Viini lahing
Viini lahing (saksa keeles Schlacht am Kahlenberg, poola keeles bitwa pod Wiedniem või odsiecz wiedeńska, osmanitürgi keeles معركة فيينا) toimus Austria ertshertsogkonna pealinna lähedastel Kahlenbergi mäe nõlvadel 12. septembril 1683.
Keiserlikku linna oli kaks kuud piiranud Osmanite riigi sõjavägi suurvesiir Kara Mustafa Paša juhatusel, kuna sultan Mehmed IV lahkus sõjarännakult vara. Osmanite ning nende vasall- ja andamriikide vägede vastu juhtis lahingut Saksa-Rooma riik eesotsas Habsburgide monarhiaga ja Poola-Leedu ühendusega. Viimaste abiväge juhatas kuningas Jan III Sobieski, kes kunagise saadikuna teadis vaenlase sõjaväge ja tundis pisut osmanitürgi keelt.
Vastulöögi mõju oli silmapilkne, kuna kardeti, et abiväed tõkestavad kagusse suunduva põgenemistee. Seetõttu lahkus ründaja arvatavasti poole suurem sõjavägi oma eesliini positsioonidelt vastu järgmist ööd.
Viini linna ründamine oli Kõrgi Värava kahjuks Euroopa hõivamise kulminatsioon, pärast mida "Osmanitürklased ei olnud enam kristliku maailma ähvardajad"[1]. Aasta hiljem moodustati Püha Liiga, mis oli keskendunud islamliku impeeriumi laienemise peatamisele Musta, Egeuse, Joonia ja Aadria mere vahelisel territooriumil. 1699. aastani kestnud Suures Türgi sõjas kaotasid osmanid oma Ungari alad Saksa-Rooma keisrile Leopold I-le.