Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                
Mine sisu juurde

Naiskodukaitse: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatus
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
 
(ei näidata 11 kasutaja 13 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=aprill}}
{{Organisatsioon
{{Organisatsioon
| Nimi = Naiskodukaitse
| Nimi = Naiskodukaitse
25. rida: 24. rida:
| vabatahtlikud =
| vabatahtlikud =
| eelarve =
| eelarve =
| veebileht = https://www.naiskodukaitse.ee/
| veebileht = [https://www.naiskodukaitse.ee/ naiskodukaitse.ee]
}}
}}
'''Naiskodukaitse''' (NKK) on Kaitseliidu naisorganisatsioon, mille eesmärk on naiste kaasamine riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse <ref name=":0">Naiskodukaitse. 2019. Kättesaadaval: https://www.naiskodukaitse.ee/</ref>. Naiskodukaitse loodi 2. septembril 1927 [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülema käskkirjaga. <ref name=":0" /> Naiskodukaitse taasasutati 20. septembril 1991 ja selle esinaiseks sai [[Dagmar Mattiisen]].<ref>Tähistame väärikalt ja tulevikku vaadates Kaitseliidu taasloomise 20. aastapäeva. Kaitse Kodu!, nr 1 (93/539), 2010, lk 7.</ref>
'''Naiskodukaitse''' (NKK) on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] naisorganisatsioon, mille eesmärk on naiste kaasamine riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse.<ref name=":0">Naiskodukaitse. 2019. Kättesaadaval: https://www.naiskodukaitse.ee/</ref>


Organisatsioon loodi 2. septembril 1927 [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülema käskkirjaga.<ref name=":0" /> NKK taasasutati 20. septembril 1991 ja selle esinaiseks sai [[Dagmar Mattiisen]].<ref>Tähistame väärikalt ja tulevikku vaadates Kaitseliidu taasloomise 20. aastapäeva. Kaitse Kodu!, nr 1 (93/539), 2010, lk 7.</ref>
⚫
Naiskodukaitsjate juhtlause on "Minu kohus!" ja nende keskseks sümboliks on liiliarist, mis on ühtlasi ka nende logo.

⚫
Naiskodukaitsjate juhtlause on "Minu kohus!". Nende keskne sümbol on liiliarist, mis on ühtlasi ka nende logo.


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
1. detsembril 1924 Nõukogude Venemaa poolt Eestis mahitatud kommunistlik riigipöördekatse andis tõuke NKK arengule. 1924. aasta detsembris loodi esimesed NKK jaoskonnad, sel ajal Kaitseliidu naisüksuste nime all. Kõige esimeseks jaoskonnaks peetakse naisüksust "Lindade kompanii", mis kuulus Kaitseliidu Tallinna Maleva, Kalevi malevkonna juurde. NKK loomisel oli eeskujuks paljuski Soomes juba populaarsust kogunud samalaadne organisatsioon [[Lotta Svärd]], mis loodi 1921. aastal sealse Kaitseliidu toetuseks.
Nõukogude Venemaa [[1. detsembri riigipöördekatse|riigipöördekatse Eestis 1. detsembril 1924]] andis tõuke NKK arengule. 1924. aasta detsembris loodi esimesed NKK jaoskonnad, sel ajal Kaitseliidu naisüksuste nime all. Kõige esimeseks jaoskonnaks peetakse naisüksust Lindade kompanii, mis kuulus Kaitseliidu Tallinna Maleva, Kalevi malevkonna juurde. NKK loomisel oli eeskujuks Soomes juba populaarsust kogunud samalaadne organisatsioon [[Lotta Svärd]], mis loodi 1921. aastal sealse kaitseliidu toetuseks.


Naiskodukaitse loodi 2. septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga Kaitseliidu eriorganisatsioonina. Naiskodukaitse asutati, sest riik ootas Kaitseliidu ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt. NKK peamised tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaala.
NKK loodi 2. septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga Kaitseliidu eriorganisatsioonina. NKK asutati, sest riik ootas Kaitseliidu ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt. NKK peamised tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaküsimused.


