Aedmaasikas

See artikkel räägib taimest; ansambli kohta vaata artiklit Ansambel Maasikad.

---

Aedmaasikas
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Roosilaadsed Rosales
Sugukond	Roosõielised Rosaceae
Alamsugukond	Roosilised Rosoideae
Perekond	Maasikas Fragaria
Liik	Aedmaasikas
Binaarne nimetus
Fragaria × ananassa Duchesne ja Rozier (1785)
Sünonüümid
Fragaria calyculata (Duchesne) Duchesne ex Steud. Fragaria caroliniana Poit. & Turpin Fragaria caroliniensis Duchesne, nom. inval. Fragaria chiloensis var. ananassa Duchesne ex Weston Fragaria chiloensis var. calyculata (Duchesne) Ser. Fragaria chiloensis var. carolinensis Duchesne ex Weston Fragaria chiloensis var. tincta Duchesne ex Sm. Fragaria cuneifolia Nutt. ex Howell Fragaria grandiflora Ehrh. Fragaria hybrida Duchesne, nom. inval. Fragaria latiuscula Greene Fragaria suchiana Poit. & Turpin Fragaria tincta Duchesne, nom. inval. Fragaria vesca var. ananassa (Duchesne ex Weston) Aiton Fragaria × ananassa Duchesne, nom. inval. Fragaria × ananassa nm. cuneifolia (Nutt. ex Howell) Staudt Fragaria × ananassa subsp. cuneifolia (Nutt. ex Howell) Staudt Fragaria × cultorum Thorsrud & Reisaeter Potentilla × ananassa (Duchesne ex Weston) Mabb. Fragaria vesca var. ananassa (Duchesne ex Weston) Aiton Fragaria × ananassa Duchesne, nom. inval. Fragaria × ananassa nm. cuneifolia (Nutt. ex Howell) Staudt Fragaria × ananassa subsp. cuneifolia (Nutt. ex Howell) Staudt Fragaria × cultorum Thorsrud & Reisaeter Potentilla × ananassa (Duchesne ex Weston) Mabb.

Aedmaasikas (Fragaria × ananassa) on roosõieliste sugukonda maasika perekonda kuuluvate mitmeaastaste igihaljaste rohttaimede tšiili maasika (Fragaria chiloensis) ja virgiinia maasika (Fragaria virginiana) hübriid.

Teaduslikult kirjeldasid aedmaasikat esimesena Antoine Nicolas Duchesne ja François Rozier 1785.

Ajalugu

Maasikate kodustamise aeg pole teada. Esimesed kindlad andmed maasikate kasvatamise kohta pärinevad 14. sajandi algusest Prantsusmaalt. Samuti kultiveerisid inkad maasikaid juba enne eurooplaste saabumist 16. sajandil. Algselt kasvatati Euroopa aedades looduslikku maasikaliiki metsmaasikat, kuid Ameerika avastamise järel toodi 17. sajandi alguses Põhja-Ameerikast Euroopasse virgiinia maasikas, et ristata seda kohaliku metsmaasikaga. Prantslane Amédée-François Frézier tõi 1714 Tšiilist Prantsusmaale tšiili maasika. Algselt juhuslikult koos kasvatatud tšiili ja virgiinia maasikad andsid aga risttolmlemisel loodusliku hübriidi, milleks on tänapäeval tuntud aedmaasikas. Seega tuntakse aedmaasikat alla 300 aasta.

Morfoloogia

Viljastunud ja õitsev õis

Pähklikesed koguvilja pinnal

Aedmaasika koguviljad ehk maasikad

Aedmaasikal on hästi arenenud narmasjuurestik ja suurem osa selle kogumassist asub kuni 25 cm sügavusel. Juured kasvavad enamasti puhmikuga võrreldes samale kaugusele ning vaid vähesed neist ulatuvad kaugemale. Ühe kuni mitme aasta jooksul surnud juurte asemele kasvavad uued juured, mis asuvad risoomile järjest lähemal.

Risoomiharu on lühivõrse (lehekodarik ehk leherosett), mille tipupungast ja ülemistest külgpungadest arenevad õisikuvarred, keskmistest külgpungadest uued risoomiharud ning alumistest külgpungadest võsundid.

