Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                
Mine sisu juurde

Aafrika eksarhaat

Allikas: Vikipeedia
Aafrika eksarhaat aastal 565

Aafrika eksarhaat või (pealinna järgi) Kartaago eksarhaat oli Ida-Rooma keisririigi haldusüksus, mis hõlmas valdusi Vahemere lääneosas ja mida valitses eksarh või asekuningas. See loodi keiser Mauriciuse poolt 580. aastate lõpus ja kestis kuni selle vallutamiseni moslemite poolt 7. sajandi lõpus.

Loode-Aafrika koos Sardiinia, Korsika ja Baleaaridega vallutati Belisariose poolt idaroomlastele tagasi 533. aasta Vandaali sõjas ja kujundati Justinianus I poolt Pretoriaanide Aafrika prefektuuriks. Sellesse kuulusid provintsid Africa Proconsularis, Byzacena, Tripolitania, Numidia Cirtensis, Mauretania Caesariensis ja Mauretania Sitifensis ning selle keskus oli Kartaago. 560. aastatel õnnestus roomlastel tagasi vallutada osa Lõuna-Hispaaniast, sellest moodustati uus Spania provints. Pärast Justinianuse surma sattus keisririik kõigil rinnetel kasvavate rünnakute alla ja kaugemad provintsid jäeti sageli omapead, kui Konstantinoopol ei suutnud abi pakkuda.

Eksarhaadi loomine

[muuda | muuda lähteteksti]
Justinianus I vallutused paisutasid Ida-Rooma keisririigi vahendeid ja viisid eksarhaatide loomiseni

Hilis-Rooma haldussüsteem, nagu selle rajas Vana-Rooma keiser (284–305) Diocletianus, sätestas selge vahe tsiviil- ja sõjaliste ametite vahel, peamiselt selleks, et vähendada mässuvõimalusi võimukate provintsikuberneride poolt. Justinianus I ajal oli protsess osaliselt pöördumas provintsides, mida loeti olevat eriti haavatavad või sisemistes rahutustes. Lõigates sellest pretsedendist kasu ja astudes ühe sammu edasi, asutas keiser Mauricius millalgi 585. ja 590. aasta vahel eksarhi ameti, milles oli ühendatud pretoriaanide prefekti kõrgem tsiviilvõim ja magister militum sõjaline võim, ning nautis märkimisväärset autonoomiat Konstantinoopolist. Loodi kaks eksarhaati, üks Itaalias, asukohaga Ravennas (seetõttu tuntud kui Ravenna eksarhaat), ja teine Aafrikas, asukohaga Kartaagos ja hõlmates kõik keiserlikud valdused Vahemere lääneosas. Esimene Aafrika eksarh oli patrikios Gennadios.

Provintside muudatuste seas lahutati Tripolitania Aafrikast ja liideti Egiptuse provintsiga, Mauretania Caesariensis ja Mauretania Sitifensis liideti uue "Mauretania Prima" provintsi moodustamiseks, samas Mauretania Tingitana, kahandatud Septumi (Ceuta) linnani, liideti Hispaania ranniku kindluste (Spania) ja Baleaaridega "Mauretania Secunda" moodustamiseks.

Läänegootide Hispania kuningriik oli samuti pidev oht. Aafrika eksarh oli asukohas Mauretania II, mis oli veidi rohkem kui väike eelpost Lõuna-Hispaanias. Konflikt jätkus kuni viimase Hispaania kindluse lõpliku vallutamiseni u. 624. aastal läänegootide poolt. Bütsantslased säilitasid vaid Septumi (Ceuta) kindluse üle Gibraltari.

Kartaago eksarhi Herakleiose ja tema nimekaimust poja Herakleiose eduka mässu ajal aastal 608 kogusid berberid suure laevastiku, mis viis Herakleiose Konstantinoopolisse. Usuliste ja poliitiliste ambitsioonide tõttu kuulutas eksarh Gregorios (kes oli keisri nõo Niketase kaudu keiserliku perekonna veresugulane) ennast aastal 647 Konstantinoopolist sõltumatuks. Sel ajal iseloomustas eksarhaadi mõju ja võimu Gregoriose poolt samal aastal Sufetula lahingusse kogutud vägi, mida oli rohkem kui 100 000 berberi päritolu meest võitlemas Gregoriose eest.

