Ivan Julm

Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 28. märts (18. märts vkj) 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Moskva tsaaririigi (Moskoovia) valitsejaid enne 20. sajandit.

Lapsepõlv ja regendivalitsus 1533–1547

Ivan sai pärast oma isa Vassili III surma Moskva suurvürstiks, olles vaid kolmeaastane. Esialgu valitses tema eest regendina ema Jelena Glinskaja, kes suri, kui Ivan oli kaheksa-aastane. Väga mõjukad olid sel ajal Šuiski ja Belski bojaariperekonnad, kes noort tsaari tema hilisemate väidete kohaselt sageli alandasid ja solvasid. Ent juba nooruses avaldus Ivani kalduvus inimesi piinata, mille tema lähedased heaks kiitsid. Lossis toimusid pidevad intriigid, tuli ette isegi mõrvu, mis arendasid seda omadust veelgi.

Regentnõukogusse kuulusid: Ivan IV ema Jelena Vassiljevna Glinskaja (aastail 1533–1538); vürst Ivan Jurjevitš Šigona-Podžogin (1533–1534); vürst Ivan Fjodorovitš Ovtšina-Telepnev-Obolenski (1534–1538); vürst Ivan Vassiljevitš Šuiski (1538–1540 ja 1542–1543); metropoliit Joasaf (Иоасаф) (1540–1542); vürst Ivan Fjodorovitš Belski (1540–1542); vürst Andrei Mihhailovitš Šuiski (1543); vürst Ivan Ivanovitš Kubenskoi (1542–1544, 1545–1546); vürst Fjodor Semjonovitš Vorontsov (1544–1546); vürst Mihhail Vassiljevitš Glinski (1544–1547); vürst Juri Vassiljevitš Glinski (1544–1547).

Valitsusaeg alates 1547. aastast

Ivan IV valitsusaja alguses (1540.–1550. aastad) koondus tema ümber nn Valitud Raada, kellest silmapaistvamad olid duumaaadlik Aleksei Adašev, õukonnavaimulik Silvester, metropoliit Makarios, duumadjakk Ivan Viskovatõi ja vürst Andrei Kurbski. Valitud Raada oli suurvürsti juures nõuandev organ, mis arutas riigireformide ja välispoliitika küsimusi ning juhtis nende elluviimist. Tsaari ja Valitud Raada tegevus oli suunatud tsaarivõimu ja keskvalitsuse tugevdamisele, toetudes ja edendades senise bojaaride ja pärusaadlike asemel teenisaadlikke. Valitud Raadaga viis tsaar läbi uuendusi kesk- ja kohalikus valitsemiskorralduses ning kohtupidamises (koostati kodifitseeritud Sudebnik 1550), viidi läbi sõjaväereform (moodustati streletsiväeosad ja kaotati kohajärgussüsteem sõjaväejuhtimises). Valitud Raada kaotas oma mõju riigivalitsemisele 1560. aastal ja selle liikmed sattusid tsaari repressioonide ohvriks.

1547. aastal kroonis Ivan end Moskva tsaaririigi esimeseks tsaariks. Tiitlit oli vaja muuta sellepärast, et suurvürsti ei tõlgitud sageli teistesse keeltesse kuningaks, vaid vürstiks või suurhertsogiks. Tsaar (caesar) oli teisteski keeltes kuningaga võrdne tiitel, jäädes alla vaid imperaatorile. Tsaaritiitlit olid kasutanud ka juba tema vanaisa Ivan III ja isa Vassili III, ent Ivan IV oli esimene, kes ametlikult tsaariks krooniti.

Ivan oli oma aja Moskoovia harituimaid inimesi. Tal oli tähelepanuväärne mälu. Ivan tundis hästi pühakirja ning kirjutas ka vaimulikke tekste ja vaimulikku muusikat.^[küsitav]^[viide?] Ta soosis trükikunsti arengut ja asutas Moskvas trükikoja. 1568. aastal käskis ta lõpetada leetopisside kirjutamise ja suurem osa olemasolevast hävitati.^[1]

Ivan IV ajal liideti Moskva suurvürstiriigiga viimane iseseisev Venemaa vürstiriik Rjazani vürstkond.