NKK oli oma aja kohta väga edumeelne naisorganisatsioon. Sellesse kuulumine oli ühiskonnas prestiižne, sest liikmeks vastuvõtmisel kaaluti soovijaid väga hoolikalt. Enamuse liikmeskonnast moodustasid vastutustundlikud ja haritud naised nagu taluperenaised, õpetajad, kontoriametnikud jne. Enne teist maailmasõda kuulus NKK ridadesse umbes 17 000 liiget üle Eesti. NKK juhtkond koosnes eranditult Eesti ühiskonnas tuntud ja tunnustatud tegelastest.
NKK oli oma aja kohta väga edumeelne naisorganisatsioon. Sellesse kuulumine oli ühiskonnas prestiižne, sest liikmeks vastuvõtmisel kaaluti soovijaid väga hoolikalt. Enamuse liikmeskonnast moodustasid vastutustundlikud ja haritud naised nagu taluperenaised, õpetajad, kontoriametnikud jne. Enne teist maailmasõda kuulus NKK ridadesse umbes 17 000 liiget üle Eesti. NKK juhtkond koosnes eranditult Eesti ühiskonnas tuntud ja tunnustatud tegelastest.


Pärast [[juunipööre]]t likvideeriti 27. juunil 1940 NKK koos Kaitseliidu ja teiste eriorganisatsioonidega. Mitmed selle asutajad ja liikmed vangistati ja hukati.<ref name="Tõnismägi 2023">{{cite web|last=Tõnismägi|first=Heino|url=https://ekspress.delfi.ee/a/120173072|title=Hullem kui mõrvamine. Eesti naiskodukaitse juhid kaotasid isamaalisuse tõttu elu, nende mantlid anti riigi tuludesse|website=Eesti Ekspress|date=15 April 2023|access-date=19 April 2023|language=et}}</ref>
* 27. juuni 1940 – pärast [[Juunipööre|juunipööret]] likvideeriti NKK koos Kaitseliidu ja teiste eriorganisatsioonidega.


* 17. veebruar 1990 – võeti Kaitseliidu taastamisel aluseks kunagised programmdokumendid ning ajutises põhikirjas sätestati muuhulgas ka Kaitseliidu naisorganisatsiooni loomine.
Kaitseliidu taastamisel 17. veebruaril 1990 võeti aluseks kunagised programmdokumendid ning ajutises põhikirjas sätestati muuhulgas ka Kaitseliidu naisorganisatsiooni loomine.


* 30. märts 1990 – [[Konguta]]s ja suvel [[Järvakandi]]s tehti esimesed, kuid käegakatsutavate tulemusteta jäänud katsetused NKK taasloomiseks. Hoolimata esialgsetest ebaõnnestumisest, ei loobutud NKK taasasutamise ideest. Kaitseliit püüdis saavutada kunagist taset ning seetõttu sooviti kindlasti taastada ka eriorganisatsioonid.
30. märtsil 1990 tehti [[Konguta]]s ja suvel [[Järvakandi]]s esimesed, kuid käegakatsutavate tulemusteta jäänud katsetused NKK taasloomiseks. Hoolimata esialgsetest ebaõnnestumisest ei loobutud NKK taasasutamise ideest. Kaitseliit püüdis saavutada kunagist taset ning seetõttu sooviti kindlasti taastada ka eriorganisatsioonid.


* 20. september 1991 – peetakse NKK tegelikuks taasasutamise kuupäevaks, kuna pärast seda on NKK pidevalt tegutsenud.
20. septembrit 1991 peetakse NKK tegelikuks taasasutamise kuupäevaks, kuna pärast seda on NKK pidevalt tegutsenud.


* 1997. aasta – NKK tähistas oma 70. aastapäeva. Selleks ajaks oli kehtestatud kord Naiskodukaitsesse astumiseks, olid olemas liikmekaardid, eelarvelised vahendid oma tegevuse planeerimiseks ja mis kõige tähtsam – oli olemas stabiilne liikmeskond. Samast aastast pärinevad NKK keskorgani juures ka esimesed dokumendid ringkondade tegevusest ja organisatsiooni liikmeskonnast.
1997. aastal tähistas NKK oma 70. aastapäeva. Selleks ajaks oli kehtestatud kord NKK-ssse astumiseks, olid olemas liikmekaardid, eelarvelised vahendid oma tegevuse planeerimiseks ja mis kõige tähtsam – stabiilne liikmeskond. Samast aastast pärinevad NKK keskorgani juures ka esimesed dokumendid ringkondade tegevusest ja organisatsiooni liikmeskonnast.


* 1998 – hakati korraldama ringkondade esinaiste õppepäevi. Töötati välja NKK ühtne vormiriietus. NKK osales esimest korda pärast iseseisvuse taastamist võidupüha paraadil.
1998. aastal hakati korraldama ringkondade esinaiste õppepäevi. Töötati välja NKK ühtne vormiriietus. NKK osales esimest korda pärast iseseisvuse taastamist võidupüha paraadil.


