32-bitine arvutiarhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
| 10. rida: | 10. rida: | ||
Sellest hoolimata nimetati neid protsessoreid "32-bitisteks", kuna neil olid endiselt 32-bitised registrid ja käsud, mis olid võimelised käsitsema 32-bitiseid suurusi. Näitena võib tuua 1970ndate [[Motorola 68000]], mis oli 16-bitise baasdisainiga, aga selles olid 32-bitised registrid ja 32-bitine [[käsustik]]. Selliselt disainitud süsteeme nimetati ka "16/32-bitisteks".<ref>[http://courses.cs.washington.edu/courses/csep590/06au/projects/history-64-bit.pdf A History of Modern 64-bit Computing], Matthew Kerner, Neil Padgett, veebruar 2007</ref><ref name="hist">{{cite web | url = http://www.pcworld.com/article/146957/article.html | title = Birth of a Standard: The Intel 8086 Microprocessor| author = Benj Edwards |date= 29. jaanuar 2016 }}</ref> |
Sellest hoolimata nimetati neid protsessoreid "32-bitisteks", kuna neil olid endiselt 32-bitised registrid ja käsud, mis olid võimelised käsitsema 32-bitiseid suurusi. Näitena võib tuua 1970ndate [[Motorola 68000]], mis oli 16-bitise baasdisainiga, aga selles olid 32-bitised registrid ja 32-bitine [[käsustik]]. Selliselt disainitud süsteeme nimetati ka "16/32-bitisteks".<ref>[http://courses.cs.washington.edu/courses/csep590/06au/projects/history-64-bit.pdf A History of Modern 64-bit Computing], Matthew Kerner, Neil Padgett, veebruar 2007</ref><ref name="hist">{{cite web | url = http://www.pcworld.com/article/146957/article.html | title = Birth of a Standard: The Intel 8086 Microprocessor| author = Benj Edwards |date= 29. jaanuar 2016 }}</ref> |
||
[[Pilt:XC68000.agr.jpg|pisi |
[[Pilt:XC68000.agr.jpg|pisi|Eelväljaanne XC68000 kiibist (Motorola), mis valmistati 1979]] |
||
Uuemate 32-bitiste protsessorite disain ei ole enam niivõrd orienteeritud kulude vähendamisele. Näiteks 32-bitisel [[Pentium Pro]] protsessoril on 36 biti laiune väline aadressisiin, andes suurema [[aadressiruum]]i kui 4 GB, ning 64 biti laiune andmesiin, peamiselt selleks, et tagada tõhusama käskude ja andmete eelhanke.<ref>{{cite journal|last=Gwennap|first=Linley|date=16. veebruar 1995|url=http://www.eecg.toronto.edu/~moshovos/ACA05/read/ppro1.pdf|title=Intel’s P6 Uses Decoupled Superscalar Design|publisher=|accessdate=3. detsember 2012}}</ref> |
Uuemate 32-bitiste protsessorite disain ei ole enam niivõrd orienteeritud kulude vähendamisele. Näiteks 32-bitisel [[Pentium Pro]] protsessoril on 36 biti laiune väline aadressisiin, andes suurema [[aadressiruum]]i kui 4 GB, ning 64 biti laiune andmesiin, peamiselt selleks, et tagada tõhusama käskude ja andmete eelhanke.<ref>{{cite journal|last=Gwennap|first=Linley|date=16. veebruar 1995|url=http://www.eecg.toronto.edu/~moshovos/ACA05/read/ppro1.pdf|title=Intel’s P6 Uses Decoupled Superscalar Design|publisher=|accessdate=3. detsember 2012}}</ref> |
||
| 21. rida: | 21. rida: | ||
x86 arhitektuuris tähendab 32-bitine rakendus tarkvara, mis üldjuhul (kuid mitte alati) kasutab 32-bitist lineaarset aadressiruumi (või lamedat mälumudelit), mis on võimalik [[80386]] ja hilisemate kiipidega. Antud kontekstis nimetati rakendusi 32-bitisteks, et eristada neid rakendustest, mis olid kirjutatud 16-bitiste [[Ketta-opsüsteem|DOS-i]], [[Microsoft Windows]]i ja [[OS/2]]<ref>''[[80286]] jaoks oli ka [[UNIX]]i variante''</ref> jaoks protsessoritel [[Intel 8088|8088]]/[[Intel 8086|8086]] ja/või [[Intel 80286|80286]]. Nendel 16-bitistel mikroprotsessoritel oli segmenteeritud aadressiruum, kus rohkem kui 64 kilobaidi koodi ja/või andmete adresseerimiseks pidi programmid üle minema ühelt segmendilt teisele. Kuna see on väga aeganõudev võrreldes teiste operatsioonidega, võib sellest kannatada jõudlus. Lisaks on segmentidega programmeerimine üsna keeruline; spetsiaalseid mälumudeleid ning võtmesõnu ''far'' ja ''near'' tuli kasutada ettevaatlikult, mitte ainult [[assemblerkeel]]es, vaid ka kõrg-taseme keeltes nagu [[Pascal]], kompileeritud [[BASIC]], [[Fortran]], [[C (programmeerimiskeel)|C]] jne. |
