Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                
Download as pdf or txt
Download as pdf or txt
You are on page 1of 33

You have Downloaded, yet Another Great

Resource to assist you with your Studies 

Thank You for Supporting SA Exam Papers

Your Leading Past Year Exam Paper Resource Portal

Visit us @ www.saexampapers.co.za
SENIOR CERTIFICATE EXAMINATIONS/
NATIONAL SENIOR CERTIFICATE EXAMINATIONS

ISIZULU ULIMI LOKUQALA LOKWENGEZA (FAL)

IPHEPHA LESIBILI (P2)

2022

UMHLAHLANDLELA WOKUMAKA

AMAMAKI: 70

Lo mhlahlandlela wokumaka unamakhasi ayi-32.

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 2 DBE/2022
SC/NSC – Umhlahlandlela wokumaka

UMHLAHLANDLELA WOKUMAKA:

 Ohlolwayo akufanele aphendule imibuzo engaphezulu kowodwa ngohlobo


olufanayo lombhalo.

 Uma umfundi enikeze izimpendulo ezimbili, maka eyokuqala bese ungayinaki


elandelayo.

 Uma izinombolo zezimpendulo zingahleliwe ngendlela efanele, maka


ngokwememo.

 Uma iphutha lesipelingi liphazamisa umqondo, ayingamukelwa leyo mpendulo.


Uma lingawuphazamisi umqondo, ayamukelwe impendulo.

 Uma ohlolwayo engabasebenzisi onokucaphuna lapho kuthiwe akacaphune


khona, ungamjezisi ngalokho.

 Emibuzweni evulekile, akunganikwa mamaki ngoYEBO/CHA noma


NGIYAVUMA/ANGIVUMI. Kanjalo futhi akukho mamaki okumele anikezwe
ngoYIQINISO/AKULONA IQINISO noma UMBONO/IQINISO. Kumele kugxilwe
kulokhu okwesekelwa ngakho impendulo.

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 3 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

ISIQEPHU A: INOVELI

UMBUZO 1: ITHEMBA LAMI – LF Mathenjwa

ISIQESHANA A

1.1 Wayinikeza amabhodlela amabili omuthi wentando.√ (1)

1.2 Wayebona ukuthi inkinga yakhe isizoxazululeka.√√ (2)

1.3 Umusho OWODWA kwalandelayo:


“Hhayi, kodwa buyanihlupha ubushimane benu kanina ngoba bugcina
sebufundise nathi ukuthakatha.” √√/
'Uma kungewona owokubulala hleze ngingazama, nakhona sengihlulwa yikho
nje ukuthi ungukanina kodwa kungenjalo bengingeke mpela mpela
ngavuma.'√√ (2)

1.4 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Yize babemkhokhele imali eshisiwe uNonkamfela kodwa akuyanga
ngamagama enkehli, wehluleka wancama ukwelapha uSandanezwe.√/
 UNonkamfela wayalela uSandanezwe ukuba aphindele ekhaya yize
kwakubonakala ukuthi usabambekile.√/
 Ngesikhathi uNonkamfela exosha uSandanezwe waqamba amanga
wathi yidlozi lakubo elivalile elingavumi ukuthi bamsebenze noma
bamlaphe ngempumelelo, wamyalela ukuba ahambe ayoshweleza
kwabaphansi kubo.√/
 Into eyayenza ukuthi uMzulazula angagculiseki ukuthi uNonkamfela
akazivezanga zonke lezi zinkinga esaqala nje ukumelapha
uSandanezwe.√
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi) (2)

1.5 USiwela nguye owathatha uSandanezwe ngemoto wamyisa enyangeni


yakwaCeza.√√ (2)

1.6 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Wameshela. √/
 Wazama ukunyundela uSandanezwe kuNokulindela.√/
 Waya kofuna umuthi wentando enyangeni yakhe uMzungezi.√/
 Wacela ukanina wakhe uNomgedla ukuba amsize ngokufakela
uNokulindela umuthi.√ (2)

1.7 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Wayekhuluma kabi ngoSandanezwe entombini yakhe uNokulindela.√/
 Wahlekisa ngokugula kukaSandanezwe, wacula ngaye ngesikhathi
ehamba nezinsizwa zangakubo.√/
 Wayedumisa indaba yokuthi uSandanezwe uphethwe yingculaza.√/
 Wasebenzisa umuthi wentando ukuze athandwe nguNokulindela,
wakwenza lokhu yize intombi yayisikhombisile ukuthi ayimthandi.√
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi) (2)