Sõjad khaaniriikidega

Ivan IV jätkas ka sõjategevusega Moskva tsaaririigi piiride laienemist itta, hõivates Kuldhordi järglasriikide alasid:1552. aastal alistasid ta väed Aleksei Danilovitš Basmanovi ja Mihhail Ivanovitš Vorotõnski juhtimisel Kaasani ja 1556. aastal ka Astrahani khaaniriigi ning lõpuks ka Lääne-Siberi alad.

Osmanite impeeriumi vasalli Krimmi khaaniriigiga olid Ivan IV-l liitlas- ja andamisuhted, mille rikkumise eest tegi Krimmi khaan Devlet Geray 1571. aastal sõjakäigu Moskooviasse ning põletas Moskva kremlit ümbritseva possadi.

Sõda Rootsiga

Pikemalt artiklis Vene-Rootsi sõda (1554–1557)

Aastatel 1554–1557 pidas Moskva tsaar Ivan julm Novgorodi vägedega Soome idaaladel sõda Rootsiga. Kokkupõrked lõppesid eriliste tulemusteta, sõja lõpetas Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel Novgorodis sõlmitud vaherahu, mis kestis 40 aastat.

1558. aastal oli Moskva tsaari Ivan IV tiitel "Jumala armust kogu Venemaa tsaar ja suurvürst Ivan Vassiljevitš, Vladimiri, Moskva, Novgorodi suurvürst, Kaasani ja Astrahani tsaar, Pihkva valitseja, Smolenski, Tveri, Jugorski, Permi, Vjatka, Bulgaaria suurvürst ja teiste tsaar, Novgorodi alammaade, Tšernigovi, Rjazani, Polotski, Rževi, Belski, Rostovi, Jaroslavli, Belozerski, Udorski, Obdorski, Kondinski suurvürst ja põhjaalade käskija, Liivimaa valitseja Liivimaa-Jurjevis"

Liivimaa sõda

Pikemalt artiklis Vene-Liivimaa sõda, Liivimaa sõda

Lääne pool võitles Ivan Leedu Suurvürstiriigi (hiljem Rzeczpospolita) vastu ja püüdis hõivata ka Liivimaad, et tagada Moskva suurvürstiriigile väljapääs Läänemerele ning saada endale jõukaid provintse, ent sai Liivi sõjas lüüa. Venemaa tsaaririigi valdusse jäid sõja algetapi (1558–1561) lõpuks Narva, Tartu ja Alutaguse, mõningad Järvamaa ja Virumaa maakonnad ning Venemaaga piirnevad alad.

Sõja käigus said kannatada Liivi ordu Vana-Liivimaa osad Eesti-, Liivimaa ja ka Ingerimaa, mille keskuseks oli Narva linn. 1559. aastal oli Moskva tsaari Ivan IV tiitel "Jumala armust kogu Venemaa tsaar ja suurvürst Ivan Vassiljevitš, Vladimiri, Moskva, Novgorodi suurvürst, Kaasani ja Astrahani tsaar, Pihkva valitseja, Smolenski, Tveri, Jugorski, Permi, Vjatka, Bulgaaria suurvürst ja teiste tsaar, Novgorodi alammaade, Tšernigovi, Rjazani, Polotski, Rževi, Belski, Rostovi, Jaroslavli, Belozerski, Udorski, Obdorski, Kondinski suurvürst ja põhjaalade käskija, Liivimaa Liivimaa-Jurjevi, teiste ordumeister Wilhelmile, Riia peapiiskopile, Tallinna piiskopile ja teistele piiskoppidele ja kõigile inimestele kuulunud Liivimaa maade valitseja".^[viide?]

Vene–Poola sõda

Pikemalt artiklis Vene-Poola sõda (1562–1582)

1575. aastal ühines aga Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu Poola uue Poola kuninga Stefan Batory juhtimisel. Rootsi kuningas Johan III aga oli abielus Poola kuninga Zygmunt I Vana teise tütre Katarzyna Jagiellonkaga.

