Jütja

Jütja ehk järvemuda ehk sapropeel ehk kõdumuda (rootsi ja inglise keeles gyttja) on järve põhja sadestunud tume ja püdela tekstuuriga organogeenne sete, mis sisaldab lisaks järve elustiku jäänustele ka savi-, aleuriidi- ja liivaosakesi ning kaltsiumkarbonaati.

Soojärvedes tekib surnud taimedest ja rauasooladest turbamuda ehk düü.

Koostis

Jütja koostis sõltub suuresti lagunenud produtseerijate (eeskätt vetikate ja makrofüütide) koosseisust. Orgaanilise süsiniku mass ületab 2% sapropeeli massist ning kuivainest vähemalt 15% moodustab orgaaniline aine.

Omadused

Järvemuda esineb hõljuva massina enamikus järvedes, aga ka kinnikasvanud vanades järvenõgudes mõnevõrra tihenenult turbakihi all. Järvemuda on eriti iseloomulik eutroofsetele järvedele. See tekib, kui põhjakihtides on väike hapnikusisaldus, mis omakorda tekib, kui on vähene veeringlus põhjakihtides või pindmiste kihtide hapnikutarve suureneb. Taimede ja loomade jäänuste ning mineraalaine ümberkujundamisel setteks on oluline osa mikroorganismidel. Muda füüsikalis-keemilised omadused olenevad suurel määral veekogu füto- ja zooplanktonist, mikroelementide ja mineraalide sisaldusest. Õhu käes seisnud sapropeel paakub kivikõvaks koorikuks, mis hiljem enam vees ei lahustu.

Kasutamine

Järvemudaleiukohana käsitletakse setet, milles mudalasundi paksus on vähemalt 1 meeter. Järvemuda kasutatakse mudaravilates, sest see sisaldab B₁-, B₂-, B₁₂- ja D-vitamiini, foolhapet ning bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente.

Järvemudasid on püütud kasutusele võtta väetisainena põllumajanduses, kuid paraku on see rakendusvaldkond üsna piiratud, sest sapropeeli toiteainesisaldus on üsna väike ning selle kasutamine tuleks kõne alla üksnes kompostiva lisandina väetisesegudes.

Sültjat sapropeeli võib kasutada ka looma- ja linnusöödana.

Eestis

Eestis hakkasid järvesetted tekkima hilisjääajal ehk 10 000 – 12 000 aastat tagasi. Tänapäevaks on mitmete järvede mudalasundid üle 10 meetri paksused. Eesti järvemudade uurimine sai alguse 19. sajandil Tartu Ülikoolis (L. zur Mühlen, M. zur Mühlen). Värska lahes on järvemuda paksuseks mõõdetud kuni 12 meetrit ja maardla pindala on umbes 76 ha. Kasuliku kihi keskmine paksus on 4,6 m ja 60% niiskuse juures on muda aktiivne tarbevaru ligikaudu miljon tonni.

Maailmas

Rumeenia on kuulus ravimudaga järvede poolest. Rumeenia linnas Techirghiolis kaevandatakse Techirghioli järvest järvemuda, mis tänu oma headele omadustele võitis juba 20. sajandi alguses auhindu. Samuti asub Rumeenias Balta järv, mille muda kasutatakse liigese-, naha- ja reumaatiliste haiguste raviks. Sealset muda hakati raviks kasutama juba 1840. aastatel.

Vaata ka

• järvelubi
• järvesete
• turbamuda