Bondora
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Bondora (varem isePankur) on rahvusvaheline otselaenamise ettevõte, mis pakub teenuseid laenusoovijatele ja investoritele. Laenusoovijatel on võimalik laenata teistel kasutajatelt ehk investoritelt raha, kes saavad laenatud summalt intressitulu. Bondora ise laene ei väljasta, vaid pakub administreerimisteenust, kontrollib laenusoovijate tausta ja hoolitseb kasutajatevaheliste maksete liikumise eest. Bondora peakontor asub Eestis Tallinnas ja 2014. aastal oli ettevõttel üle 95 000 kliendi.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Algselt Sõbralaen OÜ nime all tuntud firma asutati 2008. aastal. Kuus nädalat pärast ettevõtte loomist otsustas juhtkond uueks kaubamärgiks valida isePankur.[1] Ettevõte on kiiresti kasvanud ning hakkas lisaks Eestile 2013. aastal pakkuma täisteenust Soome ja Hispaania turgudel. 2014. aasta märtsikuus avati täisteenus Slovakkia turul. Bondora investeerimistoodet saavad kasutada kõik Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi residendid alates 2012. aastast.
isePankuri juhtkond koosnes kolmest kaasasutajast: Pärtel Tomberg, Mihkel Tasa ja Martin Rask. Juhtkonna tööd toetas isePankuri nõukogu, mis koosnes finants- ning tehnoloogiavaldkonna spetsialistidest[2].
isePankur portaal viis kokku laenajad ning investorid. Keskkond lubas Eesti pangakontot omavatel ametliku sissetulekuga isikutel laenata 300–3000 eurot kuni 36 kuuks. 12. veebruaril 2013 oli keskmine laenusumma on 686,91 eurot. Laenu sihtotstarbena oli enim toodud laenude konsolideerimine (19,68 %), muu tarbimine (28,76%), remont (16,41%) ning liiklusvahend (13,39%). Laenajate sooline jaotuvus on mehi 52% ning naisi 48%[3]. Kõik laenajad läbivad ranged taustakontrollid mille käigus analüüsitakse laenaja tagasimakse võimekust ning arvestades ligi kahtekümment teist muutujat arvutatakse laenajale krediidiskoor.
Kiiremaks kasutajate vaheliste probleemide menetlemiseks lõi isePankur 2010. aastal elektroonilise vahekohtu. Vahekohtu tegevus on rangelt allutatud isePankuri vahekohtu reglemendile, mis on koostatud kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) XIV osale [4].
2011. aasta veebruaris võitis isePankur parima e-äri tiitli ning esindas Eestit World Summit Awardil[5].
Ettevõtte kiire kasvu tõttu võeti 2014. aastal kasutusele rahvusvaheline kaubamärk Bondora, mis tuleneb ingliskeelsetest sõnadest "bond" (ühendama, finantsinstrument) ja "ora" (valgus, kuld, raha).
Järelevalve
[muuda | muuda lähteteksti]2014. aasta mais hakkas Bondora tegevust reguleerima Inglismaa finantsinspektsioon (Financial Conduct Authourity).[6] Väljastatud tegevusluba, mille eesmärk on kaitsta teenuse kasutajaid, tagab, et ettevõte tegutseb kindlate reeglite ja nõuete kohaselt. Kohaldatavad reeglid ja nõuded on kirjas finantsinspektsiooni käsiraamatus.[7]
Laenutoode
[muuda | muuda lähteteksti]Laenusoovijad Eestist, Soomest, Hispaaniast ja Slovakkiast saavad laenata kuni 10 000 eurot kuni viieks aastaks. Intressimäär sõltub laenutaotleja krediidigrupist, mille määrab Bondora avalikest andmebaasidest (näiteks Krediidiinfo) pärit info põhjal.
Investeerimistoode
[muuda | muuda lähteteksti]Euroopa Liidu riikide ja Šveitsi residendid saavad Bondora keskkonnas investeerida raha otse Eestis, Soomes, Hispaanias ja Slovakkias väljastatud tarbimislaenudesse. Investoritel on võimalik valida endale sobilik riskiaste ja alustada investeerimist alates 5 eurost. Investorid teenivad laenatud rahalt intressitulu.
Laenatud raha kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Üle 37% laenatud rahast kasutatakse kallite kiirlaenude refinantseerimiseks. Lisaks kasutatakse Bondorast laenatud raha remondiks, liiklusvahendi soetamiseks ja muuks tarbimiseks.
Auhinnad
[muuda | muuda lähteteksti]2011. aasta veebruaris võitis isePankur parima e-äri nimetuse ning esindas Eestit World Summit Award (WSA) 2011.
2014. aastal valiti ettevõtte tegevjuht Pärtel Tomberg Eesti parimaks nooreks juhiks.[8]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://www.wiseclerk.com/group-news/countries/baltic-sobralaen-renamed-isepankur/
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. aprill 2013. Vaadatud 27. augustil 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. märts 2014. Vaadatud 27. augustil 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 27. augustil 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. september 2012. Vaadatud 27. augustil 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.fca.org.uk/your-fca/documents/consumer-credit-being-regulated
- ↑ Financial Conduct Authority käsiraamat
- ↑ http://vimeo.com/94467570