Voldemar Tippel
Voldemar Tippel (2. oktoober 1907 – 3. september 1995) oli eesti arhitekt, Tartu linnaarhitekt 1935–1940[1] ja Tallinna peaarhitekt 1.oktoober 1944–1952.[2]
Voldemar Tippel lõpetas 1927. aastal Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasiumi[3] ja 1934. aastal Tallinna Tehnikumi arhitektikutsega.[4] Voldemar Tippel oli üliõpilasseltsi Raimla vilistlane.[5]
Arhitektikarjääri alustas ta Tallinnas elumajade ja mujal riigimõisate ehitamisega, samuti töötas Pärnu maavalitsuses.[4] 1935. aastal sai Tippel Tartu linnaarhitektiks, tema eelkäijaks selles ametis oli Arnold Matteust. Tippel projekteeris ta mitu linna esindushoonet, näiteks uusklassitsistliku Tartu turuhoone (1937), Tartu spordihoone[1] ja veetornelamu Õpetaja tänaval (1940). 1940. aasta oktoobris siirdus Tippel Tartust Tallinna, asudes tööle Kohaliku tööstuse rahvakomissariaadis.
Tallinna peaarhitektina planeeris ta koostöös arhitekt Toivo Kallase ja aiandusarhitekt Lidia Pettaiga Mustamäe elamurajooni (1959).[2] Leonhard Lapin on nimetanud Tippeli loomingut uusklassitsismiks, Mart Kalm esindustraditsionalismiks.[6]
Voldemar Tippel oli alates 1930. aastaist ka filmiamatöör.[7]Aastast 1962 Eesti NSV teeneline kunstitegelane.
Tsitaat
muuda1938. aastal iseloomustas toona Supilinnas Tähtvere tänaval elanud Tippel Tartu aguleid nõnda:
"Läinud sajandi teisel poolel, kui algas suur rahva valgumine maalt linnadesse, algas väheste kapitalidega isikute poolt agulimajade ehitamine, mis ehituskunstile midagi juurde ei andnud ja korterioludes vajalisi paremusi ei toonud. Tolleaegne intensiivne, kuid sealjuures ebaratsionaalne ehitustegevus oli ülemaailmne, mis kandus meile vene kaudu ning kajastub teravalt kõigis meie linnades puuehituse alal. Nii on ka Tartu maa-ala ehistatud suuremalt osalt väheste kapitalidega inimeste poolt, kelle elamiskultuuriline tase polnud arenenud ning kelle nõuded korterite tervishoiu ja mugavuse nõuete suhtes olid väikesed. Kui lisada juurde sellele väärmõisted vabadusest möödunud sajandi individualistliku ühiskondlik-poliitilise maailmavaate pärandusena, siis on arusaadav kuidas võisid tekkida need troostitud agulid, mis meie riikliku iseseisvuse algaastail moodustasid tähtsa osa meie linnade üldpildis."[8]
Isikunäitus
muuda2007. aastal toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Voldemar Tippeli loomingu näitus.[2]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Hillar Palamets "Voldemar Tippel Tartu linnaarhitektina 1935–1940" saade "Ajalootund" Raadio 2-s
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Arhitekt Voldemar Tippel (1907–1995)"[alaline kõdulink] Eesti Arhitektuurimuuseumi pressiteade, 24.10.2007
- ↑ ""Arhitekte Tallinna Reaalkoolist"". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. veebruar 2018. Vaadatud 24. mail 2012.
- ↑ 4,0 4,1 "Tartule uus arhitekt" Postimees, 17.05.1935
- ↑ ""Konverents Edgar Velbri 105, Voldemar Tippel 100"". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 24. mail 2012.
- ↑ Epp Lankots "Mitmekesine funktsionalism"[alaline kõdulink] Sirp, 24.11.2011
- ↑ https://arhiiv.err.ee/vaata/8-mm-elu-12-192012
- ↑ Voldemar Tippel "Tartu ehitustegevusest" – Rmt: "Tartu: statistilisi andmeid ja analüüse VI" Tartu, 1939, lk 109–110. Cit. via: Lea Teedema "Supilinna asustuse kujunemine 1704–1899" Tartu, 2010, magistritöö
Välislingid
muuda- Hillar Palamets "Voldemar Tippel Tartu linnaarhitektina 1935–1940" saade "Ajalootund" Raadio 2-s
- "Kirjutamata memuaare. Voldemar Tippel", Eesti Raadio, 30.09.1984