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 4 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

1.8 Amaphuzu AMATHATHU kwalandelayo:


 UNdebele waqala ngokumhlolela kuqala uSandanezwe ngaphambi
kokuba aqale izinhlelo zokumelapha, uNonkamfela wahlola umzimba
kaSandanezwe ngamehlo enyama wayesemtshela lokho
akucabangayo.√/
 UNdebele wasebenzisa umthandazo neziwasho ngesikhathi elapha
uSandanezwe, kanti uNonkamfela wayemnikeza imithi, emgcaba
umzimba wonke, emnika umuthi wokuchatha nowokuphuza √/
 UNdebele wanikeza uSandanezwe insonto okwathiwa makayigabe
okhalweni, nokuyiyona eyayizoxosha imimoya emibi. Le nsonto lena
yayinamandla amakhulu, ibhilwe ngamafutha esadawane. Kanti
uNonkamfela wayezolanda imithi yakhe ePutukezi naseMampondweni
futhi imithi yakhe yayidinga nokuthi kutholakale isitho somuntu
wesifazane sangasese.√/
 UNdebele wanikeza uSandanezwe izinto ayekholelwa ukuthi
zizomsindisa wabe esemdedela ukuba aphindele ekhaya. Ngakolunye
uhlangothi uSandanezwe wayehlala emzini kaNonkamfela ngesikhathi
elashwa yile nyanga. √/
 UNdebele wabiza imali encane, kanti uNonkamfela wayefuna imali
enkulu ngoba uSandanezwe wayehlala kwakhe.√
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi) (3)

1.9 Yebo kuliqiniso ngoba...


Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:
 Ngesikhathi egula wayezikhokhela yena izindleko zokulashwa kwakhe.√/
 Imali yakhe wayeyibekelwa nguyise aphinde amthengele nezinkomo.√/
 USandanezwe wakhokha ingxenye yezindleko zokulashwa
kukaNokulindela.√/
 Watshela inyanga ukuthi imali kuyena ayisiyona inkinga. √ (2)
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi)

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 5 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

1.10 Izimpendulo ziyokwehluka


Abavumayo bayothi...
Yebo kungenzeka:
Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:
 Izinyanga zinawo lo mkhuba omubi wokudlala ngabantu abagulayo
zibatshele ukuthi zona zilapha yonke inhlobo yesifo kanti azazi lutho.√/
 Kukhona izifo ezingeke zilashwe / ezingalapheki ngemithi yesiZulu
ezifuna umuntu ayothola usizo kodokotela. √/
 Kwesinye isikhathi izinyanga zisuke zesaba ukuthi ukushonela komuntu
emzini wazo kuzozibangela amabhadi, kuphuphe imithi yazo, yingakho-
ke ziye zibone kungcono ukumphindisela kubo ayoshonela khona.√
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi)

Abaphikayo bayothi...
Cha ngeke kwenzeke:
 Isiguli singagcizelela ukuthi kumele selashwe size sisinde ngoba kade
sesikhokhile. √/
 Kungenzeka afune ukuhlala aze agculiseke ukuthi usezame ngayo yonke
indlela ukuvumela lowo omlaphayo amsize. √/
 Kungenzeka athi esalashwa bese lowo omlaphayo ethola elinye ikhambi
elingcono elizomsiza. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi) (2)

KANYE

ISIQESHANA B

1.11 Umama wakhe.√ (1)

1.12 Umuzwa wokudideka√/Umuzwa wokuxakeka√ (1)

1.13 Khongela. √ (1)

1.14 Intambo yasokhalweni.√ (1)

1.15.1 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Izigameko kule noveli zihleleke kahle ukusuka kwezincane kuze kufike
kwezinkulu.√/
 Izigameko ezibalulekile zihambisana nemixhantela yezinkinga okuyizona
ezikhulisa udweshu endabeni.√/
 Izigameko kule noveli yizona ezibhebhethekisa inkinga yomlingiswa
omkhulu onguSandanezwe.√/
 Lezi zigameko azithinti uSandanezwe kuphela kodwa zihlukumeza
wonke umndeni wakubo.√/
 Izigameko ziqala ekuqaleni kwendaba, zikhule ziye kuvuthondaba, zize
kupholavuthondaba, zigcine ekupheleni kwendaba. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi) (2)

