Valgetähe teenetemärk

Valgetähe teenetemärk
Riik	Eesti
Autasustamise alused	Antakse riigiteenistuses või kohaliku omavalitsuse teenistuses olevatele isikutele, samuti majanduse, hariduse, teaduse, kultuuri või spordi alal osutatud või muude üldkasulike teenete ning saavutuste tunnustamiseks
Statistika
Asutamise aeg	7. oktoober 1936
Seotud autasud
Kõrgem autasu	Maarjamaa Risti teenetemärk
Madalam autasu	Kotkaristi teenetemärk

Valgetähe teenetemärk on Eesti teenetemärk.

Valgetähe teenetemärgi asutas Konstantin Päts 7. oktoobril 1936 Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks.

Teenetemärgi kavandi autor oli Paul Luhtein.

Pärast taasiseseisvumist antakse Valgetähe teenetemärki riigiteenistuses või kohaliku omavalitsuse teenistuses olevatele isikutele, samuti majanduse, hariduse, teaduse, kultuuri või spordi alal osutatud või muude üldkasulike teenete ning saavutuste tunnustamiseks.^[1]

Valgetähe teenetemärgi klassid

Valgetähe teenetemärgil on seitse klassi:

1) üks eriklass – Valgetähe teenetemärgi kett;

2) viis põhiklassi – I, II, III, IV ja V klass;

3) üks medaliklass.^[2]

Riiklike teenetemärkide kooskõla kehtiva põhiseadusega

Riiklike teenetemärkide asutamise ja erateenetemärkide muutmisega riiklikeks teenetemärkideks puhul tekkis küsimus, kuivõrd on see kooskõlas kehtiva põhiseadusega, mis keelas autähtede ja aumärkide andmise oma kodanikele, välja arvatud kaitseväelastele sõja ajal (§ 7). Kohtuminister Johan Müller väitis seaduse seletuskirjas, et 7. paragrahvi tuleb vaadelda seoses eelmise (6.) paragrahviga, mille järgi kõik Eesti kodanikud on seaduse ees ühetaolised ning seisusi ja seisuslikke tiitleid ei ole. Kuna aga asutatavate teenetemärkide omanikel, erinevalt endiste Vene aumärkide kavaleridest, ei ole seisuslikke eesõigusi, nagu ka mälestusmärkide, audiplomite ja tänukirjade omanikel, ei riiva nende asutamine kodanike ühetaolisuse põhimõtet^[3].