* 2002. aasta jaanuar – Kaitseliidu keskkogu kinnitas NKK üldlipu ja teenetemedali. Toronto Eesti Võitlejate Ühing annetas Naiskodukaitsele lipu, mis anti üle 23. juunil 2002 Põlvas.
2002. aasta jaanuaris kinnitas Kaitseliidu keskkogu NKK üldlipu ja teenetemedali. Toronto Eesti Võitlejate Ühing annetas NNK-le lipu, mis anti üle 23. juunil 2002 Põlvas.


* 2003 – Naiskodukaitsjaid hakati kaasama Kaitseliidu moodustatavatesse üksustesse.
2003. aastal hakati Naiskodukaitsjaid kaasama Kaitseliidu moodustatavatesse üksustesse.


* 2006 – Naiskodukaitse esinaiseks valiti [[Airi Tooming]].
2006. aastal valiti NKK esinaiseks [[Airi Tooming]].


* 2008–2009 – ringkondades asusid tööle palgalised instruktorid.
2008. aastal hakati ringkondades korraldama ühtset nelja mooduliga baasväljaõpet, mis ühtlustas oluliselt varasemat piirkondlikku väljaõpet. Ühtlasi asusid aastatel 2008–2009 ringkondades tööle palgalised instruktorid.


Esimene arengukava (perioodiks 2010–2013) kinnitati keskkogus 2010. aastal.
* 2008 – ringkondades hakati korraldama ühtset nelja mooduliga baasväljaõpet, mis ühtlustas oluliselt varasemat piirkondlikku väljaõpet.


⚫
NKK sümboolikakomisjon ja NKK ajalookomisjon alustasid tööd 2013. aastal. Seoses uue Kaitseliidu seadusega valiti esimest korda NNK esindajad Kaitseliidu keskkogusse.
* 2010 – Keskkogus kinnitati esimene arengukava perioodiks 2010–2013.


⚫
2016. aastal kinnitati ohutushoiu kursuse õppekava.
⚫
* 2013 – tööd alustasid NKK sümboolikakomisjon ja NKK ajalookomisjon. Seoses uue Kaitseliidu seadusega valiti esimest korda Naiskodukaitse esindajad Kaitseliidu keskkogusse.


⚫
2018. aastal anti vabatahtlike initsiatiivil välja [[Ole valmis!|"Ole valmis!"]] mobiilirakendus, kust leiab juhiseid eri olukordades käitumiseks, soovituslike koduste varude nimekirjad, kasulikud telefoninumbrid otsehelistamise võimalusega jne.
⚫
* 2016 – kinnitati Ohutushoiu kursuse õppekava.

⚫
* 2018 – anti vabatahtlike initsiatiivil välja [[Ole valmis!|"Ole valmis!"]] mobiilirakendus, kust leiab juhiseid erinevates olukordades käitumiseks, soovituslike koduste varude nimekirjad, kasulikud telefoninumbrid otsehelistamise võimalusega jne.


==Juhtimine==
==Juhtimine==


Naiskodukaitse keskjuhatuses on seitse liiget, Naiskodukaitse esinaine ning kuus vabatahtlikku naiskodukaitsjat <ref name=":0" />. Juhatusse kuuluvad Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming, Küllike Tammeveski, Taive Saar, Ave Paavo, Ave Rallmann, Eda Leola ja Liisa Pedoksaar.
NKK keskjuhatuses on seitse liiget: esinaine ning kuus vabatahtlikku naiskodukaitsjat<ref name=":0" />. Juhatusse kuuluvad esinaine Airi Tooming, Taive Saar, Teele Raja, Triin Seppet, Liisa Pedoksaar ja Sirje Sarapu.


Naiskodukaitse esinaised läbi aegade:
NKK esinaised läbi aegade:


* 1927–1936 [[Mari Raamot]]
* 1927–1936 [[Mari Raamot]]

* 1937–1940 [[Erika Oskar-Männik]]
* 1937–1940 [[Erika Oskar-Männik]]
* 1992–2005 [[Dagmar Mattiisen]]
* 1992–2005 [[Dagmar Mattiisen]]
81. rida: 79. rida:


== Koosseis ==
== Koosseis ==
Naiskodukaitse jaguneb vastavalt maakonnapiiridele 15 ringkonnaks ning iga ringkond omakorda jaoskondadeks. Ringkondi ja jaoskondi juhivad viieliikmelised juhatused, mis koosnevad vabatahtlikest naiskodukaitsjatest.
NKK jaguneb vastavalt maakonnapiiridele 15 ringkonnaks ning iga ringkond omakorda jaoskondadeks. Ringkondi ja jaoskondi juhivad viieliikmelised juhatused, mis koosnevad vabatahtlikest naiskodukaitsjatest.


