Nutilinn
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2018) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Tark linn ehk nutikas linn ehk nutilinn on arenguvisioon integreerida linnas mitut info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahendust, et turvaliselt juhtida linna osasid - linna vara, kohalike osakondade infosüsteeme, koole, raamatukogusid, transpordisüsteeme, haiglaid, elektrijaamu, õiguskaitset ja muid ühiskondlike teenuseid. Eesmärk luua nutilinn (inglise keeles Smart city[1]) on parandada elukvaliteeti, kasutades tehnoloogiat, et parandada teenuste tõhusust ja täita elanike vajadusi. IKT võimaldab linnaametnikel suhelda otse ühiskonnaga ja linna infrastruktuuriga ja selgitada, mis toimub linnas, kuidas linn areneb ja kuidas võimaldada paremat elukvaliteeti. Kasutades reaalaja süsteeme ja sensoreid kogutakse andmeid linnakodanike ja objektide kohta ning töödeldakse reaalajas. Kogutud andmed ja teadmised aitavad parandada ebaefektiivsust.[2]
IKT-d kasutatakse parandamaks kvaliteeti, toimivust ja interaktiivsust linnades pakutavate teenustele ja vähendamaks kulutusi ja ressursside tarbimist ja parandada kontakti kodanike ja valitsuse vahel. Nutilinna rakendused on välja töötatud eesmärgiga parandada juhtimist linnas ning pakkuda reaalajas vastuseid küsimustele. Seega võib nutilinn „tavalinnaga“ võrreldes olla valmis kiiremini reageerima oma linnakodanike väljakutsetele.
Muud nimetused, mida on kasutatud sarnastel linnakontseptsioonidel: küberlinn (cyberville), digitaalne linn, elektrooniline kogukond, infolinn, intelligentne linn, teadmistepõhine linn, silma linna, telelinn, teletoopia, sõltumatu linn, ühendatud linn.
Sektorid, mis kuuluvad nutilinna (Smart City) tehnoloogia hulka: valitsuse teenused, transport ja liikluskorraldus, energia, tervishoid, vesi, uuenduslik linna põllumajandus ja jäätmekäitlus.
Suured tehnoloogia, majanduse ja keskkonna muutused on tekitanud huvi nutilinnade vastu, sealhulgas kliimamuutused, majanduse ümberkorraldused, jaemüügi ja meelelahutuse liikumine virtuaalseks/online´i, elanikkonna vananemise ja surve riigieelarvele. Euroopa Liit (EL) on teinud pidevalt jõupingutusi, et töötada välja strateegiat saavutamaks arukate/nuti linnade kasvu oma suurlinna-piirkondades. EL on töötanud välja erinevaid programme "Euroopa digitaalne tegevuskava" raames. 2010. aastal pöörati tähelepanu suurendamaks innovatsiooni ja investeeringuid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenustele eesmärgiga parandada avalikke teenuseid ja elukvaliteeti. Arup hinnangul hakkavad nutilinnade teenused maailmaturul maksma $ 400 miljardit 2020. aastaks. Näitena on nutilinna (Smart City) tehnoloogiad ja programme kasutatud Milton Keynes, Southamptonis, Amsterdamis, Barcelonas ja Stockholmis.
Isikupärastamine
[muuda | muuda lähteteksti]Orchestration luure[3](???) – linnades saavutatakse institutsioonide ja kogukondlike probleemide lahendamine ja nende vaheline koostöö, näiteks Bletchley Park, kus natside Enigma salakiri oli vaja dekodeerida Alan Turingu meeskonnal. See on viidatud kui esimene näide nutilinnale või intelligentsele kogukonnale.[4]
Empowerment luure(???) – linnad pakuvad avatud platvorme, katserajatisi ja nutilinna infrastruktuuri, et saavutada innovatsiooni mõnes piirkonnas. Need on näiteks Kista teaduslinn Stockholmis ja küberporditsoon Hongkongis. Samasugused võimalused on loodud ka Melbourne'is.[5]
Instrumentation luure(???): Kus linna infrastruktuur on tehtud nutikamaks läbi reaalajas andmete kogumise, analüüsi ja modelleerimise kõigis linnaosades. Palju on vastuolu/poleemikat seoses järelevalve küsimustega nutilinnades. Seesugust Instrumentation luuret on rakendatud Amsterdamis.[6] See viiakse ellu:[3]
- Ühine IP infrastruktuur, mis on avatud teadlastele, et arendada rakendusi.
- Juhtmeta seadmed ja mõõdikud edastavad teavet igal ajal.
- Kodud on varustatud nutika energia mõõdikutega teadvustamaks energia tarbimist ja vähendab energiakulu.
- Päikeseenergial töötavad prügipakkijad, autolaadimisjaamad ja energiasäästulambid.
