Aaloe

Aaloe
	; Harilik aaloe
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta;
Klass	Üheidulehelised Monocotyledoneae;
Selts	Asparilaadsed Asparagales;
Sugukond	Heinpuulised Xanthorrhoeaceae;
Alamsugukond	Tooneliilialised Asphodeloideae;
Perekond	Aaloe Aloe; L.
Sünonüümid
	Aloinella (A. Berger) Lemée; Chamaealoe A. Berger; Guillauminia A. Bertrand; Lemeea P. V. Heath; Leptaloe Stapf; Pachidendron Haw.;

See artikkel räägib perekonnast; tuntud ravimtaime kohta vaata artiklit Harilik aaloe.

Aaloe (Aloe; ka Aloë) on mitmekesine, algselt Aafrikast pärit troopiliste ja subtroopiliste sukulentsete katteseemnetaimede (puude, põõsaste ja puhmaste) perekond.

Perekond sisaldab üle 500 liigi^[2]. Tuntuim liik on ravimtaim harilik aaloe. Ravimtaimedena kasutatakse ka mitmeid teisi aaloeliike, sealhulgas torkavat aaloed.

APG IV süsteem (2016) paigutab perekonna tooneliilialiste sugukonna (Asphodelaceae) alamsugukonna Asphodeloideae^[3] triibusesse Aloeae. Varem arvati see aaloeliste (Aloaceae) või liilialiste (Liliaceae) sugukonda.

Levik

Perekond on pärismaine Aafrika mandri troopika- ja lõunaosas, Madagaskaril, Jordaanias, Araabia poolsaarel ning Mauritiusel, Réunionil, Komooridel ja mõnedel teistel India ookeani saarel. Mõned liigid kasvavad võõrliikidena ka mujal, sealhulgas Vahemere maades, Indias, Austraalias, Ameerikas ja Hawaii saartel.

Suurim on aaloede liigiline mitmekesisus Lõuna-Aafrikas, eriti Kapimaal, kuid perekond on levinud peaaegu kogu Aafrikas kuivema kliimaga aladel. Põhjas ulatub looduslik levik Araabia poolsaarele; sisse on aaloesid toodud ka Euroopa Vahemere maadesse, Indiasse, Austraaliasse ja Mehhikosse. 50 liiki kasvab ka Madagaskaril.

Süstemaatika ja evolutsioon

Cronquisti süsteemis (1981) on aaloed liigitatud aaloeliste (Aloeaceae) sugukonda.

APG II süsteemis (2003) on aaloe liigitatud tooneliilialiste (Asphodelaceae) hulka.

APG III süsteemis (2009) liigitatakse aaloe heinpuuliste (Xanthorrhoeaceae) sugukonda.

APG IV süsteemis (2016) liigitatakse aaloe tooneliilialiste (Asphodelaceae) sugukonna alamsugukonna Asphodeloideae triibusesse Aloeae.

Perekonda kuulub ligikaudu 420 liiki, kuid arv pole täpne, kuna esineb sagedast liikidevahelist ristumist ja osad liigid võivad olla veel kirjeldamata. Aaloesid peetakse parafüleetiliseks taksoniks, mida kinnitavad ka uuemad kemotaksonoomilised uuringud. Nende põhjal on aaloede hulka arvatud ka endine perekond Lomatophyllum. Perekond jaotatakse 19 alamperekonnaks või rühmaks, millest suuremad on järgmised:

Pachydendroni rühm (A. ferox, A. africana jt)
Lomatophyllumi rühm (endine perek. Lomatophyllum)
4. rühm (A. hemmingii, A. mcloughlinii, A. peckii, A. somalensis, A. diolii jt)
13. rühm (A. calidophila, A. camperi, A. elegans, A. scobinifolia jt)
16. rühm (A. harlana, A. steudneri, A. tweediae jt)
17. rühm (A. megalacantha, A. microdonta, A. schelpei jt)
19. rühm (A. cameronii, A. flexilifolia, A.penduliflora, A. rabanensis jt)

Ehitus ja välimus

Aaloede ehitus ja kasvuvorm on väga varieeruvad. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike ning isegi ronitaimi. Lehed on enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar.

