Joseph Roth
.jpg)
Joseph Roth (sünninimi Moses Joseph Roth; 2. september 1894 Brodõ, Austria-Ungari (tänapäeval Ukraina) – 27. mai 1939 Pariis) oli juudi päritolu Austria kirjanik ja ajakirjanik.
Joseph Roth sündis Austria-Ungari Keisririigi koosseisu kuulunud Galiitsias vaeses juudi perekonnas. Hiljem olevat Roth väidetavalt astunud katoliku usku. Isa jättis varakult pere maha. Kuid tänu jõukate sugulaste abile oli Joseph Rothil võimalik omandada haridus. Gümnaasiumi lõpetamise järel õppis Roth Lembergi (Lvivi) ja Viini ülikoolis germanistikat ja filosoofiat. Pärast ülikooli lõpetamist astus ta 1916. aastal vabatahtlikuna Austria-Ungari armeesse ja võitles idarindel kuni sõja lõpuni.
Esimese maailmasõja järel elas Roth mõnda aega Viinis ja asus seejärel elama Berliini, kus tegutses ajakirjanikuna. Ta töötas aastatel 1923–1932 Frankfurter Zeitungi korrespondendina ja reisis palju ringi. Enamasti elas ta hotellides, oma korter oli tal väga lühikest aega. 1922. aastal Roth abiellus, kuid abielu kujunes õnnetuks, kuna ta naine haigestus 1928. aastal skisofreeniasse.[1]
Joseph Rothi esimesed jutustused ilmusid 1916. aastal. Esikromaan "Das Spinnennetz" ("Ämblikuvõrk") ilmus 1923. aastal ajalehes järjejutuna. Rothi peateoseks peetakse romaani "Radetzkymarsch" ("Radetzky marss", 1932).
Natsionaalsotsialistide võimuletuleku järel emigreerus Joseph Roth Prantsusmaale, kus elas Pariisis. Seal Rothi alkoholism süvenes. Ta suri haiglas kopsupõletikku.
Teosed eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]- "Lõputu põgenemine: aruanne" (romaan). Tallinn, 1990
- "Hiiob: ühe lihtsa mehe romaan". Tallinn, 1991
- "Radetzky marss" (romaan). Tallinn, 1995
- "Savoy hotell" (romaan). Tallinn, 1997
- "1002. öö lugu" (jutustus). Tallinn, 1998
- "Legend pühast joodikust" (novell). Tallinn, 1999
- "Kaputsiinide hauakamber" (romaan). Tallinn, 2005