Naiskodukaitse 15 regionaalset jaoskonda on [[Naiskodukaitse Alutaguse ringkond|Alutaguse]], [[Naiskodukaitse Jõgeva ringkond|Jõgeva]], [[Naiskodukaitse Harju ringkond|Harju]], [[Naiskodukaitse Lääne ringkond|Lääne]], [[Naiskodukaitse Järva ringkond|Järva]], [[Naiskodukaitse Põlva ringkond|Põlva]], [[Naiskodukaitse Rapla ringkond|Rapla]], [[Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond|Pärnumaa]], [[Naiskodukaitse Saaremaa ringkond|Saaremaa]], [[Naiskodukaitse Sakala ringkond|Sakala]], [[Naiskodukaitse Tallinna ringkond|Tallinna]], [[Naiskodukaitse Tartu ringkond|Tartu]], [[Naiskodukaitse Valga ringkond|Valga]], [[Naiskodukaitse Viru ringkond|Viru]] ja [[Naiskodukaitse Võru ringkond|Võrumaa]] ringkond.
Naiskodukaitse 15 regionaalset ringkonda on [[Naiskodukaitse Alutaguse ringkond|Alutaguse]], [[Naiskodukaitse Jõgeva ringkond|Jõgeva]], [[Naiskodukaitse Harju ringkond|Harju]], [[Naiskodukaitse Lääne ringkond|Lääne]], [[Naiskodukaitse Järva ringkond|Järva]], [[Naiskodukaitse Põlva ringkond|Põlva]], [[Naiskodukaitse Rapla ringkond|Rapla]], [[Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond|Pärnumaa]], [[Naiskodukaitse Saaremaa ringkond|Saaremaa]], [[Naiskodukaitse Sakala ringkond|Sakala]], [[Naiskodukaitse Tallinna ringkond|Tallinna]], [[Naiskodukaitse Tartu ringkond|Tartu]], [[Naiskodukaitse Valga ringkond|Valga]], [[Naiskodukaitse Viru ringkond|Viru]] ja [[Naiskodukaitse Võru ringkond|Võrumaa]] ringkond.


=== Liikmeskond ===
=== Liikmeskond ===
Naiskodukaitse liikmed jagunevad tegev-, noor-, toetaja- ja auliikmeteks. 2020. aasta seisuga on Naiskodukaitses enam kui 2600 liiget.
NKK liikmed jagunevad tegev-, noor-, toetaja- ja auliikmeteks. 2023. aasta septembri lõpu seisuga on NKK-s enam kui 3800 liiget.


* '''Tegevliige''' on vähemalt 18-aastane naissoost Eesti kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes.
* '''Tegevliige''' on vähemalt 18-aastane naissoost Eesti kodanik, kes tunnistab NKK eesmärke ning osaleb NKK tegevuses ja väljaõppes.


* '''Noorliige''' on 16-18-aastane naissoost Eesti kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes.
* '''Noorliige''' on 16–18-aastane naissoost Eesti kodanik, kes tunnistab NKK eesmärke ning osaleb NKK tegevuses ja väljaõppes.


* '''Toetajaliige''' on vähemalt 18-aastane Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ja aitab oma tegevusega kaasa nende saavutamisele.
* '''Toetajaliige''' on vähemalt 18-aastane Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab NKK eesmärke ja aitab oma tegevusega kaasa nende saavutamisele.


* '''Auliige''' on Naiskodukaitse ees silmapaistvate teenete omamise eest Naiskodukaitse auliikmeks valitud Eesti või välisriigi kodanik.
* '''Auliige''' on NKK ees silmapaistvate teenete eest NKK auliikmeks valitud Eesti või välisriigi kodanik.


==Ülesanded==
==Ülesanded==
Naiskodukaitse ülesannete hulka kuuluvad:
NKK ülesannete hulka kuuluvad:
*koostöö tegemine Kaitseliiduga, osaledes Eesti iseseisvuse ja põhiseadusliku korra kaitses ning kodanike julgeoleku kindlustamises;
*koostöö tegemine Kaitseliiduga, osaledes Eesti iseseisvuse ja põhiseadusliku korra kaitses ning kodanike julgeoleku kindlustamises;
* isamaaliste vaadete levitamine ja rahvuslike tunnete süvendamine;
*isamaaliste vaadete levitamine ja rahvuslike tunnete süvendamine;
* rahva kaitsetahte kasvatamine;
*rahva kaitsetahte kasvatamine;
*liikmete koolitamine, õpetades neid välja vajalike erialaliste tegevuste jaoks ja suurendades nende toimetulekuvõimet hädaolukordades;
*liikmete koolitamine, õpetades neid välja vajalike erialaliste tegevuste jaoks ja suurendades nende toimetulekuvõimet hädaolukordades;
*väljaõppe pakkumine liikmetele ja teistele isikutele, et suurendada rahva igapäevaturvalisust ja keskkonnasäästlikku eluviisi;
*väljaõppe pakkumine liikmetele ja teistele isikutele, et suurendada rahva igapäevaturvalisust ja keskkonnasäästlikku eluviisi;
* kodanikualgatusliku tegevuse kaudu naiste ühiskondliku aktiivsuse suurendamine;
*kodanikualgatusliku tegevuse kaudu naiste ühiskondliku aktiivsuse suurendamine;
*naise ja pere rolli väärtustamine ühiskonnas.
*naise ja pere rolli väärtustamine ühiskonnas.


