1924. aasta taliolümpiamängud

1924. aasta taliolümpiamängud olid esimesed taliolümpiamängud. Need toimusid 25. jaanuarist 4. veebruarini 1924 Prantsusmaal Chamonix's.

Võistluste toimumine otsustati 1922. aastal Pariisis. Võistlused toimusid nime Semaine Internationale des Sports d'Hiver all ('rahvusvaheline talispordinädal'). Toimumise ajal ei loetud neid võistlusi ametlikult veel olümpiamängudeks, kuid need toimusid Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) egiidi all.

Olümpiamängud avas Prantsusmaa Olümpiakomitee liiga Gaston Vidal. Olümpiavande andis prantsuse patrullsuusataja Camille Mandrillon.

Rahvusvahelise Olümpiakomitee järgi osales 1924. aasta taliolümpiamängudel 260 sportlast.^[1] Naissportlasi osales 13.

Eellugu

23. mail 1911 toimunud ROK-i XII istungil Budapestis üllatas itaalia krahv Eugenio Brunetta d'Usseaux ROK-i liikmeid ettepanekuga korraldada olümpiavõistlusi ka talialadel ning soovis näha talialasid juba 1912. aastal Stockholmi mängude kavas.

Rootsi esindaja Viktor Balck reageeris raevukalt ja teatas, et 1913. aastal korraldatakse Rootsis juba neljandad Põhjamaade mängud ning seega pole olümpia raames talialadel erilist mõtet võistelda.

Seejärel tegi d'Usseaux ettepaneku võtta Põhjamaade mängud ROK-i egiidi alla ja viia V olümpiamängud läbi ajavahemikus 1. juuni 1912 kuni 31. mai 1913. Stockholmi mängude korralduskomitee esimees ja Põhjamaade mängude isa Viktor Balck oli aga kõigutamatu ja sai ka enamiku ROK-i liikmetest enda poole. 18. jaanuaril 1913 võttis 1916. aasta Berliini olümpiamängude korralduskomitee kavva ka talialad: ilu- ja kiiruisutamise, jäähoki ning 12 ja 50 km murdmaasuusatamise. Sõja tõttu need mängud ei toimunud. Juba 1908. aastal Londonis oli suveolümpiamängude kavva kuulunud ka iluuisutamine. 1920. aastal Antwerpenis lisandus jäähoki.

Nimi

12.–14. juunil 1922 pidas Prantsusmaa olümpiakomitee nõu oma rahvuslike suusa-, uisu- ja hokiliiduga ja otsustas korraldada 1924. aastal Chamonix's rahvusvahelise talispordinädala.

Samas peeti ka VIII rahvusvaheline suusatamiskongress ning kaks päeva pärast mängude lõppu asutati Rahvusvaheline Suusaföderatsioon FIS. Korraldajad, Prantsusmaa Talispordiliit ja Prantsuse Alpiklubi reklaamisid võistlusi VIII olümpiamängude talispordivõistlustena, kuid ROK-i ametlikku kinnitust sellele ei saadud. 27. mail 1925 võttis ROK Prahas peetud istungil vastu (mitte üksmeelse) otsuse taliolümpiamängud korraldada. Tagantjärele anti Chamonix' rahvusvahelisele talispordinädalale I taliolümpiamängude nimetus. 4.–7. veebruaril 1926 Lahtis peetud FIS-i kongressil kiideti pika mõttevahetuse järel suusaalade talimängude kavva võtmine heaks. Otsuse vastu olid vaid Soome, Norra ja Rootsi. 1926. aasta mais ROK-i XXIV istungil Lissabonis kinnitati ametlikult otsus Chamonix' talinädala nimetamise kohta I taliolümpiamängudeks.

Võistluspaigad

La Piste de Bobsleigh des Pellerins – bobisõit
Le Tremplin Olympique du Mont – suusahüpped
Stade Olympique de Chamonix – murdmaasuusatamine, jääkeegel, iluuisutamine, jäähoki, patrullsuusatamine ja kiiruisiutamine

Võistlusprogramm

1924. aasta taliolümpiamängudel oli kavas üheksa spordiala: bobisõit, iluuisutamine, jäähoki, jääkeegel, kahevõistlus, kiiruisutamine, murdmaasuusatamine, patrullsuusatamine (tänapäevase laskesuusatamise eelkäija) ja suusahüpped. Jääkeegel ja patrullsuusatamine olid algul näidisalad, kuid 2006. aastal muutis ROK need alad ametlikeks võistlusaladeks. Medalialasid oli kokku 16.

Esimeseks taliolümpiamängude olümpiavõitjaks tuli ameeriklane Charles Jewtraw, kes võitis 26. jaanuaril kiiruisutamise 500 meetri distantsi.

Iluuisutamise meeste üksiksõidus tuli olümpiavõitjaks rootslane Gillis Grafström, kes oli sel alal võitnud kuldmedali ka neli aastat varem, mil iluuisutamine oli veel suveolümpiamängude kavas.

