Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                


Anap (ven.: Ана́па) om Venäman lidn-kurort da meriport Krasnodaran randan päivlaskmas, sodahoštusen lidn. Se om randan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Anapan lidnümbrikon administrativine keskuz, mülüb sihe.

Anap
Анапа
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 95,873 ristitud
Pind 58,98 km²
Anap Анапа
Pämez' Vasilii Švec
(reduku 2020—)
Telefonkod +7−86 133-xx-xxx
Avtokod 23, 93, 123
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

Istorii

vajehta

14. voz'sadal oli tetab kuti Genujan Tazovaldkundan Mapa-kolonii. Ottomanan imperii pani nügüdläižen eländpunktan alust — sauvoi lidnust vll 1781−1782. Kozakad anastiba sidä severz'-se kerdoid sodoiden aigan. Anap kändi Venäman imperijan palaks vl 1829. Om lidnan statusanke vspäi 1846.

Toižen mail'man sodan aigan kurort oli pandud mantazole, udessundutihe 1950-nzil vozil. Raudte tuli lidnha Anap-raudtestancijaks vl 1979.

Anap šingotase lebuturizmal (severz'-se millionoid ristituid vodes, merikül'bendrandan kümenikad kilometrid, sanatorijad, tematižed küläd da puištod), sömtegimištol (leibtegim, kaks' vintegint, lihakombinat, maidtegim, oludentegim), sauvondal da torguindal, sauvondmaterialiden i plastmassan pästandal. Lidn om ümbärtud vinmarjan kazvatandan rajonal.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn-lebutaho sijadase Mustmeren pohjoižpäivnouzmaizel randal, 11 m valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel, Kavkazan ezimägištonno. Matkad Krasnodarhasai om 130 km päivnouzmha orhal vai 165 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Novorossiisk 40 km päivnouzmha orhal vai 52 km avtotedme i Temrük 43 km pohjoižhe orhal, 55 km avtotedme vai raudtedme.

Klimat om Keskmeren kuivahk, tal'vel voib toda pakaižid pohjoižespäi. Elokun lämuz +25,4 C°, vilukun +3,3 C°, voden keskmäine lämuz +13,6 C°. Ekstremumad oma −23,9 C° i +38,2 C°. Paneb sadegid 560 mm vodes, enamba kaiked kül'mkus-vilukus (52..68 mm kus). Meriveden keskmäine lämuz +20..+24 C° kezakus-sügüz'kus, tal'vaigan +7..+9 C°.

Kaik 51 eländpunkt mülüb lidnümbrikho Anapan ližaks, ühtenzoittas kahesaks küläümbrikoks. Lidnümbrikon pind — 981,86 km², om korktusid 439 metrhasai ü.m.t..

Eläjad

vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 58 990 ristitud, lidnümbrikon — 70 280 (Anapata). Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd'. Vl 2018 kaik 75 865 ristitud elihe lidnas i 185 888 ristitud kaikes lidnümbrikos. Vl 2022 kaik 213 617 ristitud oma lidnümbrikon kaikenaigaižikš eläjikš.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 1% vl 2010): venälaižed — 86,0%, armenijalaižed — 6,6%, ukrainalaižed — 2,2%, toižed rahvahad — 4,4%, rahvahuden ozutandata — 0,8%.

Ortodoksižen hristanuskondan 14 pühäpertid[1] oma saudud lidnas: seičeme jumalanpertid i seičeme časounäd.

Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad oma Anapan holitišiden sferan kolledž[2], maižandusen[3] i privatine industrialine[4] tehnikumad, toižiden lidnoiden kolledžiden viž filialad, Venäman FSB:n mererandan kaičendvägiden institut i üläopendusen aluzkundoiden filialad (Krasnodar, Soči, Moskv).

Edeline lidnümbrikon pämez' om Jurii Poläkov (reduku 2017 — heinku 2020).

Galerei

vajehta

Sebruzlidnad

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Anapan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Anapan holitišiden sferan kolledžan sait (anapa-college.info). (ven.)
  3. Anapan maižanduztehnikuman sait (ast-anapa.ru). (ven.)
  4. Anapan industrialižen tehnikuman sait (aitanapa.ru). (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Krasnodaran randan lidnad
Abinsk | Anap | Apšeronsk | Armavir | Belorečensk | Gelendžik | Gul'keviči | Hadižensk | Hul Purde | Jeisk | Korenovsk | Krasnodar | Krimsk | Kropotkin | Kurganinsk | Labinsk | Novokubansk | Novorossiisk | Primorsko-Ahtarsk | Slavänsk Kubanil | Soči | Temrük | Tihoreck | Timašovsk | Tuapse | Ust'-Labinsk