Albert de Dion: erinevus redaktsioonide vahel
P interwiki |
PResümee puudub |
||
| (ei näidata 16 kasutaja 25 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} |
|||
Krahv Jules Félix Philippe '''Albert de Dion''' ([[1856]] [[Prantsusmaa]] – [[19. august]] [[1946]]) oli [[autondus]]e pioneer. |
|||
[[Pilt:Jules-Albert de Dion, Vanity Fair, 1899-10-12.jpg|thumb|Albert de Dion]] |
|||
'''Albert de Dion''' ([[krahv]] (alates 1901 [[markii]]) '''Jules Félix Philippe Albert de Dion'''; [[1856]] [[Prantsusmaa]] – [[19. august]] [[1946]]) oli autonduspioneer ja üks mõjukamaid autotööstureid. |
|||
==Tegevus töösturina== |
|||
[[1882]] kohtas ta miniatuursete [[auruvedur]]ite töösturit [[Georges Bouton]]i, kelle mudelid talle nii väga meeldisid, et ta nägi temas ideaalset partnerit oma plaanide teostamiseks. Nad asutasid firma [[De Dion-Bouton]]. |
|||
Aastal [[1882]] tutvus ta [[aurumasin|mudelaurumasinate]] ja tehniliste mänguasjade ehitaja [[Georges Bouton]]iga, kelle tööd ta oli näinud ühel [[Pariis]]i mänguasjade kaupluse vaateaknal. Koos Boutoni õemehe insener [[Charles-Armand Trépardoux]]'ga, kes oli [[aurukatel]]de ja aurumasinate spetsialist, asutasid nad firma [[Etablissements De Dion, Bouton et Trépardoux]], et ehitada [[mootorsõiduk]]eid. |
|||
Firma esimeseks tooteks oli [[1883]]. aastal valminud neljarattalist [[jalgratas]]t meenutav [[aurusõiduk]], millel oli keskel asuv [[aurumootor]], [[vedavad esirattad]] ja [[juhtrattad|juhtrataste]] funktsiooni täitvad [[tagarattad]]. Nende loodud aurusõidukeid saatis müügiedu. Sellest hoolimata lahkus firmast [[1894]]. aastal Trépardoux, kellega tekkisid erimeelsused uue, [[bensiinimootor]]i kasutuselevõtu osas. De Dion otsustas bensiinimootori kasuks ebaedu tõttu võidusõitudel. |
|||
De Dion oli vaba käitumisega, provotseerida armastav, aristokraatlik, varakas ja tulevikule orienteeritud inimene. Hoolimata perekonnaliikmete pilgetest uskus ta [[auto]]sse ning unistas oma autode konstrueerimisest. Seevastu Bouton oli tagasihoidlik ja reserveeritud, kuid leidlik. Nad võtsid kampa ka insener [[Armand Trépardoux]], kes oli spetsialist hetkelise aurumisega [[aurukatel]]de alal, sest [[aur]] oli tol ajal [[mootor]]ite ainus jõuallikas. |
|||
Firma nimeks sai [[de Dion-Bouton]]. Bensiinimootor valmis [[1895]] ning kasvatas ettevõtte edu veelgi. Kasvav konkurents Saksa autotootjatega, sealhulgas [[Daimler-Maybach]]iga, sundis de Dioni tegema uuendusi. Nii rajas ta [[1899]] metallurgialaboratooriumi, mida võib pidada esimeseks autonduse uurimis- ja arenduskeskuseks. Firma andis otsustava panuse Euroopa massilisse motoriseerimisse. 1905. aasta paiku valmistas firma üle 40 000 mootori aastas ning müüs mootoreid ka teiste autotootjatelele. 1900. aasta paiku oli firma suurim autotootja maailmas ning ka aastal 1910 oli üks maailma suurimaid autotootjaid. Aastal [[1910]] valmis De Dion-Boutonil maailma esimene [[V8-mootor]]. Firma sattus raskustesse pärast [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] ning lõpetas tegevuse [[1932]]. aastal ja de Dion läks lõplikult erru. Vähesel määral toodeti sõidukeid siiski [[1950. aastad|1950. aastateni]]. |
|||
