Fundamentaalne vastastikmõju

Fundamentaalne vastastikmõju ehk fundamentaalne interaktsioon on termin osakestefüüsikas, millega tähistatakse elementaarosakeste omavahelist mõju ning mida ei ole võimalik seletada ühegi teise nähtuse või ilminguga. Näiteks aatomituuma koos hoidev tuumajõud ei ole fundamentaalne, sest see põhineb oma olemuselt tugeval vastastikmõjul (on tugeva vastastikmõju teisene ilming).

Praegu on teada nelja liiki fundamentaalseid jõudusid:

gravitatsioon, mis mõjutab kõiki kehasid; samas on tema mõju elementaarosakeste füüsikas teiste vastastikmõjudega võrreldes üliväike;
elektromagnetiline vastastikmõju, kus osalevad elektrilaenguga osakesed; elektromagnetilise vastastikmõju vahendajaks on footon;
nõrk vastastikmõju, mis mõjutab peaaegu kõiki elementaarosakesi (v.a footon, gluuon ja eeldatavalt ka graviton);
tugev vastastikmõju, mis mõjutab kõiki osakesi, millel on värvilaeng (kvark ja gluuon). Tugeva vastastikmõju kandjaks on gluuon, mis (erinevalt teistest vastastikmõju kandjatest) osaleb ka ise enda kantavas vastastikmõjus.

Vastastikmõju	Selgitav teooria	Vaheosake	Suhteline tugevus*	Potentsiaali sõltuvus kaugusest	Ulatus (m)
Tugev vastastikmõju	Kvantkromodünaamika	gluuon	10³⁸	${1}$	10⁻¹⁵
Elektromagnetiline vastastikmõju	Kvantelektrodünaamika	footon	10³⁶	${\frac {1}{r^{2}}}$	lõpmatu
Nõrk vastastikmõju	Elektronõrk teooria	W ja Z boson	10²⁵	${\frac {e^{-m_{W,Z}r}}{r}}$	10⁻¹⁸
Gravitatsioon	Üldrelatiivsusteooria	graviton (avastamata)	1	${\frac {1}{r^{2}}}$	lõpmatu
*Suhteline tugevus on ligikaudne. Täpne jõud sõltub vastastikmõjus osalevate osakeste energiast.

Elektromagnetiline, nõrk ja tugev vastastikmõju on füüsikute poolt ühendatud ühisesse standardmudelisse, mis seletab ära kõigi kolme vastastikmõju tekkimise ja määratleb vastastikmõju vahendava vaheosakese.

Gravitatsiooni olemuse selgitab Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria. Kvantmehaanikat ja üldrelatiivsusteooriat on püütud ühendada kvantgravitatsiooni teooriaks, mille eelduste kohaselt oleks gravitatsiooni vahendajaks graviton.

Praegu on füüsikute pingutused suunatud kõigi nelja vastastikmõju selgitava suure ühendteooria loomisele.