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 6 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

1.15.2 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Abantu besilisa kumele bathembeke kwezothando ukuze bagweme izifo
njengoba uSandanezwe wasebenza eThekwini wathandana nabantu
besifazane abaningi wagcina esegula. √/
 Kumele sikwamukele ukuthi akuzona zonke izifo ezingalashwa
yizinyanga, kukhona ezidinga odokotela. √/
 Kuyasiza ukuthi umuntu asheshe asemukele isifo esimphethe bese efuna
usizo oluqondene nqqo nalokho kufa okumphethe, uSandanezwe
wayengafuni ukwamukela ukuthi uphethwe yingculazi. √/
 Abantu besilisa kumele bamukele uma abesifazane bengasemukeli
isicelo sabo sothando njengoba uZabalaza wehluleka ukwemukela ukuthi
uNokulindela akamthandi.√/
 Ukungazi kungasiholela ezintweni eziyingozi.√
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi) (2)

1.16 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Kule noveli abalingiswa ababaningi lokhu kwenza ukuthi indaba
ilandeleke kahle. √/
 Kule noveli wonke umlingiswa kucace bha ukuthi iyiphi indima ayidlalayo
ekuthuthukiseni indaba. √/
 Umlingiswa osemqoka akayedwa kule ndaba, kukhona nabanye
abalingiswa ababalulekile abadlala indima yokulekelela noma
ukuphazamisa umlingiswa omkhulu. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi) (2)

1.17 Kwaba yisenzo esihle:


 UNokulindela wayengenaye udadewabo ayengaxoxa naye izinkinga
zothando ngakho-ke kwakumele aluxoxe nomngane wakhe lolu daba.√/
 Ukuxoxa noSebenzile kwamsiza ngoba wamkhuthaza wamnika
nezaluleko ezakhayo.√/
 Kwakungelula kuNokulindela ukuthi axoxele unina ngalolu daba ngakho-
ke kwakumele ukuthi athole omunye umuntu amethembayo
angabonisana naye.√/
 Kwabasiza bobabili ukuxoxa ngale nkinga ngoba naye uSebenzile
wayenenkinga ecishe ifane nekaNokulindela.√
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi) (2)

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 7 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

1.18 Izimpendulo ziyokwehluka.


Abathi kufanele bayothi....
Kufanele abathandazi bashaye/balume iziguli.
Amaphuzu AMATHATHU kwalandelayo:
 Kungenzeka ukuthi umoya ogulisa umuntu udinga ukukhishwa
ngokusatshiswa noma ngolaka.√/
 Kunenkolelo yokuthi ukuze asinde lowo ogulayo, kufanele umoya omubi
uphume emzimbeni wakhe. √/
 Ukwelapha ngokushaya lowo ogulayo, kwamukelekile kwezinye
izinkolo.√
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi)

Abathi akufanele bayothi....


Akufanele abathandazi bashaye/balume iziguli.
Amaphuzu AMATHATHU kwalandelayo:
 Kungenzeka umuntu ogulayo ashayeke endaweni ebucayi bese
eyashona.√/
 Ukushaya/ ukuluma umuntu akuhambisani nemithetho yenkolo/
yokukholwa.√/
 Abantu abasuke beze enkonzweni kumele bahlonishwe futhi banikezwe
nesithunzi esibafanele.√/
 Kungamehlisa isithunzi ubaba/umama uma ezoshaywa/alunywe phambi
kwezingane zakhe nabazalwane.√/
 Lesi senzo asiphephile ngoba kungenzeka umthandazi athole isifo noma
athelele isiguli ngesifo esithile ngesikhathi esiluma.√
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi) (3)
[35]

NOMA

UMBUZO 2: KUSINDA KWEHLELA ENDODENI  SJ Mchunu

ISIQESHANA C

2.1 Wayengabhaliwe encwadini yefa eyayishiywe nguNtombela. √ (1)

2.2 Iphuzu ELILODWA kwalandelayo:


 Umndeni kaNtombela wawufuna ukuyongcwaba emakhaya yena
wamngcwaba edolobheni ngenkani. √√/
 Babengamcelanga ukuthi angcwabe uNtombela ngezimali zakhe. √√/
 Ngesikhathi befika eGoli wakhombisa ukubabukela phansi wababiza
ngamabhinca. √√ (2)