110. rida: 108. rida:
Naiskodukaitsjate väljaõppe hulka kuuluvad baasväljaõpe, erialaväljaõpe, juhtide õpe ja instruktorite õpe.
Naiskodukaitsjate väljaõppe hulka kuuluvad baasväljaõpe, erialaväljaõpe, juhtide õpe ja instruktorite õpe.


'''Baasväljaõppe''' (BVÕ) eesmärgiks on anda kõikidele liikmetele alusteadmised organisatsioonist, esmaabist, välitoitlustamisest, sõdurioskustest ja ohutushoiust. Baasteadmised võimaldavad neil organisatsioonis tegutseda ja erialaselt spetsialiseeruda. Baasväljaõppe läbimine on kohustuslik igale liikmele.
'''Baasväljaõppe''' (BVÕ) eesmärk on anda kõikidele liikmetele alusteadmised organisatsioonist, esmaabist, välitoitlustamisest, sõdurioskustest ja ohutushoiust. Baasteadmised võimaldavad neil organisatsioonis tegutseda ja erialaselt spetsialiseeruda. Baasväljaõppe läbimine on kohustuslik igale liikmele.


Baasväljaõppe läbimisel valib iga liige endale eriala, millele spetsialiseeruda. '''Erialaväljaõppe''' valikute hulka kuuluvad avalikud suhted, meditsiin, side ja staap, toitlustamine, kultuur, sport, formeerimine ja noortejuht. Igal erialagrupil on grupijuht, kes koordineerib grupi tegevust.
Baasväljaõppe läbimisel valib iga liige endale eriala, millele spetsialiseeruda. '''Erialaväljaõppe''' valikute hulka kuuluvad avalikud suhted, meditsiin, side ja staap, toitlustamine, kultuur, sport, formeerimine ja noortejuhiks saamine. Igal erialagrupil on grupijuht, kes koordineerib grupi tegevust.


'''Juhtide ja instruktorite õpe''' viiakse läbi Kaitseliidu Koolis. Erialaseid üle-eestilisi kursuseid viib läbi ka Naiskodukaitse.
'''Juhtide ja instruktorite õpet''' viiakse läbi Kaitseliidu Koolis. Erialaseid üle-eestilisi kursuseid viib läbi ka NKK.


Üle aasta toimub üleriigiline NKK spordilaager, lisaks korraldatakse väiksemaid kohapealseid laagreid.
Üle aasta toimub üleriigiline NKK spordilaager, lisaks korraldatakse väiksemaid kohapealseid laagreid.


Naiskodukaitse osaleb [[Eesti Vabariigi aastapäev|Eesti Vabariigi aastapäeva]] tähistamisel, iga-aastasel [[Võidupüha]] paraadil, Kaitseliidu suvepäevadel ning laske- ja muudel spordivõistlustel. Tähistatakse ka Naiskodukaitse aastapäeva, Kaitseliidu aastapäeva ja Naiskodukaitse mälestuspäeva. Lisaks on naiskodukaitsjad osalenud koormusmatkadel nagu [[Eel-Erna|Eel-Ernal]], [[Erna retk]]el, [[Põrgupõhja retk]]el ja Admiral Pitka luureretkel. Üle aasta korraldatakse üleriigilist NKK spordilaagrit, tihedamini toimuvad väiksemad kohalikke laagreid.
NKK osaleb [[Eesti Vabariigi aastapäev|Eesti Vabariigi aastapäeva]] tähistamisel, iga-aastasel [[võidupüha]] paraadil, Kaitseliidu suvepäevadel ning nii laskevõistlustel kui ka muudel spordivõistlustel. Tähistatakse ka NKK aastapäeva, Kaitseliidu aastapäeva ja NKK mälestuspäeva. Lisaks on naiskodukaitsjad osalenud koormusmatkadel nagu [[Eel-Erna|Eel-Erna]], [[Erna retk]], [[Põrgupõhja retk]] ja Admiral Pitka luureretk.


