Luosâ: Iäruttâs siijđo versioi kooskâst

Luosâ; Salmo salar; (Linnaeus, 1758)
Tile	LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst	VU (hiäjusmum)
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen	Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde	Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu	Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu	Čielgitávtáliih Vertebrata
Pajeluokka	Tähtikyeleh Osteichthyes
Luokka	Actinopterygii
Vyeliluokka	Neopterygii
Lahko	Luosâkyeleh Salmoniformes
Hiäimu	Luosah Salmonidae
Vyelihiäimu	Eidusiih luosah Salmoninae
Suuhâ	Salmo
Šlaajâ	salar

Laađâ historjá interaktiivlávt

← Puárrásub nubástus Uđđâsub nubástus →

Poistettu sisältö Lisätty sisältö

VisuaallâšWikitekstâ

Rivimuotoinen

Versio 15. kuovâmáánu 2021 tme 09.56

Luosâ (Salmo salar) lii kyeli, mii kulá luosâkuolij laahkon.

Tobdomeerhah

Luosâ sulâstit kuávžur (Salmo trutta). Kuolij stuárráámuuh iäruh láá tiälhuh já peeccih. Luosâst láá tiälhuh tuše pajerummâšist já ton pecihist lii ceehis. Kuávžurist vuod láá tiälhuh meid ertpeelij vyeliuásist, já ton peeccih lii njuolgâd. Luosâ ertpeleh láá siilbah, selgi lii tevkkâd, já čuávji čuovvâd. Oresluosân šadda kođo ääigi uálulân ruákki. Pivdum luosâ kukkodâh lii táválávt 70–110 cm já tot tiäddá 3–27 kg.

Lavdâm

Euroopâst luosâ luándulâš lavdâmkuávlu lii Nuorttâmeerân, Baareencmeerân, Taažâmeerân, Tavemeerân já Euroop Atlantân lyeštee juuvah já merâkuávluh Novaja Zemljast já Ruánááenâmist Espanja já Portugal räi. Meid Island já Stuorrâ-Britannia juuvâin eelih luosah. Jävriluosah eelih motomijn Taažâ, Ruotâ já Ruošâ čácáduvâin sehe Suomâst Vuoksi čácáduvâst já Aanaarjäävrist. Tave-Amerikâst luosah láá Ruánááeennâm já Ovtâstumstaatâi koskâsâš merâkuávlust.

Juuvâi čäcivyeimilágádâsah láá tuššâdâm luosâi lasanemmáhđulâšvuođâid, já luosânaalijd kalga paijeentoollâđ ištâdmáin já šoddâdmáin. Suomâst luosâ lii lasanâm paijeel kyehtlov juuvâst, mut čácivyeimilágádâsâi tiet tot lassaan Nuorttâmeerâ juuvâin innig tuše Tuárnusjuuvâst já Simojuuvâst. Nuorttâmeerâ juuvâi lasseen luosâ tiättoo Suomâst Tiänujuuvâst já Njiävđámjuuvâst, moh lyeštih Baareencmeerân.

Raavâd

Luosâalgaah poreh čielgitävtittemes elleid. 1–2 ive ahasâžžân toh purâškyetih meeini já kyelialgaid. Meerâst toh poreh vistig uccâ kuolijd sehe rapuelleid já maŋeláá tuše kuolijd. Nuorttâmeerâst luosâ táválumos ravâdin láá kilohaili já siilâk.

Lasanem

Luosâ kođá juuvâst čohčuv, 1–4 merâive maŋa. Kođo tábáhtuvá kuoškâst, čievrâponneest. Vistig niŋálâs ocá pyeri kođosaje já kuáivu toos kyepi. Ko kyeppi lii vaalmâš, te niŋálâs almoot tast já luosah kođeh. Táválávt ohtâ luosâpaarâ kođá maaŋgâ kuápán. Algaah čalgeh kiđđuv suulân vyesimáánu ääigi. Luosah jäämih maŋgii kođo maŋa , mut motomeh sättih kuuđđâđ kyehti teikkâ kulmâ keerdi. Puárásumos luosâ lii lamaš 13-ahasâš.

Käldeeh

Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast

@@ Raddalâs 30 / Raddalâs 30 @@
 == Lavdâm ==
-[[Euroop]]âst luosâ luándulâš lavdâmkuávlu lii [[Nuorttâmeerâ]]n, [[Baareencmeerâ]]n, [[Taažâmeerâ]]n, [[Tavemeerâ]]n já Euroop [[Atlant]]ân lyeštee juuvah já merâkuávluh [[Novaja Zemlja]]st já [[Ruánááeennâm|Ruánááenâmist]] [[Espanja]] já [[Portugali]] räi. Meid [[Island]] já [[Suorrâ-Britannia|Stuorrâ-Britannia]] juuvâin eelih luosah. Jävriluosah eelih motomijn [[Taažâ]], [[Ruotâ]] já [[Ruoššâ|Ruošâ]] čácáduvâin sehe [[Suomâ]]st [[Vuoksi]] čácáduvâst já [[Aanaarjävri|Aanaarjäävrist]]. [[Tave-Amerik]]âst luosah láá Ruánááeennâm já [[Ovtâstumstaatah|Ovtâstumstaatâi]] koskâsâš merâkuávlust.
+[[Euroop]]âst luosâ luándulâš lavdâmkuávlu lii [[Nuorttâmeerâ]]n, [[Baareencmeerâ]]n, [[Taažâmeerâ]]n, [[Tavemeerâ]]n já Euroop [[Atlant]]ân lyeštee juuvah já merâkuávluh [[Novaja Zemlja]]st já [[Ruánááeennâm|Ruánááenâmist]] [[Espanja]] já [[Portugal]] räi. Meid [[Island]] já [[Suorrâ-Britannia|Stuorrâ-Britannia]] juuvâin eelih luosah. Jävriluosah eelih motomijn [[Taažâ]], [[Ruotâ]] já [[Ruoššâ|Ruošâ]] čácáduvâin sehe [[Suomâ]]st [[Vuoksi]] čácáduvâst já [[Aanaarjävri|Aanaarjäävrist]]. [[Tave-Amerik]]âst luosah láá Ruánááeennâm já [[Ovtâstumstaatah|Ovtâstumstaatâi]] koskâsâš merâkuávlust.
 Juuvâi čäcivyeimilágádâsah láá tuššâdâm luosâi lasanemmáhđulâšvuođâid, já luosânaalijd kalga paijeentoollâđ ištâdmáin já šoddâdmáin. Suomâst luosâ lii lasanâm paijeel kyehtlov juuvâst, mut čácivyeimilágádâsâi tiet tot lassaan Nuorttâmeerâ juuvâin innig tuše [[Tuárnusjuuhâ|Tuárnusjuuvâst]] já [[Simojuuhâ|Simojuuvâst]]. Nuorttâmeerâ juuvâi lasseen luosâ tiättoo Suomâst [[Tiänujuuhâ|Tiänujuuvâst]] já [[Njiävđámjuuhâ|Njiävđámjuuvâst]], moh lyeštih Baareencmeerân.