I-16: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Trükiviga Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Selle peakonstruktor oli [[Nikolai Polikarpov]]. Lennuki puitkonstruktsiooniga monokok-kere spoonikihtidest [[vineer]]kate oli selliselt kokku liimitud, et kere esiosas oli vineeri paksus 4 mm ja sabaosas 2,5 mm. Mootoriks oli esialgu vana äraproovitud tähtmootor M-22, mis oli jõuseadmeks [[I-5]] seerialennukeil. Selle mootori 480 hj andsid monoplaanile maapinna lähedal kiiruseks 359 km/h ja 3 km kõrgusel 325 km/h. Seerialennukina sai I-16 peale võimsama mootori, alates 700 hj 1934. aastal ja lõpetades 930 hj 1939. aastal. |
Selle peakonstruktor oli [[Nikolai Polikarpov]]. Lennuki puitkonstruktsiooniga monokok-kere spoonikihtidest [[vineer]]kate oli selliselt kokku liimitud, et kere esiosas oli vineeri paksus 4 mm ja sabaosas 2,5 mm. Mootoriks oli esialgu vana äraproovitud tähtmootor M-22, mis oli jõuseadmeks [[I-5]] seerialennukeil. Selle mootori 480 hj andsid monoplaanile maapinna lähedal kiiruseks 359 km/h ja 3 km kõrgusel 325 km/h. Seerialennukina sai I-16 peale võimsama mootori, alates 700 hj 1934. aastal ja lõpetades 930 hj 1939. aastal. |
||
1940. aastani ehitati 9450 I-16 , mis moodustasid valdava osa hävituslennukitest, millega NSV liit [[teine maailmasõda|teise maamasõja]] algul võitlusesse astus. Enamik I-16 hävis Saksamaa rünnaku käigus kohe sõja algul. Säilinud hävituslennukid I-16 olid kasutusel kuni 1943. aastani, siis lammutati needki relvastusest mahavõetuna pilbasteks ja kasutati kütteks. Lennuki tähistuses olev I tulenes vene keelest ''''I'''strebitel ( ''истребитель'' - hävitaja ). Selle |
1940. aastani ehitati 9450 I-16 , mis moodustasid valdava osa hävituslennukitest, millega NSV liit [[teine maailmasõda|teise maamasõja]] algul võitlusesse astus. Enamik I-16 hävis Saksamaa rünnaku käigus kohe sõja algul. Säilinud hävituslennukid I-16 olid kasutusel kuni 1943. aastani, siis lammutati needki relvastusest mahavõetuna pilbasteks ja kasutati kütteks. Lennuki tähistuses olev I tulenes vene keelest ''''I'''strebitel ( ''истребитель'' - hävitaja ). Selle lennukitüübiga lendas ka [[Jossif Stalin]]i poeg Vassili. |
||
[[Kategooria:Hävituslennukid]] |
[[Kategooria:Hävituslennukid]] |
||
Redaktsioon: 8. jaanuar 2017, kell 16:06
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | Artiklis puuduvad viited. |
.jpg)
I-16 oli Nõukogude Liidu esimene seeriatootmises olnud vabaltkandva alltiivaga, sissetõmmatava telikuga monoplaan hävituslennuk.
Selle peakonstruktor oli Nikolai Polikarpov. Lennuki puitkonstruktsiooniga monokok-kere spoonikihtidest vineerkate oli selliselt kokku liimitud, et kere esiosas oli vineeri paksus 4 mm ja sabaosas 2,5 mm. Mootoriks oli esialgu vana äraproovitud tähtmootor M-22, mis oli jõuseadmeks I-5 seerialennukeil. Selle mootori 480 hj andsid monoplaanile maapinna lähedal kiiruseks 359 km/h ja 3 km kõrgusel 325 km/h. Seerialennukina sai I-16 peale võimsama mootori, alates 700 hj 1934. aastal ja lõpetades 930 hj 1939. aastal.
1940. aastani ehitati 9450 I-16 , mis moodustasid valdava osa hävituslennukitest, millega NSV liit teise maamasõja algul võitlusesse astus. Enamik I-16 hävis Saksamaa rünnaku käigus kohe sõja algul. Säilinud hävituslennukid I-16 olid kasutusel kuni 1943. aastani, siis lammutati needki relvastusest mahavõetuna pilbasteks ja kasutati kütteks. Lennuki tähistuses olev I tulenes vene keelest 'Istrebitel ( истребитель - hävitaja ). Selle lennukitüübiga lendas ka Jossif Stalini poeg Vassili.