Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keskmise kõvadusega metall, keemiline element lühendiga Fe ja järjenumbriga 26.
Piibel
muuda- Issand lööb sind kõhetustõvega, palavikuga, põletikuga, kuumtõvega, põuaga, viljakõrvetuse ja -roostega, ja need jälitavad sind, kuni sa hukkud.
- Viies Moosese raamat, 28:22-23
- Raud ihub rauda
- ja inimene ihub teist.
- Õpetussõnad, 27:17
- Kui raud on nüri ja tera ei ihuta,
- siis tuleb jõudu pingutada;
- aga tulemuseks on tarkus tarvilik.
- Koguja raamat, 10:10
- Sina, kuningas, nägid, ja vaata, oli üks suur kuju. See kuju oli suur ja selle hiilgus erakordne; see seisis su ees ja selle välimus oli hirmus.
- 32 Kuju pea oli puhtast kullast, rind ja käsivarred hõbedast, kõht ja reied vasest,
- 33 sääred rauast, jalad osalt rauast, osalt savist.
- 34 Sa vaatasid, kuni üks kivi käte abita lahti murdus ja lõi kujule vastu jalgu, mis olid rauast ja savist, ja purustas need.
- 35 Siis purunesid üheskoos raud, savi, vask, hõbe ja kuld ja said aganate sarnaseks suviselt rehealuselt: tuul viis need ära ja neist ei leidunud jälgegi. Aga kivist, mis oli tabanud kuju, sai suur mägi ja see täitis kogu maa.
- Taanieli raamat, 2:31-35
Luule
muudaUkko, ilmade jumala, hõõrus kahta kämmaltasa,
pigisteli peopesida vasemalla põlvellasa.
Siita sündis kolme neitsit, kokku kolme Luonnotarta,
rauaroostele emaksi, sinisuise sünnitajaks.
Neiud käia nõtkutelid, astsid piigad pilve äärta
udarailla uhkavailla, rinnulla pigistavailla.
Lüpsid maale rindasida, aru pääle piimasida;
lüpsid maile, lüpsid soile, lüpsid valgeile vesile.
Üksi lüpsis musta piima: vanim muista neidudesta;
teine valgeta valasi: keskmine see neidudesta;
kolmas poeteli punasta: see oli noorim neidudesta.
Kes see lüpsis musta piima, poetas rauda pehmekesta;
kes see valgeta valasi, sellest tehtud on teraksed;
kes see pillasi punasta, sellest malmi sünnitatud.
/---/
Taat see ahjulta urises, parda laulis, pää värises:
"Jo nüüd tean ma raua sünni, tunnen kõik terakse kombed.
Ohoi sinda, rauda kurja, rauda kurja, rähka kehva,
äratehtud tõug terakse! Või siis sellest sa sigisid,
sellest nii koledaks kasvid, läksid liiga ülbe’eksi?
Ei sa siis veel suuri olnud, ei veel suuri, ei ka väike
ega ollagi toreda ega liiga äkiline,
kui sa piimana magasid, rõõsana veel rippelesid
noore neidise nisissa, kasvid piiga kaendelassa
pika pilve ääre päälla, alla taeva’a tasase."
- "Kalevala". Koostanud Elias Lönnrot. Tõlkinud August Annist. Üheksas runo, põlvehaava parandamine. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 71 jj
Saagu, saagu, ma sajatan,
Saagu sind sõjariist surmama,
Terav raud sind tappemaie!
Saagu sulle salamahti
Mõõgast sündima mõrtsukas,
Valatud verest vaenlane
- Friedrich Reinhold Kreutzwald, "Kalevipoeg", VI laul, Soome sepa sajatus
Sepapoisid, sepapoisid,
teevad tööd, teevad tööd,
taovad tulist rauda, taovad tulist rauda
päevad-ööd, päevad-ööd.
- Rahvalik lastelaul, kaanon (prantsuse lastelaulu "Frère Jacques" viisil)
- Juhan Liiv, "Truudusetus", rmt: "Sinuga ja sinuta", 1989, lk 284 (vrdl 5 Mo 28:22-23)
- Heiti Talvik, "Öö" kogust "Kohtupäev" (1937)
Tema hüüab kaevake sügavamale maamulda teie ühed teie teised teie laulge ja mängige
tema haarab raua vöölt seda viibutab tema silmad on sinised
vaotage sügavamale labidad teie ühed mängige aga tantsulugu
- Paul Celan, "Surmafuuga", tlk Ain Kaalep, Vikerkaar 8-9/2001
Läbi portselanöö raud mu sõber on teel
nukker naer vilgub pilvis raud mu sõber on teel
asfalt linnades laulab raud mu sõber on teel
aknal võbeleb klaas raud mu sõber on teel
- Triin Soomets, "* Läbi portselanöö" kogus "Valitud omadused" (2016), lk 64
Proosa
muuda- Aga Villu ei võinud kõrgete kivimüüride vahel elada; ta hakkas kõdunema ja läks laisaks. Siis laskis komtuur talle ligi kaks penikoormat Viljandist eemale, põlise laane keskele, vanale Pärnu maanteele uue sepapaja ehitada.
- Siin tegi Villu nüüd juba viiendat aastat tööd; ta nimi oli kaugele üle Sakalamaa piiride kuulsaks saanud. Liivi landmeister Eberhard von Monheim ise oli tema töökoda vaatamas käinud ja tema juures enesele mõõga teha lasknud, millega, nagu mitmed tahtsid näinud olla, rauda laastudeks võidi raiuda.
- Eduard Bornhöhe, "Villu võitlused", 1. peatükk
- Küll oli Mari ise õpetajat palumas käinud ja lõpuks kõigest loobunud, ainult ühest mitte: et Jussile lubataks lüüa ühegi kellaga, aga õpetaja oli kui jää ja raud, ei lubanud.
- A. H. Tammsaare, "Tõde ja õigus" I, 19. peatükk
- S e p p a d e l e ta ütles:
"Teie, hõõguvate raudade meistrid! Pidage meeles, et te punaselt taoksite oma raudu! Ärge mõelge: täna ma soojendan ja homme taon, sest homme taon paremini kui täna. See on v a l e! (…) Ärge unustage, et tänaste ja homsete vahel on ööd, mil jahtuvad teie rauad, ja nõnda peate algama oma tööd vanast kohast."
- Aadu Hint, "Vatku tõbilas"