Robert Boyle
Robert Boyle (25. jaanuar 1627 – 30. detsember 1691) oli iiri füüsik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid.
Ta sündis Lismore'is Iirimaal. Pärast Genfi Akadeemia lõpetamist 1644 siirdus ta 12 aastaks oma mõisasse, kus pühendus füüsika ja keemia katsetele. Ta tõi eksperimendi füüsikas ja keemias aukohale. Uurides katseliselt paljusid põlemisreaktsioone, samuti soolade, hapete ja aluste muundumist, pani ta aluse ainete koostise kindlaks määramisele (kvalitatiivne keemiline analüüs).
Oma tähtsaimas raamatus "Keemik-skeptik" ("The Sceptical Chymist", 1661) võttis ta kasutusele keemilise elemendi mõiste. Ta käsitles elementi kõikide kehade lihtsaima algena, millest koosnevad keerulisemad kehad ja milleks need lõppkokkuvõttes jälle lagunevad. Aastal 1663 hakkas ta esimesena kasutama taimseid indikaatoreid hapete ja aluste tuvastamiseks. 1680 töötas ta välja fosfori uue saamismeetodi ning valmistas fosforhapet.
Uurides õhu ruumala sõltuvust rõhust, avastas ta 1660 seaduse, mida tänapäeval tuntakse Boyle'i-Mariotte'i seadusena.
Robert Boyle oli Londoni Kuningliku Seltsi üks asutajaid ja president.