x86 arhitektuuris tähendab 32-bitine rakendus tarkvara, mis üldjuhul (kuid mitte alati) kasutab 32-bitist lineaarset aadressiruumi (või lamedat mälumudelit), mis on võimalik [[80386]] ja hilisemate kiipidega. Antud kontekstis nimetati rakendusi 32-bitisteks, et eristada neid rakendustest, mis olid kirjutatud 16-bitiste [[Ketta-opsüsteem|DOS-i]], [[Microsoft Windows]]i ja [[OS/2]]<ref>''[[80286]] jaoks oli ka [[UNIX]]i variante''</ref> jaoks protsessoritel [[Intel 8088|8088]]/[[Intel 8086|8086]] ja/või [[Intel 80286|80286]]. Nendel 16-bitistel mikroprotsessoritel oli segmenteeritud aadressiruum, kus rohkem kui 64 kilobaidi koodi ja/või andmete adresseerimiseks pidi programmid üle minema ühelt segmendilt teisele. Kuna see on väga aeganõudev võrreldes teiste operatsioonidega, võib sellest kannatada jõudlus. Lisaks on segmentidega programmeerimine üsna keeruline; spetsiaalseid mälumudeleid ning võtmesõnu ''far'' ja ''near'' tuli kasutada ettevaatlikult, mitte ainult [[assemblerkeel]]es, vaid ka kõrg-taseme keeltes nagu [[Pascal]], kompileeritud [[BASIC]], [[Fortran]], [[C (programmeerimiskeel)|C]] jne. |
||
80386 ja selle järeltulijad toetavad täielikult 16-bitiste segmentidega 80286-t, aga ka 32-bitiseid aadressinihkeid (kasutades uusi 32-bitise laiusega põhi registreid). Kui põhiaadress kõikidel 32-bitistel segmentidel muuta 0-ks ja segmentide registreid ei kasutata otse, siis segmentatsioon võib ununeda ja protsessor hakkab näima olevat tavalise lineaarse 32-bitilise aadressiruumiga. Operatsioonisüsteemid nagu Windows või OS/2 hoolitsevad selle eest, et oleks võimalik kasutada nii 16-bitiseid (segmenteeritud) programme kui ka 32-bitiseid programme. Eelnev võimalus eksisteerib vaid tagasiühilduvuseks ning seda kasutatakse uue tarkvara arendamiseks.<ref name="hist" /><ref> |
80386 ja selle järeltulijad toetavad täielikult 16-bitiste segmentidega 80286-t, aga ka 32-bitiseid aadressinihkeid (kasutades uusi 32-bitise laiusega põhi registreid). Kui põhiaadress kõikidel 32-bitistel segmentidel muuta 0-ks ja segmentide registreid ei kasutata otse, siis segmentatsioon võib ununeda ja protsessor hakkab näima olevat tavalise lineaarse 32-bitilise aadressiruumiga. Operatsioonisüsteemid nagu Windows või OS/2 hoolitsevad selle eest, et oleks võimalik kasutada nii 16-bitiseid (segmenteeritud) programme kui ka 32-bitiseid programme. Eelnev võimalus eksisteerib vaid tagasiühilduvuseks ning seda kasutatakse uue tarkvara arendamiseks.<ref name="hist" /><ref>{{cite web | url = http://bitsavers.informatik.uni-stuttgart.de/pdf/intel/_dataBooks/1981_iAPX_86_88_Users_Manual.pdf | title = iAPX 86,88 User's Manual |date= 29. jaanuar 2016 }}</ref> |
||
== Pildid == |
== Pildid == |
||
| 28. rida: | 28. rida: | ||
Digitaalsete piltide korral võivad 32 bitti viidata ülisuure ulatusega pildiformaatidele, mis kasutavad 32 bitti iga kanali jaoks – kokku 96 bitti piksli jaoks. Pildid, kus kanal kasutab 32 bitti, on mõeldud esindama väärtusi, mis on heledamad kui valge; neid väärtusi saab sel juhul kasutada, et täpsemini säilitada heledaid piirkondi siis, kui vähendada pildil olevat valgust või kui seda on näha läbi tumeda filtri või tuhmi peegelduse. |
Digitaalsete piltide korral võivad 32 bitti viidata ülisuure ulatusega pildiformaatidele, mis kasutavad 32 bitti iga kanali jaoks – kokku 96 bitti piksli jaoks. Pildid, kus kanal kasutab 32 bitti, on mõeldud esindama väärtusi, mis on heledamad kui valge; neid väärtusi saab sel juhul kasutada, et täpsemini säilitada heledaid piirkondi siis, kui vähendada pildil olevat valgust või kui seda on näha läbi tumeda filtri või tuhmi peegelduse. |
||
Näide selle kohta oleks peegeldus õliloigust; kuigi on näha vaid osake peegeldusest võrreldes peegli pinnaga, on heledate valguste peegeldused nähtavad säravate valgete aladena ja mitte tuhmide hallide kujudena.<ref>{{cite web | url = |
Näide selle kohta oleks peegeldus õliloigust; kuigi on näha vaid osake peegeldusest võrreldes peegli pinnaga, on heledate valguste peegeldused nähtavad säravate valgete aladena ja mitte tuhmide hallide kujudena.<ref>{{cite web | url = http://digital-photography-school.com/16-bit-vs-32-bit-vs-64-bit-what-does-it-all-mean/ | title = 16-bit Vs. 32-bit Vs. 64-bit: What Does it All Mean?| author = Steve Berardi |date= 29. jaanuar 2016 }}</ref><ref>{{cite web | url = http://www.computerhope.com/issues/ch001557.htm | title = Is there a difference between 16-bit, 24-bit, and 32-bit color?| publisher= computerhope.com |date= 29. jaanuar 2016 }}</ref> |
||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 26. aprill 2019, kell 09:18
32-bitises arvutiarhitektuuris on täisarvud, mäluaadressid või teised andmeüksused kuni 32 bitti (4 baiti) laiad. Samuti põhinevad 32-bitised protsessorid ja ALU (Arithmetic logic unit) arhitektuurid sama suurtel registritel, aadressisiinidel ja andmesiinidel.
Täisarvude salvestamise piirangud
32-bitine register suudab endas hoida 232 erinevat väärtust. Täisarvuliste väärtuste jaotumine 32 biti sisse sõltub täisarvude esitusviisist. Kaks kõige levinumat esitusviisi on (märgita) kahendsüsteem, kus saab esitada arve 0 kuni 4 294 967 295 (232-1) ja kahe täiend ehk -2 147 483 648 (-231) kuni 2 147 483 648(231).
Tähtis tähelepanek 32-bitise mäluaadressi puhul on see, et see suudab otse ligi pääseda maksimaalselt 4 GiB adresseeritavale mälule (praktikas on see piir madalam).[1]
Ajalooline ja tehniline perspektiiv
Mälu, digitaalse elektroonika vooluringid ja juhtmestik olid kallid 32-bitiste arhitektuuride esimestel aastakümnenditel (1960ndad–1980ndad). Vanematel 32-bitistel protsessorite perekondadel (lihtsamatel ja seetõttu ka odavamatel) võis olla palju kompromisse ja piiranguid, et kulusid vähendada. Selleks võis olla näiteks 16-bitine ALU või välised (ka sisemised) siinid, mis on kitsamad kui 32-bitti, piirates mälu suurust või nõudes rohkem tsüklikorduseid käsu kättesaamiseks, täitmiseks ja/või tagasi kirjutamiseks.
Sellest hoolimata nimetati neid protsessoreid "32-bitisteks", kuna neil olid endiselt 32-bitised registrid ja käsud, mis olid võimelised käsitsema 32-bitiseid suurusi. Näitena võib tuua 1970ndate Motorola 68000, mis oli 16-bitise baasdisainiga, aga selles olid 32-bitised registrid ja 32-bitine käsustik. Selliselt disainitud süsteeme nimetati ka "16/32-bitisteks".[2][3]
Uuemate 32-bitiste protsessorite disain ei ole enam niivõrd orienteeritud kulude vähendamisele. Näiteks 32-bitisel Pentium Pro protsessoril on 36 biti laiune väline aadressisiin, andes suurema aadressiruumi kui 4 GB, ning 64 biti laiune andmesiin, peamiselt selleks, et tagada tõhusama käskude ja andmete eelhanke.[4]
Arhitektuurid
Suuremad 32-bitised üldotstarbelised arvutiarhitektuurid on näiteks IBM System/360 ja selle 32-bitiseid järeltulijaid, DEC VAX, NS320XX, Motorola 68000 perekond, x86 arhitektuuri 32-bitine versioon Intel IA-32 ja 32-bitised versioonid ARM, SPARC, MIPS, PowerPC ja PA-RISC arhitektuuridest. Manusandmetöötluses kasutatavad 32-bitised arhitektuurid on näiteks 68000 perekond ning ColdFire, x86, ARM, MIPS, PowerPC ja Infineon TriCore.[5] [6]
Rakendused
x86 arhitektuuris tähendab 32-bitine rakendus tarkvara, mis üldjuhul (kuid mitte alati) kasutab 32-bitist lineaarset aadressiruumi (või lamedat mälumudelit), mis on võimalik 80386 ja hilisemate kiipidega. Antud kontekstis nimetati rakendusi 32-bitisteks, et eristada neid rakendustest, mis olid kirjutatud 16-bitiste DOS-i, Microsoft Windowsi ja OS/2[7] jaoks protsessoritel 8088/8086 ja/või 80286. Nendel 16-bitistel mikroprotsessoritel oli segmenteeritud aadressiruum, kus rohkem kui 64 kilobaidi koodi ja/või andmete adresseerimiseks pidi programmid üle minema ühelt segmendilt teisele. Kuna see on väga aeganõudev võrreldes teiste operatsioonidega, võib sellest kannatada jõudlus. Lisaks on segmentidega programmeerimine üsna keeruline; spetsiaalseid mälumudeleid ning võtmesõnu far ja near tuli kasutada ettevaatlikult, mitte ainult assemblerkeeles, vaid ka kõrg-taseme keeltes nagu Pascal, kompileeritud BASIC, Fortran, C jne.
