Tahiti

Tahiti
Tahiti-Nui ja Tahiti-Iti (satelliidifoto)
Ümbritseb	Vaikne ookean
Koordinaadid	17° 40′ S, 149° 28′ W
Pindala	1042 km²
Pikkus	61 km
Laius	29 km
Kõrgeim koht	Mont Orohena (2241 m)
Elanikke	191 779 (2022)

Tahiti on Prantsuse Polüneesias asuv saar, üks Tuulepealsetest saartest.

See asub Vaikse ookeani keskosas ja lähim suurem maismaa on Austraalia. Kaheks osaks, Tahiti Nui (suurem, loodeosa) ja Tahiti Iti (väiksem, kaguosa) jagatud saar tekkis vulkaanilisest tegevusest. See on kõrge ja mägine ning on ümbritsetud korallrahudega. Selle elanikkond oli 2017. aastal 189 517, mis teeb sellest enim asustatud saare Prantsuse Polüneesias ja moodustab selle elanikkonnast 68,7%. 2022. aasta rahvaloenduse järgi elab saarel 191 779 inimest.

Tahiti on Prantsuse Polüneesia majanduslik, kultuuriline ja poliitiline keskus ning Prantsusmaa ülemereterritoorium. Prantsuse Polüneesia pealinn Papeete asub Tahiti looderannikul. Piirkonna ainus rahvusvaheline lennujaam, Faʻaʻā rahvusvaheline lennujaam, asub Tahitil Papeʻete lähedal. Algselt asustasid Tahiti polüneeslased aastatel 300–800 pKr. Nad esindavad umbes 70% saare elanikkonnast, ülejäänud moodustavad eurooplased, hiinlased ja segapärandiga inimesed. Saar kuulus Tahiti kuningriigi koosseisu kuni selle annekteerimiseni Prantsusmaa poolt 1880. aastal, mil see kuulutati Prantsusmaa kolooniaks ja selle elanikest said Prantsusmaa kodanikud. Saare ainus ametlik keel on prantsuse keel, kuid laialt räägitakse ka tahiti keelt.

Ajalugu

Saare avastas 1767. aastal Samuel Wallis.

22. septembril 1914 ründas saart Saksa Ida-Aasia eskaader Maximilian von Spee juhtimisel.

Kirjandust

• Olev Remsu, "Paradiisisaared Tahiti ja Tonga", Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001