Soonkest

See artikkel räägib silmamuna soonkestast; loote soonkesta kohta vaata artiklit Kõldkest

Soonkest ehk silmamuna soonkest ehk silmamunasoonkest^[1] ehk vaskulooskest ehk uvea (ladina keeles tunica media bulbi ehk tunica vasculosa bulbi) on inimesel ja paljudel teistel loomadel silma pigmendiga kiht läbipaistmatu kõvakesta all.^[2]

Varasem ladinakeelne nimetus chorioidea.

Soonkesta peamised funktsioonid on akommodatsioon, adaptatsioon ja kaugemal seespool paikneva võrkkesta toitmine.

Silmamuna soonkest koosneb:

vikerkestast, mille funktsioon on adaptatsioon,
ripskehast, mille funktsioon on akommodatsioon,
pärissoonkestast ehk soonmikust (choroidea) , mille funktsioon on võrkkesta toitmine.

Mõnikord arvatakse soonkesta koosseisu ka võrkkesta pigmentepiteel.^[3]

Nagu nahalgi, on soonkehal pigmendisisaldus geneetilistel põhjustel eri inimestel väga erinev. Sellest tuleneb näiteks silmavärvi erinevus. Koos võrkkesta väliskihiga, mis on peaaegu kõigil inimestel tugevalt pigmenteerunud, kaitseb soonkest silma hajuskiirguse eest.

Fülogeneetiliselt vastab soonkest aju ämblikuvõrkkestale ja pehmekestale ning varustab verega võrkkesta, mis kujutab endast kesknärvisüsteemi osa.

Silma soonkesta põletik on uveiit (kor(i)oidiit) ja soon- ja võrkkestapõletik on korioretiniit.

Viited

↑ "Meditsiinisõnastik" 701:2004.
↑ Enn Ernits, Esta Nahkur," Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 393, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
↑ "Inimese füsioloogia ja anatoomia", 519:2011.

Välislingid

Sissekanne Terminologia Anatomicas A15.2.03.001: Tunica vasculosa bulbi. Vaskulooskest

[1] "Meditsiinisõnastik" 701:2004.

[2] Enn Ernits, Esta Nahkur," Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 393, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.

[3] "Inimese füsioloogia ja anatoomia", 519:2011.

[1]

[2]

[3]