==Õigused ja kohustused==
==Õigused ja kohustused==


Naiskodukaitse liikmete õigused on:
NKK liikmete õigused on:
* võtta osa Naiskodukaitse väljaõppest ja muust tegevusest;
* võtta osa NKK väljaõppest ja muudest tegevustest;
* olla valitud Naiskodukaitse kollegiaalsetesse organitesse või valitavale kohale käesolevas põhikirjas kehtestatud korras;
* olla valitud NKK kollegiaalsetesse organitesse või valitavale kohale põhikirjas kehtestatud korras;
* saada Naiskodukaitse liikmele kehtestatud ergutusi, soodustusi ja hüvitusi;
* saada NKK liikmele kehtestatud ergutusi, soodustusi ja hüvitisi;
* kanda kehtestatud korras Naiskodukaitse vormiriietust, embleeme ja tunnuseid.
* kanda kehtestatud korras NKK vormiriietust, embleeme ja tunnuseid.


Nende kohustused on:
Nende kohustused on:
* võtta osa Naiskodukaitse väljaõppest ja tegevusest vastavates juhendites kehtestatud ulatuses ja korras;
* võtta osa NKK väljaõppest ja tegevustest vastavates juhendites kehtestatud ulatuses ja korras;
* täita juhatuste otsuseid ning juhtide seaduslikke käske ja korraldusi;
* pidada kinni juhatuste otsustest ning juhtide seaduslikest käskudest ja korraldustest;
* tasuda liikmemaksu.
* tasuda liikmemaksu.


137. rida: 135. rida:


== Välislingid ==
== Välislingid ==
* [http://www.naiskodukaitse.ee/ Koduleht]
* [https://www.naiskodukaitse.ee/ Koduleht]
* [http://digar.nlib.ee/digar/show?id=12923 Naiskodukaitse : 1925–1933] Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
* [http://digar.nlib.ee/digar/show?id=12923 Naiskodukaitse : 1925–1933] Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR


Viimane redaktsioon: 13. oktoober 2024, kell 23:42

Naiskodukaitse
Naiskodukaitse liiliarist
Deviis Minu kohus!
Asutatud 02.09.1927, taasasutatud 20.09.1991
Juhtkond Naiskodukaitse keskjuhatuse
esinaine Airi Tooming
Peaorgan Kaitseliit
Allorganisatsioonid Naiskodukaitse Alutaguse ringkond
Jõgeva ringkond
Harju ringkond
Lääne ringkond
Järva ringkond
Põlva ringkond
Rapla ringkond
Pärnumaa ringkond
Saaremaa ringkond
Sakala ringkond
Tallinna ringkond
Tartu ringkond
Valga ringkond
Viru ringkond
Võrumaa ringkond
Veebileht naiskodukaitse.ee

Naiskodukaitse (NKK) on Kaitseliidu naisorganisatsioon, mille eesmärk on naiste kaasamine riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse.[1]

Organisatsioon loodi 2. septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga.[1] NKK taasasutati 20. septembril 1991 ja selle esinaiseks sai Dagmar Mattiisen.[2]

Naiskodukaitsjate juhtlause on "Minu kohus!". Nende keskne sümbol on liiliarist, mis on ühtlasi ka nende logo.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude Venemaa riigipöördekatse Eestis 1. detsembril 1924 andis tõuke NKK arengule. 1924. aasta detsembris loodi esimesed NKK jaoskonnad, sel ajal Kaitseliidu naisüksuste nime all. Kõige esimeseks jaoskonnaks peetakse naisüksust Lindade kompanii, mis kuulus Kaitseliidu Tallinna Maleva, Kalevi malevkonna juurde. NKK loomisel oli eeskujuks Soomes juba populaarsust kogunud samalaadne organisatsioon Lotta Svärd, mis loodi 1921. aastal sealse kaitseliidu toetuseks.

NKK loodi 2. septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga Kaitseliidu eriorganisatsioonina. NKK asutati, sest riik ootas Kaitseliidu ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt. NKK peamised tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaküsimused.

NKK oli oma aja kohta väga edumeelne naisorganisatsioon. Sellesse kuulumine oli ühiskonnas prestiižne, sest liikmeks vastuvõtmisel kaaluti soovijaid väga hoolikalt. Enamuse liikmeskonnast moodustasid vastutustundlikud ja haritud naised nagu taluperenaised, õpetajad, kontoriametnikud jne. Enne teist maailmasõda kuulus NKK ridadesse umbes 17 000 liiget üle Eesti. NKK juhtkond koosnes eranditult Eesti ühiskonnas tuntud ja tunnustatud tegelastest.