2.3 Wangcwatshwa emzini wakhe uNtombela, kwagcwala bonke abantu


bendawo/Kwakhalwa kwanjeya. √√ (2)

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 8 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

2.4 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 UFanyana wavumela uMaNene ukuthi abize umama wakhe ngenuku
esikhundleni sokumwashela. √/
 UFanyana wathula wangakhuza ngesikhathi uMaNene encisha
uMaNdlovu ukudla. √/
 Ngesikhathi umama wakhe eselahlekile nguye uFanyana owayehla
enyuka emfuna uMaNene ezipholele nje engakhombisi ukuthinteka kule
ndaba. √/
 Umakhelwane wayekholelwa ukuthi kwakufanele kube nguMaNene
oweza kuye wazokhuluma naye ngoba bangabantu besifazane
bobabili. √ (2)

2.5 Iphuzu ELILODWA kwalandelayo:


 Zamfundisa idolobha laseGoli njengoba wayengakaze aye khona. √√/
 Zamnika indawo yokuhlala ehositela ngenkathi engakasebenzi. √√/
 Enye yezinsizwa zangakubo yamthatha yayomfaka emsebenzini
wasemayini. √√/
 Emva kokuyeka umsebenzi wasemayini watholelwa enye insizwa
yangakubo umsebenzi wasefemini. √√
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi) (2)

2.6  UMaNdlovu wayelima amasimu ommbila, ubhontshisi kanye


namathanga . √
 Wayesika izidwaba azidayise emholweni. √ (2)

2.7 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Unkosikazi kaMjwayeli wayencisha ubabezala wakhe ukudla. √/
 Wayengamlungiseli uManyoba izimpahla zokugqoka emyekela agqoke
izingubo ezishwabene. √/
 Unkosikazi kaMjwayeli wayengakucabangi ukuthi uManyoba wayehla
enyuka, ewa evuka elala engadlile efundisa amadodana akhe,
kwakungekuhle ukuthi azithole esehlukunyezwa ngalolu hlobo. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi) (2)

2.8  UNgobese watshela uManyoba ukuthi usezokuba nezitha njengoba


esekhushulelwe esikhundleni esiphezulu. NoDoda wamtshela ukuthi
abantu abafika kuqala kunaye emsebenzini sebezomzonda ngenxa
yalesi sikhundla sakhe esisha.√/
 UNgobese waphinda wamxwayisa ngokuthi abanye abantu bazomkhipha
inyumbazane bamnyundele nakubelungu. UDoda watshela uManyoba
ukuthi abanye abantu bazogcina sebengamkhulumisi. √/
 UNgobese wamtshela ukuthi abanye abantu bazombuza ukuthi yini le
ayenzile aze akhushulelwe esikhundleni ngokushesha okungaka.
Ngakolunye uhlangothi uDoda wamtshela ukuthi abantu abadala efemini
abakuthandi ukuphathwa umuntu osanda kufika. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi) (3)

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 9 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

2.9 Yebo wehluleka ngoba...


Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:
 UManyoba wasebenza kanzima engakwazi ngisho ukuzijabulisa ngoba
imali eningi wayeyithumela ekhaya. √/
 Ngesikhathi esethathe umhlalaphansi uManyoba wayengasakwazi
ukuzondla yena nonkosikazi wakhe. √/
 Imali ayeyisebenza wafundisa izingane zakhe ngayo yonke ngoba
enethemba lokuthi zazizomnakekela lapho esephelelwa amandla
okusebenza. √/
 Baze baphoqeka ukuba bayohlala namadodana abo ngokwehlukana
ngoba base bephelelwe yimali. √ (2)

2.10 Izimpendulo ziyokwehluka.


Abavumayo bayothi ...