Juurduval noorel taimel on vaid üks lühivõrse. Sügiseks areneb taimel soodsates kasvutingimustes 2–3 lühivõrset, kaheaastasel taimel on neid juba 5–9, kolmeaastasel 8–16 jne. Kõige intensiivsem harunemine toimub esimesel kolmel aastal. Vanadel taimedel külgharude areng aeglustub.

Õied on tavaliselt mõlemasoolised ja moodustuvad õisikuvarre tipu- või külgpungadest. Neil on tavaliselt 5 valget või kreemikat kroonlehte, õietupp, välistupp, 20–35 tolmukat ja 100–400 emakat.

Aedmaasika nn mari ehk maasikas on tegelikult lihakas koguvili, mis areneb õiepõhjast. Maasika osaviljadeks on aga pähklikesed, mis asuvad koguvilja pinnal. Igas pähklikeses on seeme.

Fenoloogia

Aedmaasikal puudub sügavpuhkus. Taime kasv peatub hilissügisel ja ta talvitub sundpuhkuse seisundis, kui õhutemperatuur langeb alla 2 °C.

Juured kasvavad kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Kevadel alustavad juured kasvu, kui õhutemperatuur tõuseb kuni 7...8 °C. Õiepungad moodustuvad suvel-sügisel, kui päeva pikkus on 10–12 tundi ja öine õhutemperatuur on langenud 5...8 °C.

Pärast lume sulamist kevadel ja õhutemperatuuri tõusmist üle 5 °C algab maasika kasvuperiood. Ligi 2–3 nädala pärast moodustuvad õisikuvarred. Umbes 15 ööpäeva hiljem hakkavad taimed õitsema (Eestis tavaliselt mais-juunis). Üks õis õitseb 1–4 ööpäeva. Viljastumise õnnestumiseks on optimaalne õhutemperatuur 15...20 °C. Sõltuvalt sordist õitsevad aedmaasikad 20–30 ööpäeva. Pärast viljastumist kulub ligi 30 ööpäeva saagi valmimiseni. Eestis valmivad maasikad tavaliselt juulis. Pärast saagi valmimist õisikuvarred kuivavad. Võsundid hakkavad kasvama tavaliselt pärast saagi valmimist. Noortel taimedel ilmuvad võsundid varem kui vanematel.

Aedmaasikast on aretatud hulgaliselt sorte ja kultivare, mis erinevad üksteisest suuruse, värvi, lõhna, kuju, viljakuse, valmimise aja, haiguskindluse ja ehituse poolest. Mõnel sordil on eriline lehestik ja mõned erinevad oluliselt oma suguorganite arengu poolest. Tavaliselt on taime õied mõlemasoolised, kuigi toimivad kas üksnes isas- või emasõiena.

Ökoloogia

Aedmaasikas kasvab kõige paremini täisvalguses või poolvarjus. Taimed ei talu seisvat vett. Suvel ei vaja taimed väga kõrget õhutemperatuuri, mistõttu saab aedmaasikaid kasvatada ka Soomes, Kanadas ja Venemaa põhjaosas. Aedmaasika taimed ei talu talvel väga madalaid õhutemperatuure. Külmakahjustusi saavad nad lumevaestel talvedel, kui õhutemperatuurid langevad alla −8 °C. Paks lumekiht (üle 20 cm) aitab taimi talvekülmade eest kaitsta. Õisi võivad kahjustada kevadised hiliskülmad, kui õhutemperatuur langeb alla −1 °C.

Lühikeste juurte tõttu vajavad maasikataimed põua ajal kastmist. Väga tähtis on, et maasikatel oleks piisavalt niiskust kuni õitsemise alguseni ja viljade moodustamise ajal. Õitsemise ajal taimi ei kasteta. Kuiva ilma korral peab kastma ka augustis ja septembris, sest sel ajal moodustuvad õiepungad, millest sõltub järgneva aasta maasikasaak.

Aedmaasika sortidel on erinevad nõuded mullalõimise suhtes. Mulla soovitatav huumusesisaldus on 2½–3½% ning optimaalne pH on 5,5–6,0. Taim vajab kasvuajal vähe lämmastikku ja on tundlik kõrge kloorisisalduse suhtes.

