I-16: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 4. veebruar 2016, kell 21:00

I-16 oli Nõukogude Liidu esimene seeriatootmises olnud vabaltkandva alltiivaga, sissetõmmatava telikuga monoplaan hävituslennuk.

Selle peakonstruktor oli Nikolai Polikarpov. Lennuki puitkonstruktsiooniga monokok-kere spoonikihtidest vineerkate oli selliselt kokku liimitud, et kere esiosas oli vineeri paksus 4 mm ja sabaosas 2,5 mm. Mootoriks oli esialgu vana äraproovitud tähtmootor M-22, mis oli jõuseadmeks I-5 seerialennukeil. Selle mootori 480 hj andsid monoplaanile maapinna lähedal kiiruseks 359 km/h ja 3 km kõrgusel 325 km/h. Seerialennukina sai I-16 peale võimsamad mootorid, alates 700 hj 1934. aastal ja lõpetades 930 hj 1939. aastal. 1940. aastani ehitati 9450 I-16 , mis moodustasid valdava osa hävituslennukitest, millega NSV liit teise maamasõja algul võitlusesse astus. Enamik I-16 hävis Saksamaa rünnaku käigus kohe sõja algul. Säilinud hävituslennukid I-16 olid kasutusel kuni 1943. aastani, siis lammutati needki relvastusest mahavõetuna pilbasteks ja kasutati kütteks. I tähendas lennuki nimes - hävitaja (vene keeles: истребитель). Selle lennukitüüpiga lendas ka Jossif Stalini poeg Vassili.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{toimeta}}{{viitamata}}
 [[Pilt:Polikarpov I-16-Spain (clipped).jpg|pisi|]]
-'''I-16''' oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[hävituslennuk]] ja esimene seeriatootmises olnud [[monoplaan]].
+'''I-16''' oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] esimene seeriatootmises olnud vabaltkandva alltiivaga, sissetõmmatava telikuga [[monoplaan]] [[hävituslennuk]].
-Selle peakonstruktor oli [[Nikolai Polikarpov]]. Lennuki kere oli [[vineer]]ist, mis spoonikihtidest selliselt kokku liimiti, et kere esiotsas oli paksus 4 mm ja sabas 2,5 mm. Mootoriks oli esialgu vana äraproovitud M-22, mis oli jõuseadmeks [[I-5]] seeriamasinail. Selle 480 hj andsid monoplaanile maapinna lähedal kiiruseks 359 km/h ja 3 km kõrgusel 325 km/h. Seerialennukina sai I-16 peale tunduvalt võimsamad mootorid, alates 700 hj 1934. aastal ja lõpetades 930 hj 1939. aastal. I-16 toodeti hulga mudelitena kuni 1940. aastani 9450 masinat ja need moodustasid valdava osa hävituslennukeist, millega NSV liit idarinde võitlustesse astus. Hävituslennukid I-16 olid kasutusel kuni 1943. aastani, siis lammutati pilbasteks ja kasutati kütteks. I tähendas nimes hävitajat (vene keeles: истребитель) Sellise lennukiga lendas ka [[Jossif Stalin]]i poeg [[Vassili Stalin]].
+Selle peakonstruktor oli [[Nikolai Polikarpov]]. Lennuki puitkonstruktsiooniga monokok-kere spoonikihtidest [[vineer]]kate oli selliselt kokku liimitud, et kere esiosas oli vineeri paksus 4 mm ja sabaosas 2,5 mm. Mootoriks oli esialgu vana äraproovitud tähtmootor M-22, mis oli jõuseadmeks [[I-5]] seerialennukeil. Selle mootori 480 hj andsid monoplaanile maapinna lähedal kiiruseks 359 km/h ja 3 km kõrgusel 325 km/h. Seerialennukina sai I-16 peale võimsamad mootorid, alates 700 hj 1934. aastal ja lõpetades 930 hj 1939. aastal.  1940. aastani  ehitati 9450 I-16 , mis moodustasid valdava osa hävituslennukitest, millega NSV liit [[teine maailmasõda|teise maamasõja]] algul võitlusesse astus. Enamik I-16 hävis Saksamaa rünnaku käigus kohe sõja algul. Säilinud hävituslennukid I-16 olid kasutusel kuni 1943. aastani, siis lammutati needki relvastusest mahavõetuna pilbasteks ja kasutati kütteks. I tähendas lennuki nimes -  hävitaja (vene keeles: '''''и'''стребитель''). Selle lennukitüüpiga lendas ka [[Jossif Stalin]]i poeg Vassili.
 [[Kategooria:Hävituslennukid]]