Dmitrov
Dmitrov (ven.: Дми́тров) om Venäman lidn Moskvan agjan pohjoižes. Se om Dmitrovan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2018 semendkud — rajonan) da kaikiš suremb lidn, «sodahoštusen lidn»-arvonke vn 2008 redukuspäi.
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2020) | 68,792 ristitud |
| Pind | 26 km² |
| |
| Telefonkod | +7−49 622-x-xx-xx |
| Avtokod | 50, 90, 150, 190, 750 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud Jurii I Pit'kkäded-ruhtinasel vl 1154 kuti lidn Jahrom-jogen sokhal randal. Ruhtinaz nimiti lidnad sündnus Vsevolod III Sur' Peza-poigan sanuden valatusiš kahtenden Dmitrii-nimen mödhe, anttihe sidä nimed ph. Dimitrii Solunalaižen oiktastuseks. Lidn šingotaškanzi torguindtel Volgan i Moskvan jogiden keskes. Dmitrov i Galič oliba ühten ruhtinazkundan keskusikš 13.-14. voz'sadal. Dmitrovan ruhtinazkund oli ripmatoman edel 14. voz'sadan kesked, sid' oli alištadud Moskvan tobmudele, om likvidiruidud vl 1569. Dmitrov sai makundan lidnan statusad vl 1781. Saudud türmatud mehil kanal läbiti lidnan istorižid fartaloid vll 1932−1937, no vedi industrializacijannoks. Toižen mail'man sodan aigan tahond suvhe lidnaspäi oli okkupiruidud nacistoil kahteks päiväks vn 1941 lopus.
Dmitrov šingotase ekskavatoriden tegimel, freztömašinoiden tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (sildraudbetonkonstrukcijad, saiding, pumaterialad, elektrokabeliden koume edheotandad), sömtegimištol (lihakombinat, maidtegim, vauktuškombinat), pakuitesen tegimil (alüminiilent, stökolmülüd, gofr), mugažo trikotažan edheotand i meblin fabrik ratas lidnas.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalas, Kanalan Moskvan nimed päivnouzmaižel randal läz täuzin, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 50 km suvhe. Lähembaine lidn om Jahrom koumes kilometras suvipäivlaskmha.
Dmitrov-raudtestancii radab lidnan suvipäivlaskmas vspäi 1901, sijadase kanalan randanno, elektrojonused lähttas Moskvan Savölovon päraudtestancijaspäi. Toine stancii om Kanalstroi lidnan pohjoižröunanno. Lidn om raudtesol'm, ühtenzoitase oikti nenidenke lidnoidenke: Dubn, Krasnii Holm (Tverin agj), Aleksandrov (Vladimiran agj). Moskvan agjan sur' avtogengaz (A108-trass) läbitab lidnan pohjoižpalad. Jüguport radab kanalan randal.
Eläjad
vajehtaVl 1939 lidnan ristitišt oli 25 029 eläjad, vl 1959 — 34 518 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 61 305 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', se om enamba 64 tuhad eläjid vll 1986−1998 (65 800 rist. vl 1992) i vspäi 2013.
Rahvahad (2010): venälaižed — 94,6 %, ukrainalaižed — 1,3 %, toižed rahvahad — 4,1 %.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Dmitrovan tehnikum[1], Dmitrovan rattematoman opendusen institut[2] da sen kolledž, Moskvan agjan medicinižen kolledžan nomer nell'[3] Dmitrovan filial, Moskvan üläopendusen aluzkundoiden severz'-se filialoid.
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehta| Dmitrov Vikiaitas |
| Moskvan agjan lidnad | ||
| Aprelevk | Balaših | Beloozörskii | Bronnici | Čehov | Černogolovk | Dedovsk | Dmitrov | Dolgoprudnii | Domodedovo | Drezn | Dzeržinskii | Dubn | Elektrogorsk | Elektrostal' | Elektrougli | Fräzino | Golicino | Himki | Hot'kovo | Istr | Ivantejevk | Jahrom | Jegor'jevsk | Kašir | Klin | Kolomn | Korolöv | Kotel'niki | Krasnoarmeisk | Krasnogorsk | Krasnozavodsk | Krasnoznamensk | Kubink | Kurovskoje | Likino-Dulövo | Litkarino | Lobn' | Losino-Petrovskii | Luhovici | Lüberci | Mitišči | Možaisk | Naro-Fominsk | Noginsk | Odincovo | Orehovo-Zujevo | Ozöri | Pavlovskii Posad | Peresvet | Podol'sk | Protvino | Puščino | Puškino | Ramenskoje | Reutov | Rošal' | Ruz | Sergijev Posad | Serpuhov | Solnečnogorsk | Stupino | Šatur | Ščolkovo | Zaraisk | Zvenigorod | Žukovskii | Taldom | Vanh Kupavn | Verei | Vidnoje | Visokovsk | Volokolamsk | Voskresensk | ||