Seksiostjad

Seksiostjad on mehed või naised, kes ostavad prostituutide teenuseid. Üldjuhul on seksiostjad ühiskondliku ja majandusliku seisundi poolest tavalised inimesed.

1996. aastal Rootsis läbi viidud uurimuse kohaselt on seal seksi ostnud 14 protsenti Rootsi meestest, Taanis 12 ja Soomes 10 protsenti meestest.

Seksiostjate rühmad Jari Kuosmaneni järgi

Jari Kuosmanen uuris Rootsis seksiostjate seksuaalsust ja suhteid naistega ja märkas erinevaid käitumismustreid. Neid käitumismustreid võib jaotada viit tüüpi seksuaalsuhete võrgustikeks.

Superkliendid

Need on mehed, kelle seksuaalsuhete võrgustikud on kõige suuremad. Nende seksuaalsuhete võrgustikud koosnevad abikaasast või tüdruksõbrast, armukestest ja seksuaalteenuseid müüvatest naistest. Need mehed tunnevad seksi vastu väga suurt huvi ja kulutavad selle saamisele palju aega ning raha. Seks on neile elustiiliks. Nad on seksituru püsikliendid ja tavaliselt nad ei leia, et see võiks kuidagi vale olla.

Neil on tavaliselt oma suhetes tõsiseid raskusi emotsionaalse läheduse ja intiimsuse saavutamisega. Armastus on nende jaoks seks, siis saab tasuta seksida ja ei pea selle eest maksma. Superklientidel ei ole naistega lähedasi suhteid, nad suhtuvad neisse kui oma mitmesuguste vajaduste rahuldamise objektidesse. Mõned neist peavad prostitutsiooni millekski teatrietenduse taoliseks ja arvasid, et tüdrukud on omamoodi sõltumatud ettevõtjad. Nad maksid nende teenuste nagu mistahes muude teenuste eest.

Intiimsusetõrjujad

Sarnaneb superklientidega, kuid erinevad neist pisut. Nad on samuti seksist väga huvitatud aga neil pole mingeid püsivamaid suhteid. Neil on palju juhuslikke partnereid ja nad ostsid palju seksteenuseid. Suhetes naistega püüavad nad vältida tundeid ja intiimsust.

Nad võivad olla ka kollektsionäärid, kes kollektsioneerivad ja dokumenteerivad oma seksuaalsuhteid.

Täiendajad

Nende seksuaalsuhete võrgustik koosneb nii abikaasast (või tüdruksõbrast) kui ka seksuaalteenuseid müüvatest naistest. Nende kodune seksuaalelu ei rahulda teda. Nad ei pea armukesi, sest armastavad oma naist ega taha abielu ohtu seada. Nad soovivad seksi ja selle raha eest ostmine on praktiline lahendus. Nad hakkasid seksuaalteenuseid ostma siis, kui seksuaalelu oma naise või tütarlapsega hakkas alla käima. Nad ei teinud seda kohe, sest uskusid, et saavad oma seksuaalsuhted kuidagi korda. Täiendajad ei osta seksuaalteenuseid nii sageli kui kahe esimese grupi mehed, umbes kolm kuni viis korda aastas ja iga kord erinevatelt naistelt. Ta ei taha riskida sellega, et tema ja nende tüdrukute vahel võiks tekkida mingeid tundeid. Ta kardab, et see võiks ohustada ta suhteid oma naisega ja armastust tema vastu.

Intiimsuseotsijad

Nemad on partneri olemasolul talle truud. Kui neil partnerit pole, on lahenduseks seksi ostmine. Selle rühma meestel oli väga madal enesehinnang ja neil oli raske naistele läheneda. Sellepärast püüavad mõned neist koguni prostituutidena tegutsevate naistega abielluda. Tegelikult igatsevad need mehed sooje suhteid ja nende ettekujutus abielust on üsna romantiline. Aga neil on väga raske endale tütarlast leida.

Tänavatüdrukud nimetavad neid mehi kleepekateks, sest tihtipeale soovivad nad suuremaid intiimsusi, kui nemad on valmis andma. Neil on abielust ja suhetest üldse väga romantiline ja ebarealistlik arusaamine ja kui sellisel mehel on oma tütarlaps, on tal kalduvus tugevasti tema külge klammerduda. Lapsena võis neil olla väga autoritaarne isa ja ka mittehooliv ema. Noorena oli tal väga vähe sõpru ja poistekambad terroriseerisid teda sageli. Kõik kokku muutis Intiimsuseotsija seesmiselt väga ebakindlaks ja tekitas suutmatuse tütarlastega lävida.

Äratõugatud

Nende seksuaalsuhete võrgustikud on üsnagi hõredad. Väljaspool prostitutsioonisfääri neil seksuaalkogemusi ei ole ja nad sarnanevad eelmise grupiga. Tegelikult nad ei sooviks seksi osta, kuid ei suuda enda romantilistele unistustele vastavat leida. Tavaliselt ei osta nad kunagi seksuaalteenust vaid ainult poseerimist.

Soome seksiostjate kirjeldus

1995. aastal oli prostitutsioon Soomes nähtavam kui kunagi varem, eriti pealinna piirkonnas ning riigi idapiiri läheduses. Uuringu andmete kohaselt oli vähemalt üks kord elus prostituudilt seksi ostnud 11 protsenti meestest ja 0,7 protsenti naistest. Prostituute kasutatakse enamasti välismaal: 10 protsenti meestest olid ostnud seksi välisriigis ja vaid 3 protsenti Soomes.

Seega moodustus meestest kaks gruppi: esimesse gruppi kuulusid mehed, kes vähemalt kord elus on seksi ostnud; teise gruppi need, kes pole kunagi prostitutsiooni tarbinud. Kahe grupi vahel välja tuua mõningad erinevused.

• Elukoht – mehed, kes on vähemalt üks kord elus seksi eest maksnud elavad tõenäoliselt kas pealinna piirkonnas või mõnes suures linnas – 29 protsenti kliente ning 17 protsenti mittekliente elavad pealinna läheduses.
• Elukutse – juhid, ettevõtjad ning töötud mehed olid sagedamini prostituutide kliendid; talupidajad ning üliõpilased harvem.
• Palgaerinevused ei seleta kuidagi asjaolu, miks mõned mehed ostavad seksi ning teised mitte. 14 protsenti neist, kelle aastasissetulek oli üle 150 000 FIM-i ning üheksa protsenti neist, kelle aastasissetulek oli alla 50 000 FIM-i, olid ostnud seksi.
• Perekonnaseis – seksi ostjate hulgas oli rohkem lahutatud mehi. Lahutatud või lahus elavatest meestest olid prostituudi kliendid 27 protsenti, vallalistest 14. Üle poolte seksi ostnud soomlastest olid uuringu toimumise ajal abielus.
• Alkoholi ja uimastite tarbimine. Klientide puhul oli suitsetamine ja suurte alkoholikoguste tarbimine enam levinud. Samuti kasutasid nad unerohtu ja rahusteid palju sagedamini ja narkootikume mõnevõrra sagedamini kui mittekliendid.

Kirjandus

Sotsiaalministeerium. Seksiostjad - kes nad on? 2006.