Yebo kungenzeka:
Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:
 Ezindaweni zasemakhaya ezikude namadolobha amakhulu abantu
basaqhubeka nezinto ezihlukumeza amalungelo abantu besifazane. √/
 Kweminye imindeni bavele babone sengathi ukuchitha imali ukufundisa
intombazane ngoba izohamba iyogana. √/
 Kwezinye izindawo zasemakhaya amantombazane ayathwalwa
aganiswe ngenkani bese elahlekelwa yithuba lokufunda. √/
 Eminye imindeni igqugquzela ukuthi izingane zigane amadoda amadala
anemali ngoba befuna ukuzicebisa bona ngemali yelobolo. √/
 Izingane zamantombazane ziyantshontshwa bese zenziwa izigqila
zocansi lokhu kwenza ukuthi zilahlekelwe yithuba lokufunda. √

(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi)

Abaphikayo bayothi …

Cha ngeke kwenzeke:


Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:
 UMthethosisekelo wakuleli zwe ukubeka ngokusobala ukuthi
kuphoqelekile ukuba zonke izingane ziye kofunda esikoleni, awuvumeli
ukucwaswa kwazo ngokobulili. √/
 UMthethosisekelo wakuleli ubuye ucacise ukuthi umzali ongavumeli
ingane yakhe ukuba iyofunda noma ngabe eyabuphi ubulili angathweswa
icala. √/
 Ukuba khona kwemfundo yamahhala ezikoleni zamabanga aphansi
kwenza izingane noma ngabe ezabuphi ubulili ziphoqeleke ukuba
zifunde. √/
 UHulumeni usenika abesifazane abafundile amathuba amaningi
omsebenzi kanye nezikhundla ababengenazo phambilini. √

(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi) (2)

KANYE

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 10 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

ISIQESHANA D

2.11 Uninalume /umalume wabafana. √ (1)

2.12 Umuzwa womunyu √/ wosizi.√ (1)

2.13 eGoli.√ (1)

2.14 Umakoti √/Umuntu wesifazane oshade nendodana yakho. √ (1)

2.15.1 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Izigameko kule noveli zihleleke kahle ukusuka kwezincane kuze kufike
kwezinkulu.√/
 Izigameko ezibalulekile zihambisana nemixhantela yezinkinga okuyizona
ezikhulisa udweshu endabeni.√/
 Izigameko kule noveli yizona ezibhebhethekisa inkinga yomlingiswa
omkhulu onguManyoba.√/
 Lezi zigameko azithinti uManyoba kuphela kodwa zihlukumeza wonke
umndeni wakubo. √/
 Ekugcineni yizo izigameko ezisiholela esixazululweni senkinga
kaManyoba.√/
 Izigameko ziqala ekuqaleni kwendaba , zikhule ziye kuvuthondaba, zize
kupholavuthondaba, zigcine ekupheleni kwendaba. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi) (2)

2.15.2 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Abantu uma besasebenza kuhle bazibekele imali yabo yomhlalaphansi
ukuze bangahlupheki uma sebebadala njengoba uManyoba wehluleka
ukubeka imali yomhlalaphansi wagcina esehlupheka. √/
 Kumele umuntu angalibali ukubalisa ngosizi lwakhe kodwa asukume
avuke azithathe enze imizamo yokushintsha impilo. UManyoba
wayehlupheka ngesikhathi esebenza epulazini wabona kungcono ukuthi
eqe ayothola umsebenzi ongcono eGoli. √/
 Umuntu okhule engalitholanga ithuba lokufunda angafunda esemdala
ezikoleni zabadala ukuze azithuthukise njengoba kwenza uManyoba. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi) (2)

2.16 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Kule noveli abalingiswa ababaningi lokhu kwenza ukuthi indaba
ilandeleke kahle. √/
 Kule noveli wonke umlingiswa kucace bha ukuthi iyiphi indima ayidlalayo
ekuthuthukiseni indaba. √/
 Umlingiswa osemqoka akayedwa kule ndaba, kukhona nabanye
abalingiswa ababalulekile abadlala indima yokulekelela noma
ukuphazamisa umlingiswa omkhulu. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi) (2)

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 11 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

2.17 Kwaba yisenzo esihle ngoba:


 Wabathatha wabayisa emzini wakhe, balala khona. √/
 Wabaluleka ngendawo yakwaSizabantu kwaMaphumulo nakuba
bengabange besaya. √/
 Wabathengela izingubo ezintsha wabuye wabanika nemali. √/
 Bathola ithuba lokubuyela emzini wabo. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi) (2)

2.18 Izimpendulo ziyokwehluka.


Yebo, kufanele ...
Amaphuzu AMATHATHU kwalandelayo:
 Ilobolo yisiko lesintu umakoti uma ezogana usuke eze emndenini wonke
ngakho-ke kuyalekelelwana. √/
 Kuyenzeka emndenini uthole ukuthi umfana usanda kuqala ukusebenza
kodwa unesifiso sokusheshe aganwe yingakho-ke kubalulekile ukuthi
umndeni umxhase. √/
 Uma umnumzane enezinkomo eziningi zoboya angaziphungula
ngokulobolela amadodana akhe ngaphandle kokungena ezindlekweni
ezinkulu.√/
 Ubaba wekhaya usuke esiza ngoba efuna ukuthi isibongo salapho
ekhaya singapheli. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi)

Cha, akufanele ...