Araablaste vallutused

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Araablaste vallutused, Umaijaadide kalifaat
Liibüa ajaloolised piirkonnad: Kürenaika, Tripolitaania ja Fezzan

Esimesed moslemite sõjaretked algasid Egiptusest emiir Amr ibn al-Asi (umbes 585–664) ja tema vennapoja Uqba ibn Nafi algatusel. Tunnetades Bütsantsi roomlaste nõrkust, vallutasid nad 642 Kürenaikas Barca, minnes edasi 644 Tripolitaaniasse, kus nad kohtasid vastupanu ja 663 Fezzanisse. 670. aastal asutasid araablased Al Qayrawani.

Monoteletismi ja monoenergismi puudutavatest teoloogilistest vaidlustest põhjustatud rahutuste tõttu Bütsantsis taganes Gregoriose juhitud Aafrika eksarhaat Bütsantsi keisririigist avalikus mässus. Kartaago oli üle ujutatud põgenikega Egiptusest (eriti melkiidid), Palestiinast ja Süüriast, mis võimendasid usulisi pingeid ja tõstsid Gregorioses veelgi häiret lähenevast araablaste ohust.

Tundes, et vahetum oht tuli moslemite vägedest, kogus Gregorios oma liitlased kokku ja algatas moslemitega vastasseisu ning kaotas Sufetula lahingus, mis oli tegelikult eksarhaadi pealinn, kuna Gregorios oli kolinud sisemaale paremaks kaitseks Bütsantsi roomlaste vastupealetungi eest merelt.

Seejärel muutus eksarhaat poolvasallriigiks, mille uus eksarh oli Gennadios. Riik püüdis säilitada maksualust staatust Konstantinoopoliga ning Damaskus kurnas eksarhaadi varusid ja tekitas rahutusi rahvastiku seas.

Vastupanu haripunkt oli eksarhaadi võit kuningas Kusaila berberi liitlaste abiga Uqba ibn Nafi vägede üle Vescera lahingus aastal 682. Võit sundis moslemiväed Egiptusse taganema, andes eksarhaadile kümnendi kergendust. Korduv vastasseis nõudis oma osa eksarhaadi kahanevatest ja üha killustuvatest varudest.

693. aastal vallutasid moslemid Kartaago, kuid Bütsantsi laevastik vallutas linna taas 695. aastal.

Aastal 698 purustasid Magribi moslemite väejuht Hasan ibn al-Nu'man ja tema 40 000-meheline vägi roomlaste Kartaago. Paljud selle kaitsjad olid läänegoodid, kelle oli saatnud eksarhaati kaitsma nende kuningas Wittiza, kes kartis samuti moslemite pealetungi. Paljud läänegoodid võitlesid surmani; järgnenud lahingus muudeti Bütsantsi roomlaste Kartaago taas varemeteks, nagu seda tehti sajandeid varem roomlaste poolt.

Umaijaadide kalifaat 750. aastal

Aafrika eksarhaadi mandriosa kaotus oli Bütsantsi riigile Vahemere lääneosas tohutu löök, kuna nii Kartaago kui ka Egiptus olid Konstantinoopoli peamised inimjõu ja teravilja allikad. See oli tohutu löök ka selle pärast, kuna see lõpetas jäädavalt roomlaste kohalolu Aafrikas. 710. aastal tungisid moslemid Maroko aladele ning juba 711. aastaks liideti kogu Maroko territoorium Araabia kalifaadiga.

Teadaolevad Aafrika eksarhid

[muuda | muuda lähteteksti]
Ametiaeg Nimi Märkused
591–598 Gennadios (I) Viimane magister militum per Africam ja esimene eksarh, võit rooma-berberi Altava kuningriigi üle.
598 või 602–611 Herakleios
641(?)–647/48 Gregorios
647/48–665 Gennadios (II)
pärast 665 Eleutherios Võib-olla Kartaago eksarh. Araabia "al-At'riyūn" loetakse tavaliselt kui Eleutherios. Ta kukutas Gennadiose.
umbes 711 Julian (Ceuta krahv) Septemi komandör. Mõne õpetlase arvates võib-olla viimane Aafrika eksarh.