1577. aastal vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud Vana-Liivimaa ala. Rzeczpospolita-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, 1578. aastal toimus sõjategevuses pööre, Võnnu lahingus võitsid ühiselt tegutsenud Rzeczpospolita ja Rootsi väed Moskva vägesid, 1579. aasta sõjaretkes vallutasid Batory väed Polotski, 1580. aastal vallutasid nad Velikije Luki, Veliži ja Neveli, kuid ei suutnud vallutada 1581. aastal Pihkvat. Rootsi väed, samal ajal Pontus De la Gardie juhtimisel vallutasid Paide, Rakvere ja Narva, Liivimaal.

1582. aastal sõlmis Moskva tsaaririik Rzeczpospolitaga Jam-Zapolski vaherahu ja 10. augustil 1583 Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna ja Tartu piiskopkonna alad) jäid Rzeczpospolitale. Jam Zapolski vaherahuga sai Stefan enda kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa, mis liideti Rzeczpospolitaga

Ivan IV ja sisepoliitika

Sisepoliitikas piiras ta keskvõimu tugevdamiseks bojaaride võimu sellele ajale kombeks olnud vägivaldsel viisil ja küüditas inimesi riigi Euroopa osast Lääne-Siberisse.

1565. aastal kehtestas Ivan opritšnina-süsteemi, mis tähendas maavalduste jagamist kaheks: opritšninaks ja žemštninaks. Esimeses osas kehtestus tsaari piiramatu isevalitsus, kus tegutsesid opritšnikud, tsaari terroripoliitika elluviijad. Opritšnina raames korraldati Maljuta Skuratovi juhtimisel mitmel pool Venemaa tsaaririigi äärealadel ning Moskva keskvõimule mittealluvates piirkondades veriseid pogromme, kus hukati tuhandeid inimesi, sealhulgas ka Novgorodis (Novgorodi veresaun) ja Pihkvas. Mis sellise valimatu tapmise taga oli, pole siiamaani selge. Ivan kaotas ka talupoegade liikumisvabaduse ja tekitas niimoodi Venemaal pärisorjuse.

1569. aastal vahistas Maljuta tsaari käsul vürst Vladimir Staritski kahtlustatuna vandenõus.^[1]

Surm ja troonipärimine

Ivan IV suri Bogdan Belskiga malet mängides. 1960. aastatel avati tema haud ja nõukogude teadlased leidsid tema säilmetest märkimisväärsel hulgal elavhõbedat, mis viitab mürgitamisele. Eelkõige kahtlustatakse selles tema peamisi nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit. Kolm päeva enne oma surma oli Ivan püüdnud vägistada oma poja Fjodori naist Irinat, kes oli Boriss Godunovi õde. Too karjus appi, Godunov ja Belski jooksid kohale ja Ivan lasi naise lahti, kuid Godunov ja Belski võisid hakata kartma oma elu pärast. Pärast Ivan Julma surma sai troonile tema piiratud mõistusega poeg Fjodor I, tegelikuks valitsejaks sai aga bojaar Boriss Godunov. 1598. aastal valiti Boriss Godunov uueks tsaariks. Samas on ka arvatud, et elavhõbe võis Ivani luudesse sattuda mitmete seda sisaldavate salvide kaudu, millega too ennast pidevalt võidis. Seega pole Godunovi "süü" otseselt tõestatav.

Isiklikku

Ivan oli Moskva suurvürsti Vassili III ja Jelena Glinskaja poeg. Tema vanaema oli bütsantsi printsess Sophia Palaiologina ja vanaisa suurvürst Ivan III.

Ivan Julm oli seitse korda abielus (ehkki tollased seadused keelasid abiellumast rohkem kui kolm korda) nagu ka samal ajal (1509–1547) Inglismaa kuningriiki valitsenud Inglismaa kuningas Henry VIII-s.

