Skorpionilised
|
See artikkel räägib lülijalgsete seltsist; tähtkuju kohta vaata artiklit Skorpion (tähtkuju); Urban Symphony singli kohta vaata artiklit Skorpion (Urban Symphony); sodiaagimärgi kohta vaata artiklit Skorpion (märk); Eesti laeva kohta vaata Skorpion (laev) |
| Skorpionilised | |
|---|---|
 Heterometrus laoticus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Alamhõimkond |
Lõugtundlased Chelicerata |
| Klass |
Ämblikulaadsed Arachnida |
| Selts |
Skorpionilised Scorpiones |
Skorpionilised (Scorpiones) on lülijalgsete hõimkonda ämblikulaadsete klassi kuuluv selts.
Skorpione on umbes 2000 liiki.
Skorpionite suurus varieerub 9 millimeetrist (Typhlochactas mitchelli) 23 sentimeetrini (Heterometrus swammerdami).
Evolutsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Nad põlvnevad vanaaegkonnas elanud erüpteriididest. Esialgu olid nad veeloomad, kuid kohastusid pikapeale eluga maismaal. Tänapäeval on nad üksnes maismaaloomad.[1]
Skorpionilised on kivististes suhteliselt hästi säilinud. Kivististe abil on täielikult jälgitav skorpioniliste üleminek vee-elult maismaaelule. Juba silurist on leitud skorpione, kes meenutasid tänapäeva liike, kuid hingasid tagakeha lõpusjalakestega. Viimased muutusid maismaaskorpionidel kopsudeks. Samuti muutus jalgade ehitus. Veevormidel lõppesid need terava otsaga lüliga ja need eraldatakse teravjalaliste rühma (Apoxipodes), aga maismaavormidel jalad pikenesid ja nende lõpuosad muutusid käppadeks, mis kohastusid maismaal käimiseks. Nemad eraldatakse kaheküüniseliste rühma (Dionychopodes). Tänapäeva skorpione meenutavate maismaaloomade jäänuseid on leitud juba kivisöeajastu lademetes.[1]
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Skorpionid toituvad elavatest loomadest. Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. Teatakse juhtumeid, kus skorpionid on söönud väikeseid sisalikke ja hiirepoegi. Kui väikeses terraariumis peetakse koos palju skorpione, on täheldatud kannibalismi.[1]
Skorpion läheb jahile öösel. Eriti aktiivne on ta palaval ajal. Ta liigub aeglaselt, saba üles tõstetud, sõrad ettepoole suunatud ja pisut avatud. Ümbruskonda tajub ta peamiselt lõugkobijate püstsete karvade trihhobotriumide abil. Skorpion reageerib elava objekti puudutusele. Kui saak on suuruselt sobiv, siis ta haarab selle ja sööb ära, kui mitte, siis võtab sisse ähvarduspoosi: käänab saba pearindmiku kohale ja vibutab seda küljelt käljele. Kui saak on väike, siis muljub skorpion selle pehmeks ja neelab alla. Kui saak osutab vastupanu, siis skorpion salvab seda, sageli mitu korda.[1]
Skorpionid võivad söömata olla mitu kuud. On juhtunud, et isegi poolteist aastat. Enamik liike saab arvatavasti kogu elu läbi ilma veeta, aga mõned niiskete troopikametsade liigid joovad vett.[1]
Salvamine
[muuda | muuda lähteteksti]Väikestele selgrootutele mõjub skorpioni mürk peaaegu hetkeliselt ja nad muutuvad kohe liikumatuks. Suuremad hulkjalgsed ja putukad võivad seevastu elada veel päeva või paar pärast torget. Nähtavasti leidub putukaid, kes on skorpioni mürgi suhtes vähetundlikud. Väikestele imetajatele on skorpioni salvamine enamjaolt surmav, kuid tuleb arvestada, et eri skorpioniliigid on erineva mürgisusega.[1]
Torke tagajärjel tekivad valu ja paistetus, seejärel saabuvad unisus ja külmavärinad, vahel tõuseb kehatemperatuur. Need nähud mööduvad tavaliselt päeva või paari pärast, kuid vahel võivad ka kauem kesta. See oleneb sellest, milline skorpion salvab, keda ja kuhu. Inimestele pole skorpioni salvamine tavaliselt surmav. Siiski on täheldatud surmaga lõppenud juhtumeid, eriti palavas kliimas ja lastel. Tegemist on juhtudega, kus puudus korralik arstiabi ja patsiente raviti rahvameditsiini abil. Pole teada, kas surm tulenes rohkem skorpioni mürgist või vääratest "ravitsemise" võtetest.[1]
Täiesti alusetu on arvata, et skorpion otsib üles magava inimese, et teda salvata. Palaval ööl jahil käies võivad skorpionid sattuda elamusse ja ronida seal ka voodisse. Kui siis magav inimene näiteks külge keerab ja sel moel skorpionile häda teeb, salvab skorpion enesekaitseks. Seda juhtub siiski väga harva.[1]
Sagedamini juhtub, et koit tabab skorpioni majas ja ta peab otsima päevaks pimeda varjulise koha. Selleks sobivad hästi jalanõud. Kui siis inimene jala hommikul saapasse pistab, saab skorpion haiget ja jälle enesekaitseks salvab. Saapad tuleb enne jalgapanekut tühjaks raputada.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Scorpiones |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Skorpion |