Aastal [[1883]] valmis nende esimene neljarattaline [[aurusõiduk]], millel olid [[vedav ratas|vedavad]] [[eesratas|eesrattad]] ja [[juhtratas]]te funktsiooni täitvad [[tagaratas|tagarattad]]. [[Jalgratas|Jalgratta]]töösturid vennad Renard'id realiseerisid selle mudeli jalgrattaosa. Ettevõttel on patent kiire aurustamisega aurukatlale. |
|||
==Võidusõidud ja näitused== |
|||
{{Täienda}} |
|||
Albert de Dion oli armulugudega silmapaistev [[pleiboi]]. Samuti oli ta särav ja avalikkuse tähelepanu nautiv isiksus, kes mõistis, et tema ettevõtte edu tagab paljuski mootorsõidukite populariseerimine. Aastal [[1895]] oli de Dion Prantsusmaal esimese [[autoklubi]] [[ACF]] põhiline asutaja. Aastal [[1898]] oli ta esimese [[Pariisi autonäitus]]e ([[Salon de l'Auto]]) põhiline organiseerija. See oli esimene [[autonäitus]] maailmas. Praegu toimub see näitus kord kahe aasta tagant ja kannab nime [[Mondial de l'Automobile]]. |
|||
Auruautol võitis de Dion võidusõidu Paris-Rouen 1894, mis oli üks esimesi autovõidusõite üldse. |
|||
[[de:Albert de Dion]] |
|||
[[en:Albert de Dion]] |
|||
==De Dioni telg== |
|||
Albert de Dion oli alati vaimustusega avatud uutele leiutistele. Tema enese nime kannab praegugi tuntud de Dioni telg ([[de Dioni vedrustus]]). See on erilise kujuga jäiktelg, millel vedavate rataste paar on ühendatud lihtsa toruga ning [[diferentsiaal (tehnika)|diferentsiaal]] on kindlalt ühendatud [[šassii]] või [[kere (tehnika)|kere]]ga. De Dioni telg [[patent]]eeriti [[1893]]. See telg oli suure tõenäosusega Trépardoux' leiutis, sest de Dionil oli firmas ainult finantseerija roll. De Dioni telje eelised on vedrustatud osade väike kaal (rattad kalduvad teekonarustel vähem tagasi põrkuma) ja ühe telje [[ratas]]te konstantne asend teineteise suhtes (defineeritud sõiduomadused kurvides). Halvemuseks on konstruktsiooni kulukus: [[jõuülekanne]] diferentsiaalilt ratastele vajab [[kardaanvõll]]e. Telg oli algselt [[lehtvedru]]del. Tänapäevased konstruktsioonid kombineerivad eri geomeetriat, kasutades näiteks ka [[Panhardi tala]]. De Dioni telge kasutatakse tänapäevalgi [[sportauto]]del, näiteks [[Lotus]]el ja [[Maserati]]l. See oli ka paljudel suurtel [[Opel]]i mudelitel, näiteks [[Opel Kapitän|Kapitänil]] ja [[Opel Diplomat|Diplomatil]]. |
|||
==Poliitiline tegevus== |
|||
Albert de Dion oli poliitilistelt vaadetelt bonapartist. Ta pooldas Alfred Dreyfusi süüdimõistmist. Aastail 1902–1924 oli ta Rahvuskogu ja 1924–1941 Senati liige. |
|||
==Tunnustus== |
|||
Albert de Dioni järgi on nimetatud Dioni saared Antarktikas. Tema sugulane arhitekt Henri de Dion (1828–1878) on üks 72 tuntud prantslasest, kelle nimi on graveeritud [[Eiffeli torn]]ile. |
|||
{{JÄRJESTA:Dion, Albert de}} |
|||
[[Kategooria:Prantsusmaa inimesed]] |
|||
[[Kategooria:Prantsusmaa markiid]] |
|||
[[Kategooria:Töösturid]] |
|||
[[Kategooria:Sündinud 1856]] |
|||
[[Kategooria:Surnud 1946]] |
|||
Viimane redaktsioon: 30. juuli 2024, kell 02:43
| Albert de Dion | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
Jules Philippe Félix Albert de Dion Wandonne de Malfiance 10. märts 1856 Nantes |
| Surmaaeg |
19. august 1946 (90-aastaselt) Pariisi XVI ringkond, Pariis |
| Matmispaik | Montparnasse'i kalmistu |
| Amet | poliitik, ettevõtja |
Albert de Dion (krahv (alates 1901 markii) Jules Félix Philippe Albert de Dion; 1856 Prantsusmaa – 19. august 1946) oli autonduspioneer ja üks mõjukamaid autotööstureid.
