Hoodsidj

Welkimen bi Wikispecies!

Wikispecies as en projekt faan at Wikimedia Foundation. Uun Wikispecies skel ans aler slacher üüb a welt uun aler spriaken fertiakent wees. Det gongt natüürelk ei faan daalang üüb maaren. Dat aaltumaal jo turocht finj kön, san aler diarten, plaanten an so widjer efter hör latiinsk nööm sortiaret. Üüb a rochter sidj könst dü a hoodkategoriin sä (latiinsk: regnum). Diarten (Animalia), Plaanten (Plantae), Swaampen (Fungi), Uurdiarten (Protista), Bakteerien (Bacteria), Uurbakteerien (Archaea) an Wiiren (Virus).

Wikipedia tu at taksonomii (ingelsk)

Bi at saarepspomp wurd aktuel fraagen diskutiaret.

Oner Done and to do könst dü sä, wat al den an noch tu dun as.

Bi Wikispecies FAQ wurd föl fraagen beswaaret.

Hoodsidj faan't projekt üüb ingelsk.

Slach faan a Muun

Rendiart of Karibuu

Rangifer tarandus

Hög dooten auer detdiar diart:

Lengde faan't lif: ♂ 180–214 cm, ♀ 162–205 cm.

Langde faan a stört: 14–20 cm.

Wäächt: ♂ 160–200 kg, ♀ 80–120 kg.

Föörkemen: Tundra an eeben taiga.

Ferdialang: Trinjam a arktis, miast nuurdermuar 58°N (steedenwiis süüdelk bit 48°N), bit det lun tu aanj as bi 83°N.

Freed: Miast flechten, oober uk gäärs an ööder krüüs, hünjmotsen.

Bestant: Muar miljuunen.

Gefoor för di bestant: Nian gefoor; bluas bi enkelt onerslacher, ään onerslach ütjstürwen.

Tuiarst beskrewen: Faan Linnaeus uun't juar 1758, hi näämd det Cervus tarandus.

Rangifer tarandus as en diart, diar ütj a arktis goorei wech tu seenken as. Hat komt diar rikelk föör. Eder mantjin an wiifkin dreeg hurner, det as bi hirsker üngewöönelk. Ferlicht hää't diar mä tu dun, dat jo diar a snä mä wechpui kön, am freed tu finjen. Grat wil sköölen kem aueraal föör, man diar woort uk mä büüret, fööraal uun Skandinaawien, Nuurdruslun an a Mongolei. A hörden waanre mä hör tiiren üüb hör ual waier.

Faan a rendiarten jaft at 14 onerslacher efter Mammal Species of the World. Uun Euroopa an Aasien wurd's rendiart näämd, uun Ameerikoo het jo karibuu. Man di ferskeel tesken Europeesk an Amerikoonsk diarten as ei grat, iarer tesken dönen uun a arktisk tundra an dönen uun a subarktisk taiga.

Diar skal uk en slach rudolphi onerwai wees, dü könst det kään bi en ruad nöös. Diar jaft at uk tiaknangen faan, man a wedenskapslidj haa't noch ei fünjen. Diar woort ferteld, dat rudolphi miast aanj Detsember onerwai as mä en sled bääft.

Luke uk bi Slacher faan iar muuner