Vegetatiivsed tunnused

Aaloed on sukulentsed (lehtsukulentsed) püsikud.

Ökoloogia

Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, mistõttu nad on levinud poolkõrbe- ja kõrbealadel, paljud liigid esinevad ka mägedes. On toidutaimeks ning pesakohaks mitmetele imetaja- ja linnuliikidele. Tolmeldajad on peamiselt linnud.

Majanduslik tähtsus

Mõni aaloeliik (näiteks harilik aaloe ja puis-aaloe) on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsiatööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisimad on aloiin ja mitmesugused mannoosi derivaadid. Algne tänapäevane meditsiiniline kasutusala oli lahtistina, varem on kasutatud ravimtaimena.

Aaloe kuivatatud mahla kasutatakse tänapäeval ka paljude muude toodete koostises, näiteks pesemisvahendites, jookides, parfümeeriatoodetes jne. Samuti on mitmed aaloed populaarsed ning kergesti kasvatatavad toa- ja ilutaimedena.

Kultuurilooline tähtsus

Aaloesid tunti ravimtaimena juba vanas Egiptuses (kasutati ka muumiate palsameerimisel), samuti Kreekas ja Roomas, kus neid kasvatati ka ilutaimena. Aaloede toataimena kasvatamine levis Euroopas 18. sajandi algul. Ka omavad tähtsust kohalikes Aafrika kultuurides. Juba vana-ajal tunti neid ka Indias ravimtaimena.

Aaloede perekonda kuulub ka elusorganismidele toksiinina toimivaid aaloesid, nii näiteks on Aloe ruspoliana kuivatatud pulbrit kasutatud hüäänide mürgitamiseks.

Aaloeliike

Täielikum loend leheküljel Aaloeliikide loend

Aloe africana – aafrika aaloe
Aloe arborescens – puis-aaloe
Aloe aristata – ohteline aaloe
Aloe bainesii – Bainesi aaloe
Aloe bellatula – õrn aaloe
Aloe broomi – Broomi aaloe
Aloe camperi – Camperi aaloe
Aloe candelabrum – lühteraaloe
Aloe ciliaris – ripsmeline aaloe
Aloe comosa – tukkaaloe
Aloe dichotoma – harunev aaloe
Aloe distans – roniv aaloe
Aloe ferox – torkav aaloe
Aloe haworthioides – havortialaadne aaloe
Aloe humilis – madal aaloe
Aloe malrothii – Malrothi aaloe
Aloe mitriformis – kübarjalehine aaloe
Aloe pelgerae – pelgeri aaloe
Aloe pillansii – Pillansi aaloe
Aloe plicatilis – voldiline aaloe
Aloe ruspoliana
Aloe saponaria – seebilill-aaloe
Aloe spicata – tähkaaloe
Aloe squarrosa – siilaaloe
Aloe succotrina
Aloe tenuior – õhuke aaloe
Aloe thraskii – Thraski aaloe
Aloe variegata – vöötaaloe
Aloe vera e Aloe barbadensis – harilik aaloe

Viited

↑ Sissekanne GRIN-is, veebiversioon (vaadatud 19.07.2014) (inglise keeles)
↑ [www.theplantlist.org/tpl1.1/search?q=aloe theplantlist.org], vaadatud 8.3.2019.
↑ [www.mobot.org/MOBOT/research/APweb/orders/asparagalesweb.htm#aspasphodelaceae mobot.org], vaadatud 8.3.2019

Välislingid

[1] Sissekanne GRIN-is, veebiversioon (vaadatud 19.07.2014) (inglise keeles)

[2] [www.theplantlist.org/tpl1.1/search?q=aloe theplantlist.org], vaadatud 8.3.2019.

[3] [www.mobot.org/MOBOT/research/APweb/orders/asparagalesweb.htm#aspasphodelaceae mobot.org], vaadatud 8.3.2019

[1]

[2]

[3]