80386 ja selle järeltulijad toetavad täielikult 16-bitiste segmentidega 80286-t, aga ka 32-bitiseid aadressinihkeid (kasutades uusi 32-bitise laiusega põhi registreid). Kui põhiaadress kõikidel 32-bitistel segmentidel muuta 0-ks ja segmentide registreid ei kasutata otse, siis segmentatsioon võib ununeda ja protsessor hakkab näima olevat tavalise lineaarse 32-bitilise aadressiruumiga. Operatsioonisüsteemid nagu Windows või OS/2 hoolitsevad selle eest, et oleks võimalik kasutada nii 16-bitiseid (segmenteeritud) programme kui ka 32-bitiseid programme. Eelnev võimalus eksisteerib vaid tagasiühilduvuseks ning seda kasutatakse uue tarkvara arendamiseks.[3][8]
Pildid
Digitaalsetes piltides kasutatakse tihti RGBA värviruumi, kus igal pikslil on 32-bitine värvus – 8 bitti punase, rohelise ja sinise jaoks ning 8 bitti läbipaistvuse ehk alfakanali jaoks. Mõned harvemini kasutatavad pildivormingud, näiteks RGBE, kasutavad samuti 32 bitti iga piksli jaoks.[6]
Digitaalsete piltide korral võivad 32 bitti viidata ülisuure ulatusega pildiformaatidele, mis kasutavad 32 bitti iga kanali jaoks – kokku 96 bitti piksli jaoks. Pildid, kus kanal kasutab 32 bitti, on mõeldud esindama väärtusi, mis on heledamad kui valge; neid väärtusi saab sel juhul kasutada, et täpsemini säilitada heledaid piirkondi siis, kui vähendada pildil olevat valgust või kui seda on näha läbi tumeda filtri või tuhmi peegelduse.
Näide selle kohta oleks peegeldus õliloigust; kuigi on näha vaid osake peegeldusest võrreldes peegli pinnaga, on heledate valguste peegeldused nähtavad säravate valgete aladena ja mitte tuhmide hallide kujudena.[9][10]
Viited
- ↑ "What Is The Difference Between 32-bit & 64-bit Windows?, Karl L. Gechlik, makeuseof.com, 23. veebruar 2010". Vaadatud 29. jaanuar 2015.
- ↑ A History of Modern 64-bit Computing, Matthew Kerner, Neil Padgett, veebruar 2007
- ↑ 3,0 3,1 Benj Edwards (29. jaanuar 2016). "Birth of a Standard: The Intel 8086 Microprocessor".
- ↑ Gwennap, Linley (16. veebruar 1995). "Intel's P6 Uses Decoupled Superscalar Design" (PDF). Vaadatud 3. detsember 2012.
{{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit|journal=(juhend) - ↑ "What do IA-32, Intel® 64 and IA-64 Architecture mean?". Intel. Vaadatud 29. jaanuar 2015.
- ↑ 6,0 6,1 "Intel IA-32 Architecture" (PDF). 29. jaanuar 2016.
- ↑ 80286 jaoks oli ka UNIXi variante
- ↑ "iAPX 86,88 User's Manual" (PDF). 29. jaanuar 2016.
- ↑ Steve Berardi (29. jaanuar 2016). "16-bit Vs. 32-bit Vs. 64-bit: What Does it All Mean?".
- ↑ "Is there a difference between 16-bit, 24-bit, and 32-bit color?". computerhope.com. 29. jaanuar 2016.
Antud artikli materjal on pärit https://en.wikipedia.org/wiki/Free_On-line_Dictionary_of_Computing enne 1. Novembrit 2008 https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Free_Documentation_License tingimustel.