Termopaartajur

NiCr-AlCr-termopaar (tüüp K):
liitekoha temperatuuril 300 °C on vabade otste vahel 0 °C juures termopinge 12,2 mV

Termopaartajur ehk termopaar on temperatuuri mõõtmiseks ettenähtud elektromotoorjõu allikas. Termopaar koosneb kahest eri metallist (enamasti metallisulamist) juhtmest, mille liitekoht paigutatakse temperatuuri määramise kohta ja mõõdetakse juhtmete vabade otste vahel tekkivat elektripinget, mida sel juhul nimetatakse ka termopingeks, Selle pinge arvväärtus võib olla mõni kuni mitukümmend mikrovolti kraadi kohta (µV/K), olenevalt juhtmete materjalidest ja temperatuurist.

Täppismõõtmistel kasutatakse diferentsiaaltermopaari (koosneb kahest termopaarist), mille ühte termopunkti hoitakse püsitemperatuuril, näiteks sulavas jääs.

Eri tüüpi termopaaridega saab suure täpsusega mõõta temperatuure vahemikus −270 °C kuni +2500 °C. Täppistermopaarid on suutelised kindlaks tegema temperatuurimuutusi kuni 10⁻⁶ K.

Mõnede termopaaride pinge sõltuvus temperatuurist (sulgudes on termopaari tüübitähis)

Termopaaride töö põhineb 1821. aastal avastatud termoelektrilisel efektil, mis seisneb selles, et erinevatest juhtivatest materjalidest elektriahelas tekib elektromotoorjõud, kui temperatuurid juhtmete otstes on erisugused. Nähtust seletatakse metallide elektronteooriaga, mille kohaselt metallides leidub alati vabu elektrone, kusjuures nende tihedus on eri metallides erisugune.

Vaata ka

• Termoelektriline efekt
• Termomeeter

Välislingid

• The Basics of Thermocouples