Amaphuzu AMATHATHU kwalandelayo:
 Akuwona umsebenzi wakhe ukuyenzela izinto noma isindala isisebenza
isinawo amandla okuzenzela.√/
 Kwesinye isikhathi abesilisa abakwazi ukuphatha kahle amakhosikazi
abo uma bengazilobolelanga.√/
 Ingane eyenzelwa yonke into ivamise ukuhluleka uma sekufanele
izenzele.√/
 Izingane kufanele zikhuthazwe ukuzenzela ngoba izinga lempilo kulesi
sikhathi samanje liphezulu. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi) (3)
[35]

NOMA

UMBUZO 3

UMSHADO – N Zulu

ISIQESHANA E

3.1 Wayejatshuliswa ukuthi useke walithola ithutshana lokuxoxa noTholakele. √ (1)

3.2 Iphuzu ELILODWA kwalandelayo:


 UTholakele ungumfelokazi. √√/
 Bayamfuna uTholakele abafowabo bomkhwenyana wakhe
osewashona. √√/
 Uma uBhekani ezisondeza kuTholakele uzongena enkingeni. √√ (2)

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 12 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

3.3 Wathula uBheki amathe abuyela kwasifuba. √√ (2)

3.4 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Isibhamu ayesethenjiswe uJazibomvu wathola ukuthi sasingaphilile
neze. √/
 Wehluleka ukusisebenzisa yize basebemkhombisile ukuthi
sisetshenziswa kanjani. √/
 Wabuye wabona ukuthi kwakuzoba nzima ukufihlela uTholakele isibhamu
uma esesithengile. √ (2)

3.5 OKUKODWA kwalokhu:


 Bafika bezolamula ngesikhathi uBhekani elwa noBhatomu. √√/
 Amadoda axosha uBhatomu. √√ (2)

3.6 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Baboleka imali eyizinkungwane ezintathu kuye bangayibuyisa. √/
 Ngesikhathi uBhekani elobola bambiza kakhulu ngoba befuna
ukuzithathela bona imali. √/
 UZenze wafika kubo kaBhekani wazenza umuntu othunywe abakubo
kaTholakela watshela uBhekani ukuthi kuzomele agcwalisele
ngezinkulungwane ezimbili emalini yelobolo.√
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi) (2)

3.7 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Wayezicabangela yena ngoba wayefuna ukungena uTholakele ngenkani
engenandaba nemizwa yakhe. √/
 Wayenenhliziyo embi ngoba simthola elwisana noBhekani njalo uma
behlangana. √/
 Kuthiwa uBhatomu uma efike eNyawushane wayehamba eselwe nabantu
abaningi. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi) (2)

3.8 Amaphuzu AMATHATHU kwalandelayo:


 Ngesikhathi efika okokuqala wayezoxolisa ngephutha alenza efuna
babuyelane noBhekani, esebuya okwesibili wayezotshela uBhekani
ukuthi ukhulelwe ingane yakhe. √/
 Ngesikhathi efike okokuqala izinto zahamba kahle ngoba bahlala kahle
noBhekani, esebuya okwesibili wayekhala, ekhathazekile emva kokuthola
izindaba zokuthi uBhekani wenza amalungiselelo okushada
noTholakele. √/
 Ngesikhathi efike okokuqala wahlala izinsukwana impela kubo kaBhekani
waze waphoxwa ukuthathwa yimoto ebomvu yamgodukisa, esebuya
okwesibili izinto azihambanga kahle ngoba kwafika uTholakele ezolanda
uBhekani kwase kumcacela ukuthi indaba yakhe ayisekho wavuka
ngakusasa wabhekisa amabombo kubo. √/
 Ngesikhathi efika okokuqala wayephathele umama kaBhekani izimpahla
kanti ngesikhathi esefika okwesibili wayengaphethe lutho. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi) (3)