Platvormid ja tehnoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Uued Interneti-tehnoloogiad, edendamaks pilvepõhiseid teenuseid, nutistu (asjade Internet), reaalse maailma kasutajaliidesed, nutitelefonide ja arukate arvestite kasutamine, võrgustike andurid ja täpsem kommunikatsioon põhineb semantilisel veebil, avades uusi võimalusi kollektiivsele tegevusele ja koostööle probleemide lahendamisel. Online koostööplatvormid sensoritele on veebipõhised teenused, mis lubavad seadmete omanikel registreerida ja ühendada oma seadmed, et jagada andmeid registritesse ja hoiustada neid ja arendajad saavad neid andmeid kasutada et luua sobivamaid rakendusi.
Santander Kantaabria Põhja-Hispaanias on 20 000 andurit ühendamiseks hoonetel, infrastruktuurides, transpordis ja muudes võrkudes, pakkudes võimalust kommunaalkulude jälgimiseks, füüsilise ruumi katsetusteks ja muuks lubades kinnitusi teha, juhtida seadmeid ja tehnoloogiaid-tugiteenuseid, turvalisust, identiteedi haldamist kasutades internetti. Santanderis jälgitakse saastet, müra, liiklust ja parkimist.
Elektroonilised kaardid (kiipkaardid) on üks ühine platvorm nutilinna kontekstis. Need kaardid sisaldavad unikaalset krüpteeritud tunnust, mis võimaldab omanikul ligipääsu erinevatele valitsuse teenustele (või e-teenused), ilma et peaks looma mitu kontot. Ühtne identifitseerimine võimaldab valitsustel koondandmed kodanike ja nende eelistuste kohta parandades teenuste pakkumist ja määrata kindlaks ühised huvid rühmadele. Selline tehnoloogia on rakendatud näiteks Southamptonis.
.jpg)
Projektid Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]..jpg)
Eestis on nutilinna arendatud Tartus, kuid sellega on kaasnenud mitmeid probleeme alates kommunikatsioonist ja vastutusest kuni süsteemide tõrgeteni.[7][8][9]
Kriitika
[muuda | muuda lähteteksti]- Kallutatud strateegia võib viia ignoreerimiseni kasulike alternatiivsete võimaluste juurest.
- Võib põhjustada alahindamist negatiivsetele mõjudele, mis kaasnevad uue tehnoloogia ja võrgustike rajamisele.
- Nagu ka globaalne ärimudel tugineb kapitali liikumisele võib ärimudeli järgimine viia pikaajalise kaotuseni. Nutilinn suudab ise oma „tehinguid“ teha ning liigub sinna, kus on seda mugav teha. Tähendab linn võib jätta ühes piirkonnas koristuse pooleli, kuna teises osas on see ratsionaalsem.
- Suur andmete kogumine ja analüüs tekitavad küsimusi seoses järelevalve ja turvalisusega.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Smart city ingliskeelses Wikipedias (vaadatud 01.02.2021)
- ↑ Mills, D.; Pudney, S.; Pevcin, P.; Dvorak, J. Evidence-Based Public Policy Decision-Making in Smart Cities: Does Extant Theory Support Achievement of City Sustainability Objectives? Sustainability 2022, 14, 3. https://doi.org/10.3390/su14010003
- ↑ 3,0 3,1 Komninos, Nicos (22. august 2013). "What makes cities intelligent?". Deakin, Mark (toim). Smart Cities: Governing, Modelling and Analysing the Transition. Taylor and Francis. Lk 77. ISBN 978-1135124144.
- ↑ Komninos, Nicos (2011). "Intelligent cities: Variable geometries of spatial intelligence.". Deakin, Mark; Al Waer, Husam (toim-d). From Intelligent to Smart Cities. Journal of Intelligent Buildings International: From Intelligent Cities to Smart Cities. Kd 3. Lk 140–152. DOI:10.1080/17508975.2011.586671. S2CID 110580067.
- ↑ Department of Sustainability and Environment (2005). "Melbourne 2030". State Government of Victoria. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. mai 2015. Vaadatud 30. mail 2015.
- ↑ Amsterdam Smart City. "Amsterdam Smart City ~ Projects". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. september 2012. Vaadatud 30. mail 2015.
- ↑ Kruup, Kaspar (8. jaanuar 2021). "Tark linn taskus ei päästa maailma". Sirp. Vaadatud 28.01.2021.
- ↑ "SmartEnCity majade renoveerimine on lõpusirgel". Tartu Postimees. 5. september 2019. Vaadatud 28.01.2021.
- ↑ Zõbin, Janno (5. märts 2021). "Smartovkade odavad nutilahendused tõrguvad". Tartu Postimees. Vaadatud 05.03.2021.