Tallinna–Pärnu–Ikla tee
Tallinna–Pärnu–Ikla tee
Tallinna–Pärnu–Ikla tee (põhimaantee nr 4) on maantee, mis algab Tallinna kesklinnast Viru väljakult, läheb läbi Pärnu ning lõpeb Ikla piiripunktis. Maantee on osa Via Balticast.
Tee kulgeb läbi Tallinna suuremate magistraalide (Pärnu maantee, Männiku tee, Vabaduse puiestee). Suurematest asulatest jäävad Tallinna ja Pärnu vahel maantee äärde Saue, Märjamaa, Pärnu-Jaagupi. Tee lõpeb Eesti-Läti piiril Ikla piiripunktis.
Tee pikkus on 192,2 km, kaasa arvatud 13,0 km pikkune lõik Tallinnas ja 4,6 km pikkune lõik Pärnus. Tee läbib Harju, Rapla ja Pärnu maakonda. Tallinnast kuni Ääsmäeni on maantee nelja sõidurajaga. Ääsmäe ja Kustja küla vahel on 2+1 möödasõiduradadega maantee, sealt edasi on maantee kahe sõidurajaga.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Tallinna–Riia postimaantee
Tallinna–Pärnu–Ikla tee oli osa ajaloolisest Tallinna–Riia postimaanteest, mis ühendas Eestimaa kubermangu keskust Tallinna Liivimaa kubermangu keskuse Riiaga. Postitee oli kõrts-postijaamadega varustatud juba 17. sajandi lõpus.[1] 1. oktoobril 1800. aastal avati uus Pärnu–Riia postitee üle Mõisaküla ja Valmiera ning suleti mereäärne Tahkuranda ja Häädemeestet läbinud postitee.
1930. aastate lõpus plaaniti maanteel suuremahulisi ehitustöid, sest marsruut Laatre–Pärnu–Tallinn oli ette nähtud väliskülalistele, kes sõitsid autodega 1940. aasta Helsingi olümpiamängudele. Tee-ehitusprojekt sai nimeks Olümpiatee ja selle käigus oli vaja õgvendada 55 kilomeetrit teed Tallinna–Pärnu maanteel ning 14 kilomeetrit Pärnu ja Kilingi-Nõmme vahel. Lisaks oli vaja asulatevahelistel lõikudel asendada kõik muna- või klompkiviteed püsikattega. Tallinna–Pärnu maanteest tuli püsikatte alla viia pool trassist ehk ligikaudu 70 kilomeetrit. Ehitust alustatigi 1939. aastal, kuid sama aasta septembris puhkenud teise maailmasõja tõttu tekkis puudus kütte- ja määrdeainetest. Projekt pidi valmis saama 1940. aasta suveks, kuid puhkenud sõja tõttu jäeti olümpiamängud ära. See tõmbas kriipsu peale ka Olümpiatee projektile.[2][3]
.jpg)
Nõukogude perioodil oli Tallinna–Pärnu–Ikla tee üks kolmest üleliidulise tähtsusega maanteest Eestis. Teised olid Tallinna–Narva ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee.[4] 1961–1972 teostati maanteel ulatuslikke ehitustöid Tallinnast Märjamaani.[5] 1970. aastatel valmis Pärnu kesklinnast mööda minev Ehitajate tee, Papiniidu sild avati 1976. aastal.[6] Suuremad ehitustööd toimusid maanteel ka seoses 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjespordivõistluste toimumisega Tallinnas. Olümpiamängudeks valmis Tallinna–Pärnu–Ikla teel Tallinna ja Kanama vahel esimene neljarealine eraldatud sõidusuundadega teelõik. Lisaks viidi uuele trassile maantee Häädemeeste ja Ikla vahel. 1980. aastatel avati Kanama–Ääsmäe neljarealine lõik.
1980. aastate lõpus tehti algust Tallinna–Riia–Kaunase (Vilniuse)–Varssavi maantee ehk Via Baltica projektiga. Esimene rahvusvaheline nõupidamine Via Baltica ühise arendamise üle toimus 10. novembril 1988.[7]
Pärast Eesti taasiseseisvumist oli esimene suurem ehitusprojekt Tallinna–Pärnu–Ikla teel Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimine aastatel 2009–2012. Projekti käigus remonditi Papiniidu sild, ehitati välja Liivi tee ja laiendati Ehitajate tee neljarealiseks.[8] 2017. aastal avati Ääsmäe–Kohatu 2+1 möödasõiduradadega teelõik, mis oli üks esimesi 2+1 teelõike Eestis.[9] 2020. aastal rajati 2+1 profiiliga Kernu möödasõit, millega viidi 6 kilomeetrit maanteed uuele trassile.[10]
2024. aasta juunis valmis Pärnu–Uulu neljarealine teelõik.[11]
Sillad Tallinna–Pärnu–Ikla teel
[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
Sildade nimistu pärineb Teeregistri andmebaasist.[12]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv (edaspidi RAKA), f. 278, nim. 1, s.-ü. XI: 1, 1. 72–74
- ↑ Mairo Rääsk (mai 2004). "Suurprojekt "OLÜMPIATEE"" (PDF). Teeleht. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 15.04.2021. Vaadatud 15.04.2021.
- ↑ Mairo Rääsk (september 2004). "Suurprojekt "OLÜMPIATEE"" (PDF). Teeleht. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 15.04.2021. Vaadatud 15.04.2021.
- ↑ Mairo Rääsk (20. november 2010). "Aastasajad vormisid looduslikust rajast tiheda liiklusega Tallinna—Tartu maantee". Sakala. Vaadatud 09.04.2021.
- ↑ "Ajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 15.04.2021. Vaadatud 15.04.2021.
- ↑ Tõnu Kann (17. märts 2007). "Pärnu suured sillad 1803–2007". Pärnu Postimees. Vaadatud 15.04.2021.
- ↑ Aleskander Kaldas (juuni 2009). "Protokoll Via Baltica projekti algusaegadest" (PDF). Teeleht. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 15.04.2021. Vaadatud 15.04.2021.
- ↑ "PÄRNU ÜMBERSÕIT SAI VALMIS!" (PDF). Teeleht. Detsember 2012. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 15.04.2021. Vaadatud 15.04.2021.
- ↑ "Ääsmäe-Kohatu lõik valmib detsembris". Harju Elu. 7. juuli 2017. Vaadatud 15.04.2021.
- ↑ "Kernu ümbersõit on liiklusele avatud". Harju Elu. 17. juuni 2020. Vaadatud 15.04.2021.
- ↑ Raidla, Kristi (17. juuli 2024). "Via Baltica Pärnu-Uulu 2+2 teelõik sai valmis". ERR. Vaadatud 06.10.2024.
- ↑ Teeregister. Vaadatud 15. aprillil 2021.