Ob

See artikkel räägib jõest, linna kohta vaata artiklit Ob (linn); teiste tähenduste kohta vaata Ob (täpsustus)

---

Ob
Obi jõgi Novosibirski oblastis Obi jõgi Novosibirski oblastis
Lähe	52° 25′ 56″ N, 84° 59′ 7″ E
Suue	66° 22′ 49″ N, 71° 46′ 43″ E
Valgla maad	Venemaa
Valgla pindala	2 990 000 km²
Pikkus	3650 km

Obi jõe valgala

Ob (vene keeles Обь, handi ja mansi keeles Ас, neenetsi keeles Саля' ям) on jõgi Aasias.

Katz (1990) on seisukohal, et Obi jõe nimetus pärineb komikeelsest sõnast "ob", mis tähendab jõge. Indoiraani keeltes aga tähendab see vett (veeda-sanskriti "ap", pärsia "ab", tadžiki "ob").

Obi alguseks loetakse Bija ja Katuni jõe ühinemiskohta. Obi pikkus on 3650 km Katuni suudmest, 4338 km Katuni lähtest või 5410 km Irtõši lähtest.

Katun algab Kasahstani piiri ääres Altai kõrgeima mäe Beluhha edelajalamilt umbes 1838 m kõrguselt. Ta voolab algul edelasse, siis läände, loodesse, põhja ja kirdesse. Temasse suubub vasakult Koksa ja suudmes asub Kök-Suu Oozõ asula. Seal pöördub Katun kagusse, hiljem itta. Temasse suubub paremalt Argut ning jõgi pöördub sel põhja, parempoolse lisajõe Tšuja suudmes loodesse. Katun läbib Altai Vabariigi pealinna Gorno-Altaiski ja ületab kohe seejärel Altai Vabariigi piiri, jõudes Altai kraisse. Katun pöördub peatselt seejärel läände, ühineb parempoolse lisajõe Bijaga ja moodustab Obi jõe. Suudmekoha lähedal asub Biisk.

Voolu suund

Obi hüdrograaf Salehardis

Algul voolab Ob läände. Temasse suubuvad vasakult Anui, Tšarõš ja Alei. Tšarõši suudmes pöördub Ob põhja. Altai krais jääb jõest läände Kulunda stepp. Siis jõuab jõgi Altai krai pealinna Barnauli, kus pöördub taas läände. Temasse suubub paremalt Tšumõš ja suubumiskoha lähedal jõest lõunas asub Pavlovsk. Kamenis Obi ääres teeb Ob järsu käänaku ja voolab edasi kirdesse ja jõuab Novosibirski oblastisse. Novosibirski oblastis jääb jõest läände Baraba stepp. Ordõnskojes jõuab jõgi Novosibirski veehoidlasse, millesse Berdskis suubub paremalt Berd. Veehoidla kirdeots on Novosibirskis, kus Obi suubub paremalt Inja. Novosibirskist edasi voolab jõgi põhja. Peatselt ületab ta Tomski oblasti piiri ja jõuab Lääne-Siberi lauskmaale.

Tomski oblasti lõunaosas jääb Obist läände Vasjuganje. Ob möödub Melnikovost ja seejärel suubub temasse paremalt Tom. Tomi suudmes pöördub jõgi loodesse. Siis möödub ta Krivošeinost ja Moltšanovost ning paremalt suubub temasse Tšulõm. Siis möödub jõgi Kolpaševost, kus temasse suubub paremalt Ket. Vasakult suubub Obi Tšaja. Parabelis suubub Obi vasakult Parabeli jõgi ja paremalt Paidugina. Kargassokis suubub jõkke vasakult Vasjugan, sealt allavoolu paremalt Tõm. Pärast möödumist Aleksandrovskojest ja Streževorist ületab jõgi Tjumeni oblasti piiri ning jõuab Tjumeni oblastisse kuuluvale Handi-Mansimaale. Seal pöördub jõgi läände. Ta möödub Nižnevartovskist, kus temasse suubub paremalt Vahh, Megionist ja Langepassist. Siis suubuvad temasse paremalt Agan ja vasakult Jugan. Ta möödub Neftejuganskist ja Surgutist ning jõuab lõpuks Handi-Mansimaa pealinna Hantõ-Mansiiskisse, kus temasse suubub vasakult Irtõš, mis on mitte ainult Obi, vaid kõigi maailma jõgede peale kokku pikim lisajõgi. Seal pöördub Ob loodesse ning möödub Karõmkarõst, Oktjabrskojest, Priobjest ja Peregrebnojest. Peregrebnojes pöördub jõgi põhja. Seal eraldub Obist lääne poole vana jõeharu, mida nimetatakse Väike-Obiks. Obi suubub paremalt Kazõm ja Väike-Obi vasakult Põhja-Sosva. Siis ületavad Ob ja Väike-Ob Tjumeni oblastisse kuuluva Jamali piiri. Obisse suubub paremalt Kunovat ja ta möödub Gorkist, Väike-Ob möödub Mužist. Siis ühinevad Ob ja Väike-Ob uuesti ning Ob jõuab Jamali pealinna Salehardi, kus pöördub itta. Aksarkas suubub jõkke paremalt Polui ja seejärel suubub Ob Obi lahte.

Välislingid

•  Ob – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis