani Bogdan Hmelnõtskiga, Ukraina aladele ja Leedu Suurvürstiriiki. Olulisim piirikindlus Poola Smolensk langes peagi Moskva vägede kätte ning nende väed rüüstasid tugevalt Leedu alasid. Poola oli võimetu midagi otsustavat selle vastu ette võtma, ehkki viimaks oli hakatud moodustama suuremaid väeüksusi.

Moskva tsaaririigi vägede kiire edu jahmatas aga Rootsit, kes kartis, et Poola täieliku kokkuvarisemise korral haarab too Läänemere idarannikul kiirelt ülemvõimu. Et seda takistada, otsustas kuningas Karl X enne ise kogu läänepoolse Poola vallutada. Rootsi väed liikusid 1655. aastal Ees-Pommerist ja Liivimaalt Rzeczpospolita aladele ning vallutasid kiiresti enamiku Moskva vägede poolt alistamata jäänud aladest. Gustaf Adolf Lewenhaupti juhtimisel hõivasid Rootsi väed Daugavpilsi. Karl kuulutas end ka (Radziwillide toetusel) Leedu suurvürstiks. Aasta lõpuks olid poolakate kätte tähtsamatest linnadest jäänud vaid Lviv ja Danzig. Poola kuningas (1648–1668) Jan II Kazimierz Waza lahkus pagendusse Sileesiasse ja Poolat valmistuti juba laiali jagama (kuningatrooni pakuti seejuures Habsburgidele).

Sõjategevus Karjalas ja Ingeris

Pikemalt artiklis Uputus (Poola)

Sõjategevus Ingerimaal

1656. aasta alanud Rootsi-Vene sõjas hõivasid Moskva tsaaririigi väed 1656. aasta alguses Vasknarva ning ründasid ka Narva linnust ja Jamburgi.

Soome kindlustused 1657

Ingerimaa kubermangu ja Käkisalmi lääni kaitset juhendas 1654–1657 kindralkuberner Gustaf Evertsson Horn. 1656. aasta suvel ründasid edelasuunast laevastiku toel dessandiga Pähkinälinna ja põhja pool Laadogat. Põhjapoolne väesalk Aunuse vojevoodi Pjotr Puškini (Пётр Пушкин) ja Novgorodist sõjakäigule saadetud vojevood Jenaklõtš Tšelištšev (Енаклыч Челищев) vallutasid Sortavala ja asusid Koporjet piirama.

Edelapoolne väesalk Pjotr Potjomkini (Пётр Потёмкин) juhtimisel suundus Pähkinälinna ja Nyenit piirama, Nyeni garnison aga taganes ja loovutas Nyeni kindluse ning väesalk pöördus tagasi Pähkinälinna piiramisele.

Sõjategevus Lätis

1656. aasta 17. mail kuulutas Moskva tsaaririik Rootsi kuningriigile sõja ning alustati Moskva tsaaririigi vägede viimist Rootsi Liivimaale. Moskva tsaaririigi väed liikusid Smolenski suunalt Liivimaale üle sõjast haaratud Rzeczpospolita Vitebski ja Polotski. Läti idaküljel asuva Rootsi vägede poolt okupeeritud Kuramaa hertsogiriigi Dünaburgi piiramist alustati 20. juulil ning pärast 11-päevast piiramist alistus kindlus 31. juulil ning linn nimetati Vene tsaari Aleksei I korraldusel Borisglebskiks; 14. augustil vallutasid vene väed Koknese ja linn nimetati ümber Tsarevitš-Dmitroviks.

Riia piiramine 1656. aastal

Magnus Gabriel de la Gardie

21. augustil jõudsid Moskva tsaaririigi väed, tsaar Aleksei I üldjuhtimisel Riia linna alla ning 1. septembril pärast piiramisehitiste ja suurtükipatareide püstitamist algas kindral Alexander Leslie juhtimisel linna piiramine. Laevastiku puudumise tõttu aga jäi linn mere poolt blokeerimata ning see võimaldas linna varustamist.

Pikemalt artiklis Riia piiramine (1656)

2. oktoobri varahommikul, enne Moskva tsaaririigi vägede planeeritud kindluse rünnakut teostasid Rootsi väed väljatungi kindlusest ning tekitasid rünnakuks valimistuvatele Moskva tsaaririigi vägedele suuri kaotusi ning hõivasid ka 17 lahingulippu. 5. oktoobril lõpetasid Moskva tsaaririigi väed linna piiramise ja taganesid Polotskisse.

Sõjategevus Eestis

Riia linna piiramise ajal suundus Moskva tsaaririigi vägede põhjagrupp 40 000-mehelise väega Kokenhusenist, vürst Aleksei Trubetskoi juhtimisel Lõuna-Eestisse ning 1656. aasta augustis algas Tartu linna piiramine, samal ajal suundusid ratsasalgad rüüsteretkedele maapiirkondadesse. Linna kaitsesid ainult 200 Rootsi soldatit, 200 kodanikku ja 100 ratsameest ning linnale appi tõtanud abiväed löödi tagasi. Tartu langes Moskva tsaaririigi vägede kätte 12. oktoobril 1656 maapealik Lars Flemming alistumise järel.

Afanassi Nasatini väed vallutasid Marienburgi (Alūksne) ja nimetati ümber venepäraselt Alist (Алист) ning pärast ühepäevast piiramist 21. juulil alistus Vastseliina piiskopilinnus (Neuhausen) Moskva tsaaririigi vägedele.

1657. aasta alguses põletasid Moskva tsaaririigi väed maha Narva linna alevid.

9. juunil 1657 toimus Liivimaal Valga lahing, milles Rootsi sõjavägi võitis Pihkva suurvojevood ja kindral Matvei Šeremetevi (1629–1657) juhitud Moskva tsaaririigi väge.

Juulis-augustis 1657 piirasid ja proovisid vallutada Rootsi väed Magnus Gabriel de la Gardie juhtimisel ebaõnnestunult Tartut.

1657. aasta augustis ajas Magnus Gabriel de la Gardie Moskva tsaaririigi väed Pärnu all põgenema ja tungis Pihkva piirkonda ning vallutas Petseri kloostri. Septembris aga kaotas ta lahingu Oudova all vojevood vürst Ivan Hovanski vägedele ja taandus Tallinna.

13. märtsil 1658 ületasid Moskva tsaaririigi väed, tolleaegse piiri ja ründasid Rootsi vägede eelposte algselt Joala küla juures ja seejärel piirasid 17.–20. märtsini Narva linna.

Kärde rahumajake

Vaherahu

1658. aasta lõpus sõlmitud Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel Narva lähedal Vallisaare mõisas Vallisaare vaherahuga, lepiti kokku kolmeaastases vaherahus. Vaherahu sõlmimise järel Moskva tsaaririigiga, jätkus aga Rootsi sõjategevus Liivimaa aladel, Teises Põhjasõjas Rzeczpospolitaga.

Vallisaare vaherahulepinguga jäid Moskva tsaaririigi valdusse sõja käigus vallutatud alad ja linnad-kindlused: Koknese, Tartu, Alūksne, Vasknarva, Jama, Rēzekne, Daugavpils.

1661. aastal sõlmitud Kärde rahu tühistas Vallisaare vaherahu ja taastas selle eelse Stolbovo rahuga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva suurvürstiriigi vahel.

Vaata ka

Vene-Rootsi sõda (1656–1661)
Vene-Poola sõda (1654–1667)
Teine Põhjasõda (1655–1660) ja Uputus (Poola)

Kirjandus

Carlon, Manfred (1903). RYSKA KRIGET 1656-1658. Stockholm.