Pärast juunipööret likvideeriti 27. juunil 1940 NKK koos Kaitseliidu ja teiste eriorganisatsioonidega. Mitmed selle asutajad ja liikmed vangistati ja hukati.[3]

Kaitseliidu taastamisel 17. veebruaril 1990 võeti aluseks kunagised programmdokumendid ning ajutises põhikirjas sätestati muuhulgas ka Kaitseliidu naisorganisatsiooni loomine.

30. märtsil 1990 tehti Kongutas ja suvel Järvakandis esimesed, kuid käegakatsutavate tulemusteta jäänud katsetused NKK taasloomiseks. Hoolimata esialgsetest ebaõnnestumisest ei loobutud NKK taasasutamise ideest. Kaitseliit püüdis saavutada kunagist taset ning seetõttu sooviti kindlasti taastada ka eriorganisatsioonid.

20. septembrit 1991 peetakse NKK tegelikuks taasasutamise kuupäevaks, kuna pärast seda on NKK pidevalt tegutsenud.

1997. aastal tähistas NKK oma 70. aastapäeva. Selleks ajaks oli kehtestatud kord NKK-ssse astumiseks, olid olemas liikmekaardid, eelarvelised vahendid oma tegevuse planeerimiseks ja mis kõige tähtsam – stabiilne liikmeskond. Samast aastast pärinevad NKK keskorgani juures ka esimesed dokumendid ringkondade tegevusest ja organisatsiooni liikmeskonnast.

1998. aastal hakati korraldama ringkondade esinaiste õppepäevi. Töötati välja NKK ühtne vormiriietus. NKK osales esimest korda pärast iseseisvuse taastamist võidupüha paraadil.

2002. aasta jaanuaris kinnitas Kaitseliidu keskkogu NKK üldlipu ja teenetemedali. Toronto Eesti Võitlejate Ühing annetas NNK-le lipu, mis anti üle 23. juunil 2002 Põlvas.

2003. aastal hakati Naiskodukaitsjaid kaasama Kaitseliidu moodustatavatesse üksustesse.

2006. aastal valiti NKK esinaiseks Airi Tooming.

2008. aastal hakati ringkondades korraldama ühtset nelja mooduliga baasväljaõpet, mis ühtlustas oluliselt varasemat piirkondlikku väljaõpet. Ühtlasi asusid aastatel 2008–2009 ringkondades tööle palgalised instruktorid.

Esimene arengukava (perioodiks 2010–2013) kinnitati keskkogus 2010. aastal.

NKK sümboolikakomisjon ja NKK ajalookomisjon alustasid tööd 2013. aastal. Seoses uue Kaitseliidu seadusega valiti esimest korda NNK esindajad Kaitseliidu keskkogusse.

2016. aastal kinnitati ohutushoiu kursuse õppekava.

2018. aastal anti vabatahtlike initsiatiivil välja "Ole valmis!" mobiilirakendus, kust leiab juhiseid eri olukordades käitumiseks, soovituslike koduste varude nimekirjad, kasulikud telefoninumbrid otsehelistamise võimalusega jne.

Juhtimine

[muuda | muuda lähteteksti]

NKK keskjuhatuses on seitse liiget: esinaine ning kuus vabatahtlikku naiskodukaitsjat[1]. Juhatusse kuuluvad esinaine Airi Tooming, Taive Saar, Teele Raja, Triin Seppet, Liisa Pedoksaar ja Sirje Sarapu.

NKK esinaised läbi aegade:

Koosseis

[muuda | muuda lähteteksti]

NKK jaguneb vastavalt maakonnapiiridele 15 ringkonnaks ning iga ringkond omakorda jaoskondadeks. Ringkondi ja jaoskondi juhivad viieliikmelised juhatused, mis koosnevad vabatahtlikest naiskodukaitsjatest.

Naiskodukaitse 15 regionaalset ringkonda on Alutaguse, Jõgeva, Harju, Lääne, Järva, Põlva, Rapla, Pärnumaa, Saaremaa, Sakala, Tallinna, Tartu, Valga, Viru ja Võrumaa ringkond.

Liikmeskond

[muuda | muuda lähteteksti]

NKK liikmed jagunevad tegev-, noor-, toetaja- ja auliikmeteks. 2023. aasta septembri lõpu seisuga on NKK-s enam kui 3800 liiget.