Tegevus töösturina
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1882 tutvus ta mudelaurumasinate ja tehniliste mänguasjade ehitaja Georges Boutoniga, kelle tööd ta oli näinud ühel Pariisi mänguasjade kaupluse vaateaknal. Koos Boutoni õemehe insener Charles-Armand Trépardoux'ga, kes oli aurukatelde ja aurumasinate spetsialist, asutasid nad firma Etablissements De Dion, Bouton et Trépardoux, et ehitada mootorsõidukeid.
Firma esimeseks tooteks oli 1883. aastal valminud neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk, millel oli keskel asuv aurumootor, vedavad esirattad ja juhtrataste funktsiooni täitvad tagarattad. Nende loodud aurusõidukeid saatis müügiedu. Sellest hoolimata lahkus firmast 1894. aastal Trépardoux, kellega tekkisid erimeelsused uue, bensiinimootori kasutuselevõtu osas. De Dion otsustas bensiinimootori kasuks ebaedu tõttu võidusõitudel.
Firma nimeks sai de Dion-Bouton. Bensiinimootor valmis 1895 ning kasvatas ettevõtte edu veelgi. Kasvav konkurents Saksa autotootjatega, sealhulgas Daimler-Maybachiga, sundis de Dioni tegema uuendusi. Nii rajas ta 1899 metallurgialaboratooriumi, mida võib pidada esimeseks autonduse uurimis- ja arenduskeskuseks. Firma andis otsustava panuse Euroopa massilisse motoriseerimisse. 1905. aasta paiku valmistas firma üle 40 000 mootori aastas ning müüs mootoreid ka teiste autotootjatelele. 1900. aasta paiku oli firma suurim autotootja maailmas ning ka aastal 1910 oli üks maailma suurimaid autotootjaid. Aastal 1910 valmis De Dion-Boutonil maailma esimene V8-mootor. Firma sattus raskustesse pärast esimest maailmasõda ning lõpetas tegevuse 1932. aastal ja de Dion läks lõplikult erru. Vähesel määral toodeti sõidukeid siiski 1950. aastateni.
Võidusõidud ja näitused
[muuda | muuda lähteteksti]Albert de Dion oli armulugudega silmapaistev pleiboi. Samuti oli ta särav ja avalikkuse tähelepanu nautiv isiksus, kes mõistis, et tema ettevõtte edu tagab paljuski mootorsõidukite populariseerimine. Aastal 1895 oli de Dion Prantsusmaal esimese autoklubi ACF põhiline asutaja. Aastal 1898 oli ta esimese Pariisi autonäituse (Salon de l'Auto) põhiline organiseerija. See oli esimene autonäitus maailmas. Praegu toimub see näitus kord kahe aasta tagant ja kannab nime Mondial de l'Automobile.
Auruautol võitis de Dion võidusõidu Paris-Rouen 1894, mis oli üks esimesi autovõidusõite üldse.
De Dioni telg
[muuda | muuda lähteteksti]Albert de Dion oli alati vaimustusega avatud uutele leiutistele. Tema enese nime kannab praegugi tuntud de Dioni telg (de Dioni vedrustus). See on erilise kujuga jäiktelg, millel vedavate rataste paar on ühendatud lihtsa toruga ning diferentsiaal on kindlalt ühendatud šassii või kerega. De Dioni telg patenteeriti 1893. See telg oli suure tõenäosusega Trépardoux' leiutis, sest de Dionil oli firmas ainult finantseerija roll. De Dioni telje eelised on vedrustatud osade väike kaal (rattad kalduvad teekonarustel vähem tagasi põrkuma) ja ühe telje rataste konstantne asend teineteise suhtes (defineeritud sõiduomadused kurvides). Halvemuseks on konstruktsiooni kulukus: jõuülekanne diferentsiaalilt ratastele vajab kardaanvõlle. Telg oli algselt lehtvedrudel. Tänapäevased konstruktsioonid kombineerivad eri geomeetriat, kasutades näiteks ka Panhardi tala. De Dioni telge kasutatakse tänapäevalgi sportautodel, näiteks Lotusel ja Maseratil. See oli ka paljudel suurtel Opeli mudelitel, näiteks Kapitänil ja Diplomatil.
Poliitiline tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Albert de Dion oli poliitilistelt vaadetelt bonapartist. Ta pooldas Alfred Dreyfusi süüdimõistmist. Aastail 1902–1924 oli ta Rahvuskogu ja 1924–1941 Senati liige.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Albert de Dioni järgi on nimetatud Dioni saared Antarktikas. Tema sugulane arhitekt Henri de Dion (1828–1878) on üks 72 tuntud prantslasest, kelle nimi on graveeritud Eiffeli tornile.