Avalik käimla
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Avalik käimla (ka avalik tualett) on avalikus ruumis eraldiseisev ruum või ehitis, mõeldud urineerimiseks ja roojamiseks. Üldiselt on avalikud käimlad tänapäeval veevärgiga.
Omapärad
[muuda | muuda lähteteksti]Sageli asuvad avalikud käimlad ühiskondlike asutustes nagu lennu-, metroo-, teenindus-, ja raudteejaamades ning transpordivahendites (lennukites, laevades, rongides, pikamaaliini bussides), teatrites, kinodes, parkides, toitlustusasutustes.[viide?]
Avalikes käimlates saab üldiselt käsi pesta ja need on varustatud tualettpaberiga. Naistel ja meestel on avalikud käimlad sagedasti eraldatud ning on märgistatud vastavate sooliste siltide või tähemärkidega N – Naistele, M – Meestele. Meeste tualetid võivad olla täiendavalt varustatud pissuaaridega. Avalikes tualettides võivad olla tualetid erivajadustega inimestele – inva WC-d –, mis on täiendavalt varustatud abivahenditega nagu käepidemed, nööriga abikellanupp, klosetipoti juurde saab sõita ratastooliga, ustel ei ole lävepakku jne.[viide?]
Avalik käimla võib olla kindla koha peale ehitatud või ajutiselt kohale toodud. Ajutise käimlad on sageli keemilised käimlad, mis ei ole tavaliselt ühendatud kanalisatsioonisüsteemiga. Seetõttu peab neid käima regulaarselt tühjendamas.[viide?]
Soopõhine eristus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastaks 1879. olid naiste avalikud käimlad olemas näiteks Pariisis ja Glasgow's, kuid viktoriaanlikus Londonis loodi neid vaid meestele, naiste jaoks ei peetud selliseid rajatis sündsaks. Esimene naiste käimla püstitati seal 1893. aastal ning kui 1900. aastal rajati naiste avalik käimla Park Streeti ja Camden High Streeti ristmikule, õhutati väidetavalt taksojuhte sellele otsa sõitma, et tõestada sellise hoone ohtlikkust liiklusele, see pidavat autojuhtide tähelepanu häirima.[1] Ka kirjanik George Bernard Shaw võttis sel teemal 1909. aastal avalikult sõna, leides, et naistele avalike käimlate kasutamise mitte võimaldamine on ebainimlik ja põhjendamatu kannatuste tekitamine. Naistele käimlate võimaldamine oli samuti sufražettide üks nõudmisi.[2]
Paljud lapsevanemad, kellel on vastassoost laps, on häiritud, kui tualetid on eristatud vastavalt soole. Siis ei saavat lapsevanem minna appi oma lapsele tualetti. Selleks, et lapsevanem saaks abistada oma last, on mindud vastassoo tualetti, mis on tekitanud piinlikke olukordasid. Samas mõnedes kohtades on kasutusel nn Unisex-tualetid, mille kasutamist ei piirata soolise erinevusega, vaid tualetis on potid eraldi ustega kabiinides.[viide?]
Soopõhist eristust hakati 21. sajandi algul tagasi pöörama ja sooneutraalsete käimlate nõue on ka mõnede riikide seadusandluses määratletud.[3][4]
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
Avalikud tualetid Inglismaal Birminghami Messikeskuses -
Avalik tualettruum Boeing 747 lennukis -
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Broad, Leah (5. juuni 2022). "Why toilets were a feminist issue". by Leah Broad. Vaadatud 20. veebruaril 2023.
- ↑ Penner, Barbara (2001). "A World of Unmentionable Suffering: Women's Public Conveniences in Victorian London". Journal of Design History. Vaadatud 20.02.2023.
- ↑ "Countries with Gender Neutral Bathrooms 2023". 2023 World Population by Country (Live). Vaadatud 20. veebruaril 2023.
- ↑ "Designing around Debate: The Gender-Neutral Bathroom". ArchDaily. 28. juuni 2022. Vaadatud 20. veebruaril 2023.