Neljapäev

See artikkel räägib nädalapäevast; ansambli kohta vaata artiklit Neljapäev (ansambel).

---

Neljapäev on nädalapäev, millele eelneb kolmapäev ja järgneb reede. Eestis on neljapäev nädala neljas päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on neljapäev nädala viies päev.

Astroloogias on neljapäev planeedi Jupiter päev.

Jumalad ja neljapäev

Neljapäev on seotud piksejumalaga.

Vanad eestlased on väidetavalt neljapäeva Taara auks pühendanud. Neljapäeva õhtut nimetati Tooru teeramise õhtuks, siis käidi hiies püha pidamas.

Germaani äikesejumal Thori seotust neljapäevaga väljendavad inglise keele thursday, rootsi ja taani torsdag. Saksa ja hollandi keeles on neljapäev kõuepäev (Thori vanaülemsaksakeelne nimi on Donar) – saksa keeles Donnerstag ehk Donner; hollandi keeles donderdag.

Romaani keeltes on neljapäev pühendatud Jupiterile (hispaania keeles jueves prantsuse keeles jeudi, itaalia keeles giovedì).

Kalapäev

Neljapäeva kui kalapäeva järgi sai nime Tartus asuva Barclay hotelli kalarestoran Neljapäev (september 2012)

1970. ja 1980. aastatel peeti Nõukogude Liidus, sealhulgas Eesti NSV-s, neljapäeviti kalapäeva: sööklates ja restoranides pakuti siis peamiselt kalatoite. Kreeklastel on kalapäev aga hoopis pühapäev.

Muistsete eestlaste kosjakommete kohaselt käidi ehal neljapäeva ja laupäeva õhtutel. Ehalkäijate vastuvõtuks valmistusid ka tüdrukud.

„Siis neil õhtutel ei söönud tüdrukud räimi, sellepärast, et räime hais juurde jäävat. Neil õhtutel pesnud tüdrukud endid hoolega ja vahetanud puhta hame ning voodiriided. Suvel toodud ka nendel õhtutel kask voodipäitsi, et oleks külalisel mõnusam.“

– Halliste

Kaduneljapäev

Eestlaste kuukalendri ajaarvamises märgib kaduneljapäev alati vana poolkuu neljapäeva. Nädalapäevadest on neljapäev üldse üks olulisemaid. Arvati, et sel päeval sooritatud rituaalsed toimingud tagavad edu suurpuhastuses, putukate ja näriliste hävitamises. Samuti sunniti sel päeval taanduma inimese endaga seotud hädasid, näiteks konnasilmi, kaed, liigset kehakaalu ja mitmesuguseid haigusi.

Neljapäeva tööd

Neljapäeva peeti üldiselt õnnelikuks päevaks nagu laupäevagi.

Paarispäevana sobis neljapäev kõikide tööde alustamiseks, pulmapäevaks, ristimiseks ja ka oli sobilik päev kosjaskäiguks.

Sobilik töö oli karjalase, külv, lõikus, ohverdamine (käidi õhtuti hiies), arstimine.

Iseloomulik on õhtuste tööde keeld. Neljapäevaõhtuti kehtis töökeeld igasuguste ringliikumisega seotud tööde kohta, nagu näiteks ketramine, villatööd näiteks lõngakerimine, varrastel kudumine, sukanõelumine. Keelust üleastumine toob kaasa lambaõnnetused. Ei tohtinud ka jahvatada. Kuna tegemist oli piksejumaluse päevaga, siis olid keelatud müra põhjustavad tööd.

Neljapäeviti anti tavaliselt teenijatüdrukutele vaba õhtu.

Nõidumine

Neljapäeval harrastati ka nõidumist. Nõiuti piima- ja karjaõnne, raviti haigusi ja saadeti neid teistele inimestele.

Neljapäeviti sai kratti valmistada, ringi liikusid mütoloogilised olendid.

Vaata ka

• Must neljapäev
• Suur neljapäev

Välislingid

• Suur neljapäev andmebaasis BERTA