Anap

Anap (ven.: Ана́па) om Venäman lidn-kurort da meriport Krasnodaran randan päivlaskmas, sodahoštusen lidn. Se om randan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Anapan lidnümbrikon administrativine keskuz, mülüb sihe.

Anap
Анапа

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2022)	95,873 ristitud
Pind	58,98 km²
Pämez'	Vasilii Švec (reduku 2020—)
Telefonkod	+7−86 133-xx-xxx
Avtokod	23, 93, 123
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Istorii

14. voz'sadal oli tetab kuti Genujan Tazovaldkundan Mapa-kolonii. Ottomanan imperii pani nügüdläižen eländpunktan alust — sauvoi lidnust vll 1781−1782. Kozakad anastiba sidä severz'-se kerdoid sodoiden aigan. Anap kändi Venäman imperijan palaks vl 1829. Om lidnan statusanke vspäi 1846.

Toižen mail'man sodan aigan kurort oli pandud mantazole, udessundutihe 1950-nzil vozil. Raudte tuli lidnha Anap-raudtestancijaks vl 1979.

Anap šingotase lebuturizmal (severz'-se millionoid ristituid vodes, merikül'bendrandan kümenikad kilometrid, sanatorijad, tematižed küläd da puištod), sömtegimištol (leibtegim, kaks' vintegint, lihakombinat, maidtegim, oludentegim), sauvondal da torguindal, sauvondmaterialiden i plastmassan pästandal. Lidn om ümbärtud vinmarjan kazvatandan rajonal.

Geografijan andmused

Lidn-lebutaho sijadase Mustmeren pohjoižpäivnouzmaizel randal, 11 m valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel, Kavkazan ezimägištonno. Matkad Krasnodarhasai om 130 km päivnouzmha orhal vai 165 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Novorossiisk 40 km päivnouzmha orhal vai 52 km avtotedme i Temrük 43 km pohjoižhe orhal, 55 km avtotedme vai raudtedme.

Klimat om Keskmeren kuivahk, tal'vel voib toda pakaižid pohjoižespäi. Elokun lämuz +25,4 C°, vilukun +3,3 C°, voden keskmäine lämuz +13,6 C°. Ekstremumad oma −23,9 C° i +38,2 C°. Paneb sadegid 560 mm vodes, enamba kaiked kül'mkus-vilukus (52..68 mm kus). Meriveden keskmäine lämuz +20..+24 C° kezakus-sügüz'kus, tal'vaigan +7..+9 C°.

Kaik 51 eländpunkt mülüb lidnümbrikho Anapan ližaks, ühtenzoittas kahesaks küläümbrikoks. Lidnümbrikon pind — 981,86 km², om korktusid 439 metrhasai ü.m.t..

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 58 990 ristitud, lidnümbrikon — 70 280 (Anapata). Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd'. Vl 2018 kaik 75 865 ristitud elihe lidnas i 185 888 ristitud kaikes lidnümbrikos. Vl 2022 kaik 213 617 ristitud oma lidnümbrikon kaikenaigaižikš eläjikš.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 1% vl 2010): venälaižed — 86,0%, armenijalaižed — 6,6%, ukrainalaižed — 2,2%, toižed rahvahad — 4,4%, rahvahuden ozutandata — 0,8%.

Ortodoksižen hristanuskondan 14 pühäpertid oma saudud lidnas: seičeme jumalanpertid i seičeme časounäd.

Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad oma Anapan holitišiden sferan kolledž, maižandusen i privatine industrialine tehnikumad, toižiden lidnoiden kolledžiden viž filialad, Venäman FSB:n mererandan kaičendvägiden institut i üläopendusen aluzkundoiden filialad (Krasnodar, Soči, Moskv).

Edeline lidnümbrikon pämez' om Jurii Poläkov (reduku 2017 — heinku 2020).

Galerei

• 
  Lidnümbrikon tobmuden sauvuz (2015)
• 
  Ph. Onufrii Suren jumalanpert', vn 2007 nägu
• 
  Ph. Serafim Sarovalaižen jumalanpert' sauvomižen lopus, vn 2010 nägu
• 
  Innovacine «ERA»-sodatehnopolis vl 2018
• 
  «Krasnaja Ploščad'»-torguimižbobuštuzkeskuz vl 2011 (Rusked torg)
• 
  Merivaldmad lidnas vl 2013
• 
  Anap-päraudtestancijan sauvuz vl 2008

Sebruzlidnad

• Vaugedvenäma Gomel', Vaugedvenäma (vspäi 2010)

Irdkosketused

• Lidnan-kurortan tobmuden sait (anapa-official.ru). (ven.) (angl.)