Bertha von Suttner

Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.

Bertha Felicitas Sophie von Suttner (paruness Bertha von Suttner; sündinud krahvinna Kinsky von Chinic und Tettau; 9. juuni 1843 Praha (tollal Austria keisririik) – 21. juuni 1914 Viin (tollal Austria-Ungari keisririik)) oli austria kirjanik ja rahuliikumise tegelane. 1905. aastal pälvis ta Nobeli rahuauhinna ja oli sellega esimene Nobeli auhinna saanud naine.

Elukäik

Suttner sündis vaesunud Austria feldmarssali krahv Franz-Josef Kinsky von Wchinitzi und Tettau (1768–1843) ja tema abikaasa Sophie Korneri (1815–1884) peres. Vanemad olid abiellunud 26. juulil 1834. Suttneril oli vanem vend krahv Arthur Franz Kinsky von Wchinitz und Tettau (1837–1906), kes suri vanapoisina.

Suttner kihlus inseneri ja kirjaniku Arthur Gundaccar von Suttneri (suri 1902), kuid perekond oli abielu vastu. Seetõttu vastas Bertha Alfred Nobeli kuulutusele 1876. aastal, kus Nobel otsis sekretäri-majahoidjat oma Pariisi elamusse. Suttner sai töökoha, kuid juba nädala pärast pöördus tagasi Viini ja abiellus salaja 12. juunil 1876 Arthuriga.

Aastatel 1876–1885 töötas ta Gruusias.

Pärast oma romaani "Sõjariistad maha!" (saksa "Die Waffen nieder!") avaldamist 1889. aastal sai temast üks rahuliikumise juhtfiguure. 1891. aastal asutas ta Austria patsifistliku organisatsiooni. Ta saavutas rahvusvahelise tunnustuse üldtuntud rahuajakirja Die Waffen Nieder! toimetajana. Ajakiri, mis oli saanud nime Suttneri raamatu järgi, ilmus aastail 1892–1899. Suttneri patsifism oli mõjutatud H. T. Buckle, Herbert Spenceri ja Charles Darwini kirjutistest. Ehkki tema isiklik kontakt Alfred Nobeliga oli lühike, kestis kirjavahetus viimase surmani 1896. aastal. Arvatakse, et Suttner mängis peamist rolli Alfred Nobeli otsuses jagada ka rahuauhindu, mis hiljem oli kirjutatud Alfredi testamenti. 1905. aastal pälvis Suttner Nobeli rahuauhinna.

Mälestuse jäädvustamine

Suttnerit on kujutatud Austria kaheeurosel mündil. Enne seda oli teda kujutatud Austria šillingi 1966. aasta väljaande 1000-šillingisel rahatähel.

Looming

Romaanid

1884 "Üks käsikiri"
1886 "Üksildane ja vaene"
1889 "Sõjariistad maha!"
1900 "Haagi rahukonverentsi päevik"

Kirjandus

Claus Bernet. Bertha von Suttner. – Biographisch-Bibliographisches Kirchenlexikon, 24, 2005, 1435–1471.