1547. aastal abiellus Ivan Vassiljevitš okolitši Roman Jurjevitš Zahharini tütre, Anastassia Romanovna Zahharina-Jurjeva (ca 1530–1560). Anastassia Romanovna Zahharina-Jurjeva venna Nikita Zahharin-Jurjevi poeg Fjodor Nikititš Romanov oli hilisem Moskva ja kogu Venemaa patriarh (1619–1633) Filaret ja pojapoeg esimene Romanovite dünastia Moskva tsaar (1613–1645) Mihhail I. Ivan IV ja Anastassia järglased:
- Dmitri Ivanovitš (1552–1553), uppus / suri külmetusse 1553. aastal;
- Ivan Ivanovitš (1554–1581), hukkus tüli ajal isa Ivan Julmaga;
- Fjodor Ivanovitš (1557–1598), alates 1584. aastast tsaar Fjodor I. Pärast Fjodori surma sai Moskva tsaariks Anastassia venna Fjodor Nikititš Romanovi poeg Mihhail Fjodorovitš. Ivanil ja Anastassial olid ka tütred Anna, Marija ja Jevdokia, kes surid lapseeas.
1561. aastal abiellus Ivan IV Kabardi khaani tütar Marija Temrjukovna (surn. 1569), nimi enne vene õigeusu kohast ristimist Kutšenei, Ivan IV ja Marija järglased: Vassili Ivanovitš (1563–1563);
1571. aastal abiellus Ivan IV Marfa Vassiljevna Sobakina (–13. november 1571), Kolomna mitterikkast aadlisuguvõsast ja Maljuta Skuratov sugulane, kellega laulatus peeti 28. oktoober 1571;
1572. aastal abiellus Ivan IV Anna Koltovskajaga (surn. 1626), kellest lahutas 1572. aastal, kuid kes oli tsarinna aastail 1572–1575;
Marija Dolgorukaja (1560–1573)
1574. aastal abiellus Ivan IV Anna Vassiltšikovaga (surn. 1577), kellest lahutas 1575. aastal;
- Vassilissa Melentjeva
1580. aastal abiellus Ivan IV Marija Fjodorovna Nagajaga (surn. 1612)
- Dmitri Ivanovitš (1582–1591), kelle Boriss Godunov arvatavasti laskis tappa, kuid kelle nime kasutasid 17. sajandil nn Vale-Dmitrid

1581. aastal lõi Ivan Julm raskelt oma poja Ivani rasedat naist, kuna see olevat kandnud kohatut riietust, ja naisel tekkis nurisünnitus. Kui poeg selle eest isale etteheiteid tegi, tappis Ivan Julm vihahoos ka tema. Pärast kahetses ta seda kibedalt. Teise versiooni järgi tappis Ivan IV oma poja seetõttu, et too süüdistas teda arguses. Erinevalt Venemaa ajaloolistel maalidel kujutatust ei hukkunud Ivani poeg mitte kohe, vaid sai isa löögist närvipõletiku ja suri umbes nädal aega hiljem.

Tuntud isikuid Ivan IV õukonnast

Opritšnikud: Maljuta Skuratov, Boriss Godunov
Eliseus Bomelius, õukonnaarst

Kirjandus

Norbert Angermann, Studien zur Livlandpolitik Ivan Groznyjs, Marburg/Lahn, 1972.
Aleksandr Filjuškin, Ivan the Terrible: a military history, London, 2008.
Andreas Kappeler, Ivan Groznyi im Spiegel der ausländischen Druckschriften seiner Zeit : ein Beitrag zur Geschichte des westlichen Russlandbildes, Bern etc, 1972.
Vladimir Sergejev, David Vseviov, Venemaa – lähedane ja kauge. Vürstiriigist tsaaririigiks. Ivan IV, Tallinn, 2007.
Kari Tarkiainen, Se vanha vainooja: käsitykset itäisestä naapurista Iiivana Julmasta Pietari Suureen, Helsingi, 1986.
Henry Troyat, Ivan Julm (1530–1584), Tallinn, 1998.

Välislingid

Eelnev Vassili III	kuni 1547 Moskva suurvürst alates 1547 Moskva tsaar 1533–1574	Järgnev Simeon Bekbulatovitš
Eelnev Simeon Bekbulatovitš	Moskva tsaar 1576–1584	Järgnev Fjodor I

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Minnik, Taavi (1. jaanuar 2023). "450 AASTAT TAGASI | Ivan Julm korraldas Paides kättemaksuks oma lemmiku hukkumisele jõhkra veresauna". Delfi. Vaadatud 1. jaanuaril 2023.

[:0-1] 1,0 ^1,1 Minnik, Taavi (1. jaanuar 2023). "450 AASTAT TAGASI | Ivan Julm korraldas Paides kättemaksuks oma lemmiku hukkumisele jõhkra veresauna". Delfi. Vaadatud 1. jaanuaril 2023.

[1]