Kukemari

Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.

Kukemari (Empetrum L.) on taimede perekond kanarbikuliste sugukonnast. Varem paigutatud kukemarjaliste (Empetraceae) sugukonda.

Eestis on levinud üks liik kahe alamliigiga:

Empetrum nigrum L. subsp. hermaphroditum – põhja-kukemari (rannikunõmmedel Põhja-Eestis, harva.)
Empetrum nigrum L. subsp. nigrum – harilik kukemari (tüüpalamliik, tavaline)

Kirjeldus

Kukemari on üsna tagasihoidlik. Marjad on söödavad, kuid Eestis neid enamasti ei korjata. Paljud arvavad, et mustad, linnusilmi meenutavad marjakerakesed on mürgised.

Kukemari on igihaljas puhmastaim, mis armastab valgust ja katab kohati tihedalt suuri alasid.

Kukemarjal on läikivad marjataolised luuviljad, milles on kuus kuni üheksa kolmetahulist seemet, mis saavad küpseks juuli lõpus või augusti algul.

Marjadel pole erilist maitset, need tunduvad veidi lääged, sest orgaanilisi happeid leidub neis võrdlemisi vähe. Marjad sisaldavad aga rohkelt C- vitamiini ja on toimelt tugevad antioksüdandid. Põhja-kukemarja viljad on mahlakamad ja maitsvamad, need on olnud põhjarahvastele oluline vitamiiniallikas.

Harilik kukemari on meie soodes tavaline taim, kuid marju on tal vähe ja nii on varud väga väikesed.

Kasvupaik

Kukemari kasvab üldiselt rabas rabamätastel, kuid seda võib kohata ka madal- ning siirdesoos.

Taime põhilised kasvumaad on Põhja- Eesti, Norra, Rootsi ja Soome.

Viited

^[1]

^[2]

↑ Heljo Krall, Toomas Kukk jpt (1999). Eesti taimede määraja. Tartu: Eesti Loodusfoto. Lk 215.
↑ Kai Kimmel (august 2016). Eesti Loodus nr 8. Tartu: MTÜ Loodusajakiri. Lk 30, 31.

[1] Heljo Krall, Toomas Kukk jpt (1999). Eesti taimede määraja. Tartu: Eesti Loodusfoto. Lk 215.

[2] Kai Kimmel (august 2016). Eesti Loodus nr 8. Tartu: MTÜ Loodusajakiri. Lk 30, 31.

[1]

[2]