Kasvatamine

Kilemultšiga maasikapeenrad kasvuhoones

Maasikaid koristatakse käsitsi

Kodustes tingimustes valmistatud maasikaliköör

Maasikakook

Taimi istutatakse üldjuhul aprillist kuni juunini ja juulist kuni augusti alguseni, et nad jõuaksid enne talve korralikult juurduda. Tavaliselt istututatakse siiski kevadel. Suurtel põldudel istutatakse ühele hektarile 20–30 tuhat taime. Suurema istutustiheduse korral on tõenäolisem haiguste levik. Sobiv peenarde vahekaugus on 1–1,2 m ja taimede vahekaugus peenral 3–5 dm. Kasutatakse ka paarispeenraid, kus ridadevaheline kaugus on 6–8 dm.

Maasikaid saab kasvatada ka seemnest, aga see jääb üksnes hobikasvatajate tegevuseks, sest maasikate suurtootjad seda ei tee. Maasikaseemneid saab küll kauplustest osta, aga mitte nii suures koguses, et tervet maasikapõldu täita. Tavaliselt kasvatatakse maasikaid võsunditest.

Umbrohu tõrjumiseks kasutatakse tavaliselt kilemultši, harvem saepurumultši. Võimalik on veel katta muld õlgede või põhuga (põhus ei tohi olla umbrohutaimi). Multši abil jäävad maasikad puhtamaks. Peale multšimise kasutatakse umbrohu tõrjeks niitmist, äestamist ja kõplamist.

Maasikaistandustes kasutatakse tänapäeval tavaliselt väetisi niihästi enne kui pärast saagi koristamist ja sageli enne taimede istutamist.

Saagi koristamine ja puhastamine ei ole aja jooksul oluliselt muutunud. Maasikad on õrnad ja neid koristatakse endiselt käsitsi. Tavaliselt toimub nende sortimine ja pakkimine maasikapõllul, mitte vastavas hoones. Kui on siiski vaja suures koguses maasikaid pesta, tehakse seda veejugade ja konveierilintide raputamise abil.

Maasikaid saab kasvatada ka siseruumides niinimetatud maasikapottides.

Maailma kogutoodang

Suurimad tootjad (2014)

Riik	Toodang (t)	Osakaal
Hiina	3 113 000	38,4%
USA	1 371 573	16,9%
Mehhiko	458 972	5,7%
Türgi	376 070	4,6%
Hispaania	291 870	3,6%
Egiptus	283 471	3,5%
Lõuna-Korea	209 901	2,6%
Poola	202 511	2,5%
Venemaa	189 000	2,3%
Saksamaa	168 791	2,1%
Maailm kokku	8 114 373	100%

2014. aastal toodeti maailmas 8,1 miljonit tonni maasikaid ja maasikapõldude kogupindala oli 373 435 hektarit. 1970. aastal olid vastavad näitajad 1,23 miljonit tonni ja 135 000 hektarit. Suurem osa kasvatatud aedmaasikatest tarbitakse tootjariigis, läheb ligi 9% kogutoodangust ekspordiks. Suurimad maasikate eksportijad olid 2013. aastal Hispaania ja Mehhiko.

Kasutamine

Varajase saagi ja hea maitse tõttu on maasikad olulisel kohal meie toidulaual. Nendest valmistatakse moosi, siirupit, mahla, želeed, marmelaadi, dessertveini, likööri jm. Maasikaid saab kuivatada ja sügavkülmutada. Lühikest aega saab neid säilitada ka külmkapis, aga mitte kinnises karbis, sest siis riknevad nad kiiresti. Enne sügavkülmutamist pole soovitatav maasikaid pesta, külmutada tuleks neid väikeses koguses ja üsna kiiresti. Külmutamisel väheneb maasikate magus maitse ja seetõttu võib neile suhkrut peale raputada.

Maasikapigmendi ekstrakti saab kasutada happelisuse ja aluselisuse indikaatorina.