  • Tegevliige on vähemalt 18-aastane naissoost Eesti kodanik, kes tunnistab NKK eesmärke ning osaleb NKK tegevuses ja väljaõppes.
  • Noorliige on 16–18-aastane naissoost Eesti kodanik, kes tunnistab NKK eesmärke ning osaleb NKK tegevuses ja väljaõppes.
  • Toetajaliige on vähemalt 18-aastane Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab NKK eesmärke ja aitab oma tegevusega kaasa nende saavutamisele.
  • Auliige on NKK ees silmapaistvate teenete eest NKK auliikmeks valitud Eesti või välisriigi kodanik.

Ülesanded

[muuda | muuda lähteteksti]

NKK ülesannete hulka kuuluvad:

  • koostöö tegemine Kaitseliiduga, osaledes Eesti iseseisvuse ja põhiseadusliku korra kaitses ning kodanike julgeoleku kindlustamises;
  • isamaaliste vaadete levitamine ja rahvuslike tunnete süvendamine;
  • rahva kaitsetahte kasvatamine;
  • liikmete koolitamine, õpetades neid välja vajalike erialaliste tegevuste jaoks ja suurendades nende toimetulekuvõimet hädaolukordades;
  • väljaõppe pakkumine liikmetele ja teistele isikutele, et suurendada rahva igapäevaturvalisust ja keskkonnasäästlikku eluviisi;
  • kodanikualgatusliku tegevuse kaudu naiste ühiskondliku aktiivsuse suurendamine;
  • naise ja pere rolli väärtustamine ühiskonnas.

Tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Naiskodukaitsjate väljaõppe hulka kuuluvad baasväljaõpe, erialaväljaõpe, juhtide õpe ja instruktorite õpe.

Baasväljaõppe (BVÕ) eesmärk on anda kõikidele liikmetele alusteadmised organisatsioonist, esmaabist, välitoitlustamisest, sõdurioskustest ja ohutushoiust. Baasteadmised võimaldavad neil organisatsioonis tegutseda ja erialaselt spetsialiseeruda. Baasväljaõppe läbimine on kohustuslik igale liikmele.

Baasväljaõppe läbimisel valib iga liige endale eriala, millele spetsialiseeruda. Erialaväljaõppe valikute hulka kuuluvad avalikud suhted, meditsiin, side ja staap, toitlustamine, kultuur, sport, formeerimine ja noortejuhiks saamine. Igal erialagrupil on grupijuht, kes koordineerib grupi tegevust.

Juhtide ja instruktorite õpet viiakse läbi Kaitseliidu Koolis. Erialaseid üle-eestilisi kursuseid viib läbi ka NKK.

Üle aasta toimub üleriigiline NKK spordilaager, lisaks korraldatakse väiksemaid kohapealseid laagreid.

NKK osaleb Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel, iga-aastasel võidupüha paraadil, Kaitseliidu suvepäevadel ning nii laskevõistlustel kui ka muudel spordivõistlustel. Tähistatakse ka NKK aastapäeva, Kaitseliidu aastapäeva ja NKK mälestuspäeva. Lisaks on naiskodukaitsjad osalenud koormusmatkadel nagu Eel-Erna, Erna retk, Põrgupõhja retk ja Admiral Pitka luureretk.

Õigused ja kohustused

[muuda | muuda lähteteksti]

NKK liikmete õigused on:

  • võtta osa NKK väljaõppest ja muudest tegevustest;
  • olla valitud NKK kollegiaalsetesse organitesse või valitavale kohale põhikirjas kehtestatud korras;
  • saada NKK liikmele kehtestatud ergutusi, soodustusi ja hüvitisi;
  • kanda kehtestatud korras NKK vormiriietust, embleeme ja tunnuseid.

Nende kohustused on:

  • võtta osa NKK väljaõppest ja tegevustest vastavates juhendites kehtestatud ulatuses ja korras;
  • pidada kinni juhatuste otsustest ning juhtide seaduslikest käskudest ja korraldustest;
  • tasuda liikmemaksu.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Naiskodukaitse. 2019. Kättesaadaval: https://www.naiskodukaitse.ee/
  2. ↑ Tähistame väärikalt ja tulevikku vaadates Kaitseliidu taasloomise 20. aastapäeva. Kaitse Kodu!, nr 1 (93/539), 2010, lk 7.
  3. ↑ Tõnismägi, Heino (15. aprill 2023). "Hullem kui mõrvamine. Eesti naiskodukaitse juhid kaotasid isamaalisuse tõttu elu, nende mantlid anti riigi tuludesse". Eesti Ekspress. Vaadatud 19. aprillil 2023.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Naiskodukaitse&oldid=6743337"