Hapukirss
Hapukirss on hapu kirsipuu ehk hariliku kirsipuu (Prunus cerasus) vili.[1]
Päritolu ja kultiveerimine
[muuda | muuda lähteteksti]Hapu kirsipuu on arvatavalt magusa kirsipuu (Prunus avium) ja stepi-kirsipuu (Prunus fruticosa) hübriid. Erinevalt suurematest maguskirssidest on stepi-kirsipuu on andnud hapukirssidele väiksema ja hapuma vilja.[2] Kahe liigi ristumine toimus Taga-Kaukaasias või Ida-Euroopa lõunaosas, kus hapu kirsipuu kasvab looduslikult.[2] Nüüdisajal eristatakse hapu kirsipuud eraldi liigina.[3]
Tänapäeval kasvatatakse kümneid hapukirsikultivare, mille eri aegadel valmivad viljad on erineva happesusega. Mõned neist sobivad rohkem toidu valmistamiseks, teised kuivatamiseks või hoidistesse panemiseks. Tuntuimate hapukirsside hulka kuulub tumedaviljaline murel ehk morello.[2] Eesti kaubandusvõrgus müüakse murelitena sageli hoopis maguskirsse, mis on magusa kirsipuu viljad.[4] Teine oluline grupp hapukirsse on helepunased amarellid ehk amarellkirsid, mille mahl on õrnalt punakas või isegi peaaegu värvitu.[5]
Hapukirsse ei korjata suurtes istandikes enam käsitsi, vaid mehhaniseeritult. Puu raputamisel langevad kirsid presendile, kust nad liiguvad elevaatorile. Sealt juhitakse nad veega täidetud anumatesse, kus toimub nende loputamine enne pakkimist.[2]
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Hapukirsse kasutatakse laialdaselt kirsikookide, sorbettide, jäätiste, kastmete ja glasuuride valmistamisel. Kuigi hapukirsid on küllalt suure happesusega, süüakse neid nii Euroopas kui ka Lähis-Idas sageli värskelt. Lisandina kasutatakse hapukirsse mitmesuguste toitude valmistamisel. Nad sobivad hästi mandlite, peekoni, kanaliha, pardiliha, vanilli, muskaatpähkli, safrani, kreemide, või, basiiliku, tumeda šokolaadi, aniisi ja kaneeliga. Kuivatatud hapukirsid on sageli magusama maitsega ning neid kasutatakse tavaliselt salatites ja jäätistes. Hapukirsse võib säilitada sügavkülmutatult või teha neist mitmesuguseid hoidiseid, mille hulka kuuluvad näiteks moosid, siirupid, tee lisandid, kirsiliköörid ja kirsiõlu.[2]
Värskete viljade toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis
[muuda | muuda lähteteksti]2012. aastal toodeti maailmas 1,1 miljonit tonni hapukirsse.[6]
| Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
|---|---|---|
 Türgi
|
187 941 | 16,3 |
 Venemaa
|
183 300** | 15,9 |
 Poola
|
175 391 | 15,3 |
 Ukraina
|
172 800 | 15,0 |
 Iraan
|
105 000* | 9,1 |
 Serbia
|
74 656 | 6,5 |
 Ungari
|
53 425 | 4,6 |
 USA
|
38 601 | 3,4 |
 Usbekistan
|
34 000* | 3,0 |
 Aserbaidžaan
|
23 085 | 2,0 |
| Maailm kokku | 1 149 531 | 100 |
| * – FAO hinnang | ||
| ** – mitteametlik | ||
| Toitaine | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 86,13 | g |
| Kalorsus | 50 | kcal |
| Valgud | 1,00 | g |
| Lipiidid | 0,30 | g |
| Süsivesikud | 12,18 | g |
| Suhkrud | 8,49 | g |
| Glükoos | 4,18 | g |
| Fruktoos | 3,51 | g |
| Kiudained | 1,6 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 16 | mg |
| Raud (Fe) | 0,32 | mg |
| Magneesium (Mg) | 9 | mg |
| Fosfor (P) | 15 | mg |
| Kaalium (K) | 173 | mg |
| Naatrium (Na) | 3 | mg |
| Tsink (Zn) | 0,10 | mg |
| Vask (Cu) | 0,10 | mg |
| Mangaan (Mn) | 0,11 | mg |
| (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) | ||
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| C | 10,0 | mg |
| B1 | 0,03 | mg |
| B2 | 0,04 | mg |
| B3 | 0,40 | mg |
| B4 | 6,1 | mg |
| B5 | 0,14 | mg |
| B6 | 0,06 | mg |
| E | 0,07 | mg |
| A | 64 | μg |
| β-karoteen | 770 | μg |
| Folaadid | 8 | μg |
| Luteiin+ zeaksantiin |
85 | μg |
| K | 2,1 | μg |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ ""Eestikeelsete taimenimede andmebaas"". www.ut.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.01.2015. Vaadatud 19.01.2015.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 ""Sour Cherries"". www.specialtyproduce.com. Vaadatud 19.01.2015.
- ↑ Stocks, Christopher (2009). "Britain's forgotten fruits". Flora. 1: pages 1–200.
{{cite journal}}: parameetris|pages=on üleliigne tekst (juhend) - ↑ ""Eestikeelsete taimenimede andmebaas"". www.ut.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.01.2015. Vaadatud 19.01.2015.
- ↑ ""Amarelle Cherries"". www.cooksinfo.com (Inglise keeles). Vaadatud 19.01.2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 6,0 6,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016. Vaadatud 19.01.2015.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 ""USDA National Nutrient Database"". ndb.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.01.2015. Vaadatud 19.01.2015.