Muutumine
Ilme
(Ümber suunatud leheküljelt Muutus)
Muutumine ehk muutus on entiteedi kahe seisundi erinevus.
Muutumise näideteks on
- aberratsioon ehk kõrvalekalle või hälve, millega astronoomias tähistatakse taevakeha näiva asukoha muutumist taevasfääril, füüsikas on aberratsioon optikariistades tekkiva kujutise viga ning bioloogias on aberratsioon liigi tavalisest kujust hälbiva vormi teket või kromosoomi struktuuri või kromosoomide arvu hälvet
- adaptatsioon, mis bioloogias tähendab organismide või nende osade olelustingimustega vastavamaks muutumist, kusjuures tehakse vahet isendlikul adaptatsioonil ehk kohanemisel ja evolutsioonilisel adaptatsioonil ehk kohastumisel, füsioloogias ja psühholoogias tähendab meeleelundite ja närvisüsteemi tundlikkuse muutumist mingi ärritaja mõjul, näiteks silma adaptatsioon ning pedagoogikas teksti muutmist mõistetavamaks lihtsustamise või kärpimise teel.
- assimilatsioon, mis üldmõistena tähendab samataoliseks muutmist ehk sarnastamist või ka endasse liitmist või sulatamist ning bioloogias organismis toimuvat biokeemiliste protsesside kompleksi, milles lihtsamatest keemilistest ainetest tekivad keerukamad organismi koostisosad või varuained
- dissimilatsioon, assimilatsiooni vastandmõiste, mis bioloogias tähistab organismis toimuvat biokeemiliste protsesside kompleksi, milles keerulisematest keemilistest ainetest tekivad lihtsamad ning vabaneb energiat, keeles kõrvuti või lähestikku olevate samasuguste häälikute erisuguseks muutumine, näiteks rekrut -> nekrut
- evolutsioon, mis tähendab järkjärgulist kvantitatiivset muutumist
- fotoefekt, mis füüsikas tähendab aine elektriliste omaduste muutumist valgusenergia või muu elektromagnetkiirguse toimel.
- geminatsioon, mis keeles tähistab gemineerumist ehk lühikese konsonandi muutumist geminaadiks.
- häälemurre, mis füsioloogias tähendab hääle tämbri muutumist murdeeas koos hääleulatuse suurenemisega madalamate toonide suunas.
- intonatsioon, ka kõnemeloodia, mis keeles tähistab kõne põhitooni kõrguse muutumist lauses
- katalüüs, mis keemias tähendab keemilise reaktsiooni kiiruse muutumist katalüsaatori(te) toimel. Eristatakse homogeenset ja heterogeenset katalüüsi.
- kõrvalekaldumine ehk suuna muutumine
- laavus ehk mingis suunas õhenemine või madaldumine.
- metamorfoos ehk ümberkujunemine, mis tähendab teistsuguseks muutumist või teistsuguse kuju omandamist.
- mutatsioon ehk teisumine, mis bioloogias tähendab kromosoomide struktuuri või arvu muutumise tõttu tüvivormist kõrvalekaldumist ning meditsiinis ka häälemurret ehk hääle sügavamaks muutumist puberteedi ajal.
- nominalisatsioon, mis keeles tähendab lause muutumist nimisõnaliseks.
- nurkkiirendus, mis füüsikas tähendab pöörleva jäiga keha nurkkiiruse muutumist ajaühikus.
- omaliikumine, mis astronoomias tähendab tähe asukoha muutumist taevasfääril tähe enda ja Päikese liikumise tõttu maailmaruumis.
- parafraas ehk ümbersõnastus, mis keeles tähendab teksti laiendavat või selgitavat esitust teiste sõnadega ning muusikas tähendab heliteose vaba töötlust või ümbersobitamist
- pronominalisatsioon, mis keeles tähendab asesõnaks muutumist.
- revolutsioon, mis tähendab kvalitatiivset muutumist, poliitikas tähendab riigipööret, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega ning muudes ühiskonnaelu valdkondades tähendab seisundi või olukorra kiiret ja murrangulist muutumist.
- rotatsism, mis keeles tähistab kaashääliku (s, z, l, n, j) keeleajaloolist muutumist r‑iks.
- ruumpaisumine, mis füüsikas tähendab keha ruumala muutumist soojenemisel.
- sigmatism, mis keeles tähistab hääliku muutumist s‑i suunas või s‑ks.
- soojuspaisumine, mis füüsikas tähendab keha mõõtmete muutumist soojenemisel.
- tagasiminek kui tasemelt, omadustelt või näitajate poolest viletsamaks muutumine.
- transformatsioon ehk teisenemine või muundumine
- transpositsioon, mis on muusikas helikõrguse muutumine teatud intervalli võrra.
- transsubstantsiatsioon, mis kiriku õpetuses tähendab püha õhtusöömaaja talitusel leiva ja veini muutumist preestri pühitsuse läbi Kristuse tõeliseks ihuks ja vereks.
- uuestisünd, ka taassünd, ümbersünd ehk reinkarnatsioon, mis budismis tähendab lõputut uuesti kujunemist või tekkimist
- variatsioon ehk teisend ehk teisendus, mis bioloogias tähendab väikest kõrvalekaldumist looma või taime põhitüübist ning muusikas ühe ja sama helistruktuuri kordust muudetud kujul
- ümberkristalliseerumine, mis geoloogias ja keemias tähendab uuesti, teisel viisil kristallideks muutumist.