Noorim osavõtja oli 11-aastane Norra iluuisutaja Sonja Henie, kes jäi naiste üksiksõidus küll viimaseks, kuid tuli kolmedel järgmistel mängudel sel alal olümpiavõitjaks.^[2]

Edukaim riik oli Norra, kelle sportlased võitsid 17 medalit, sealhulgas neli kuldset, millest kolm kahevõistleja ja murdmaasuusataja Thorleif Haug. 50 kilomeetri murdmaasuusatamises ja kahevõistluses hõivasid Norra sportlased kõik poodiumikohad. Algul pälvis Haug lisaks pronksmedali suusahüpetes, kuid mitu aastakümmet hiljem avastati, et Haugi punktid olid valesti kokku loetud, mistõttu tõusis pronksmedali kohale algul neljanda koha saanud ameeriklane Anders Haugen. Haugen sai oma medali kätte 1974. aastal.

11 medaliga, sealhulgas nelja kullaga, on medalitabelis teisel kohal Soome. Kiiruuisutaja Clas Thunberg tõi Soome viis medalit, võites medali kõigil viiel alal: kolm kulda, ühe hõbeda ja ühe pronksi. Kaheksa riiki võitsid mängudel vähemalt ühe kuldmedali, medaliriikidest jäid kullata ainult Belgia ja korraldajariik Prantsusmaa.

Osalenud riigid

1924. aasta taliolümpiamängudest võtsid osa 16 riigi sportlased. Saksamaad mängudele ei lubatud, mistõttu korraldasid sakslased oma mängud Deutsche Kampfspiele.

Algul pidi Eestit neil mängudel esindama kiiruisutaja Christfried Burmeister, kes aga osalemisest loobus. Teade tema loobumisest jõudis korraldajate kätte liiga hilja, mistõttu oli avatseremoonial Eesti lipp siiski esindatud.

1924. aasta taliolümpiamängudel osalenud riigid koos sportlaste arvuga:

Ameerika Ühendriigid (24)
Austria (4)
Belgia (18)
Itaalia (23)
Jugoslaavia (4)
Kanada (12)
Läti (2)
Norra (14)

Poola (7)
Prantsusmaa (43)
Rootsi (31)
Soome (17)
Suurbritannia (44)
Šveits (30)
Tšehhoslovakkia (27)
Ungari (4)

Medalitabel

Koht	Riik	Kuld	Hõbe	Pronks	Kokku
1.	Norra	4	7	6	17
2.	Soome	4	4	3	11
3.	Austria	2	1	0	3
4.	Šveits	2	0	1	3
5.	USA	1	2	1	4
6.	Suurbritannia	1	1	2	4
7.	Rootsi	1	1	0	2
8.	Kanada	1	0	0	1
9.	Prantsusmaa	0	0	3	3
10.	Belgia	0	0	1	1
Kokku		16	16	17	49

Viited

↑ Chamonix 1924 Winter Olympics. olympics.com. Vaadatud 4.2.2022
↑ I taliolümpiamängud, Chamonix 1924. ohtuleht.ee. Vaadatud 10.2.2018

Välislingid

1924. aasta taliolümpiamängud ROK-i kodulehel
"Chamonix 1924. Esimestel taliolümpiamängudel lehvis ka Eesti lipp". Postimees. 2. veebruar 2018

[1] Chamonix 1924 Winter Olympics. olympics.com. Vaadatud 4.2.2022

[2] I taliolümpiamängud, Chamonix 1924. ohtuleht.ee. Vaadatud 10.2.2018

[1]

[2]

v r Olümpiamängud
Olümpiaharta Rahvusvaheline Olümpiakomitee (maakoodid) Olümpiasümbolid (deviis, rõngad, lipp, tuli, hümn) Pierre de Coubertini medal
Suveolümpiamängud	1896 Ateena 1900 Pariis 1904 St. Louis 1908 London 1912 Stockholm 1916 Berliin⁽¹⁾ 1920 Antwerpen 1924 Pariis 1928 Amsterdam 1932 Los Angeles 1936 Berliin 1940 Tokyo⁽¹⁾ 1944 London⁽¹⁾ 1948 London 1952 Helsingi 1956 Melbourne 1960 Rooma 1964 Tokyo 1968 Mexico 1972 München 1976 Montreal 1980 Moskva 1984 Los Angeles 1988 Seoul 1992 Barcelona 1996 Atlanta 2000 Sydney 2004 Ateena 2008 Peking 2012 London 2016 Rio de Janeiro 2020 Tokyo 2024 Pariis 2028 Los Angeles 2032 Brisbane
Taliolümpiamängud	1924 Chamonix 1928 Sankt Moritz 1932 Lake Placid 1936 Garmisch-Partenkirchen 1940 Sapporo⁽¹⁾ 1944 Cortina d'Ampezzo⁽¹⁾ 1948 Sankt Moritz 1952 Oslo 1956 Cortina d'Ampezzo 1960 Squaw Valley 1964 Innsbruck 1968 Grenoble 1972 Sapporo 1976 Innsbruck 1980 Lake Placid 1984 Sarajevo 1988 Calgary 1992 Albertville 1994 Lillehammer 1998 Nagano 2002 Salt Lake City 2006 Torino 2010 Vancouver 2014 Sotši 2018 Pyeongchang 2022 Peking 2026 Milano ja Cortina d'Ampezzo 2030 ?
Antiikolümpiamängud Vaheolümpiamängud (1906⁽²⁾) Paraolümpiamängud Noorte olümpiamängud ⁽¹⁾Jäid ära sõja tõttu. ⁽²⁾Praegu ROK-i tunnustuseta.