Värskete maasikate toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Toitained Toitaine Väärtus 100 g kohta Kalorsus 32,0 kcal Vesi 90,95 g Süsivesikud 7,68 g Fruktoos 2,44 g Kiudained 2,0 g Glükoos 1,99 g Valgud 0,67 g Sahharoos 0,47 g Tuhk 0,40 g Lipiidid 0,30 g Tärklis 0,04 g

Toiteelemendid Toiteelement Väärtus 100 g kohta Kaalium (K) 153 mg Fosfor (P) 24 mg Kaltsium (Ca) 16 mg Magneesium (Mg) 13 mg Naatrium (Na) 1,00 mg Raud (Fe) 0,41 mg Mangaan (Mn) 0,39 mg Tsink (Zn) 0,14 mg Vask (Cu) 0,05 mg Fluoriid (F) 4,4 μg Seleen (Se) 0,4 μg

Vitamiinid Vitamiin Väärtus 100 g kohta A 1,00 μg B1 24 μg B2 22 μg B3 386 μg B4 5,70 mg B5 125 μg B6 47 μg C 58,8 mg E 0,29 mg K 2,2 μg Luteiin+ zeaksantiin 26,0 μg Folaadid 24,0 μg

Aminohapped Aminohape Väärtus 100 g kohta Aspartaamhape 149 mg Glutamiinhape 98 mg Leutsiin 34 mg Alaniin 33 mg Arginiin 28 mg Lüsiin 26 mg Glütsiin 26 mg Seriin 25 mg Türosiin 22 mg Treoniin 20 mg Proliin 20 mg Fenüülalaniin 19 mg Valiin 19 mg

Sordid

• Asia

Allergia

Maasikad allergikutele

Mõned inimesed on maasikate suhtes allergilised. Neil tekib maasikate söömise järel anafülaktiline reaktsioon ja võib tekkida koguni anafülaktiline šokk. Sümptomid meenutavad heinapalavikku, aga sellele võib lisanduda naha punetamine või lööve. Raskematel juhtudel võivad tekkida hingamisega raskused.

Kindlaks on määratud, et seda põhjustab proteiin, millele anti nimeks Fra a1 (lühend sõnadest Fragaria allergen1). See proteiin vastutab viljade küpsemise eest. Selle proteiini homolooge leidub kases ja õunas ning see laseb oletada, et inimestel võib areneda nende kolme liigi vaheline ristreaktiivsus.

Selleks, et allergikud saaksid probleemideta maasikaid süüa, on aretatud vastav kultivar, mis ei sisalda proteiini Fra a1. Kuna selles puudub küpsemise eest vastutav proteiin, siis ei teki viljas flavonoide, mis muudavad küpsed viljad punaseks. Viljad küll küpsevad, kuid jäävad valgeks, kahvatukollaseks või kuldseks, nähes endiselt välja toorestena. Ühtlasi muudab see viljad lindudele vähem atraktiivseks.

Haigused ja kahjurid

Maasika-laikpõletik

Maasika-õielõikaja

Levinuimad aedmaasikahaigused on:

• maasika-hahkhallitus (Botryotinia fuckeliana) – kahjustab õisi, lehti, varsi ja koguviljasid;
• maasika-laikpõletik (Mycosphaerella fragariae) – kahjustab lehti ja koguviljasid;
• risoomimädanik (Phytophtora cactorum) – kahjustab risoomi;
• maasika-närbumistõbi (Verticillium albo-atrum) – põhjustab taime enneaegset närbumist;
• maasika fütoftoroos (Phytophtora fragariae) – tekitab juuremädanikku.

Levinuimad kahjurid on:

• punane kedriklest (Tetranychus urticae) – nii vastsed kui ka valmikud imevad taimemahla lehe alumisel küljel, tugeva kahjustuse korral taimed kolletuvad ja kuivavad;
• maasikalest – kahjustab eelkõige noori lehti, mis tugeva kahjustuse korral kuivavad juba enne täielikku väljaarenemist;
• maasika-õielõikaja (Anthonomus rubi) – üks ohtlikumaid putukkahjureid;
• maasika-lehemardikas (Galerucella tenella) – valmikud toituvad peamiselt lehtedest;
• maasika närbuss (Aphelenchoides fragariae) – elutsevad varte ja lehtede rakkude vaheruumis ning toituvad taimemahlast, eritades samal ajal taimedele mürgiseid laguprodukte;
• harilik vahustaja (Philaenus spumarius) – nii vastsed kui ka valmikud imevad taimemahla, mille tõttu lehed kärbuvad;
• teod, eriti nälkjad – söövad koguviljasid.

Välislingid

• The world's healthiest foods: "Strawberries" (inglise keeles)
• "Kliimamuutus mõjutab Eesti maasikakasvatajat kahetiselt" ERR Novaator, 2. juuni 2021