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 13 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

3.9 Kwaba yisibusiso ngoba:


Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:
 Wayezophila kabuhlungu impilo yakhe yonke ukuba washada
noTholakele.√/
 Wayezohlazeka emphakathini uma sekutholakala ukuthi ushade
nesigebengu esidayisa izidakamizwa.√/
 Kwaba yisibusiso ngoba ukuba washada noTholakele umndeni wakhe
wawuzohlukana phakathi kuphele nya ukuzwana. √/
 Wayengeke akuthole ukuphumula ngenxa kaBhatomu, impilo yakhe
yayizohlala isengozini. √/
 Wayezohlushwa ngamaphoyisa emzini wakhe ezofuna isigebengu lesi
esinguTholakele.
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi) (2)

3.10 Izimpendulo ziyokwehluka.


Abathi kungenzeka bayothi:
Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:
 Ezindaweni zasemakhaya abantu besifazane abakakhululeki
ngokuphelele ngakho-ke kulula ukubaphoqelela ngamasiko
abacindezelayo. √/
 Abanye abantu besifazane abakwazi ukuzimela ngokugcwele, futhi
abasebenzi imisebenzi ehloniphekile lokhu kwenza ukuthi kube lula
ukufunzwa izinto ngenkani ngisho bengahambisani nazo. √/
 Abanye abantu besifazane abawaqondi kahle hle amalungelo abo
ngakho-ke kuba lula ukuthi imindeni ibaphoqelele ngesiko lokungena. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi)

Abathi ngeke kwenzeke bayothi:


Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:
 Sesiphila esikhathini sentando yeningi lapho abantu besifazane
benamalungelo okunqaba uma into bengayifuni ngakho-ke kunzima
ukuthi leli siko lingenzeka esikhathini samanje. √/
 Abantu abamnyama abahlala emadolobheni abasawalandeli kakhulu
amasiko ngakho-ke kwalona leli lokungena abalishayi mkhuba
ezindaweni zasemadolobheni. √/
 Siphila esikhathini lapho kukhona abantu besifazane abazimele
abafundile abangazimisele ngokucindezelwa ngamasiko. √/
 Abanye abantu besifazane abalifuni leli siko ngoba basaba ukuthi
kungaba lula ukuthola izifo kulabo bantu abasuke bezobangena. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi) (2)

KANYE

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 14 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

ISIQESHANA F

3.11 Ubaba kaTholakele √ (1)

3.12 Umuzwa wokucasuka. √ (1)

3.13 Nyawushane. √ (1)

3.14 Ukuhamba kodwa ungathandi √/ ukuhamba kancane ungenawo umdlandla. √/


ukuhambisa okomuntu ophelelwe yithemba. √ (1)

3.15.1 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Izigameko kule noveli zihleleke kahle ukusuka kwezincane kuze kufike
kwezinkulu. √/
 Izigameko ezibalulekile zihambisana nemixhantela yezinkinga okuyizona
ezikhulisa udweshu endabeni. √/
 Izigameko kule noveli yizona ezibhebhethekisa inkinga yomlingiswa
omkhulu onguBhekani. √/
 Lezi zigameko azithinti uBhekani kuphela kodwa zihlukumeza wonke
umndeni wakubo. √/
 Izigameko ziqala ekuqaleni kwendaba, zikhule ziye kuvuthondaba, zize
kupholavuthondaba, zigcine ekupheleni kwendaba. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi) (2)

3.15.2 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Kuhle ukulalela uma abantu bekukhuza noma bekuxwayisa. Bonke
abantu ababesondelene noBhekani babemkhuza kodwa yena
wangalalela wagcina ehlazekile endaweni yangakubo. √/
 Kumele uthathe isikhathi sakho ngaphambi kokuba ulobole umuntu
wesifazane. UBhekani walobola uTholakele besanda kuthandana
wahlangana nezimbila zithutha. √/
 Abantu besilisa akumele bathandane nabantu besifazane abaningi
ngesikhathi esisodwa. UBhekani kwakufanele athembeke
kuLindiwe/kuTholakele. √/
 Abantu besilisa kumele bawuyeke lo mkhuba wabo ongasile
wokukhulelisa amantombazane bese bewashiya kanjalo. √/
 Ubugebengu abubuyiseli. UTholakele wenza ubugebengu waboshwa
ngosuku lomshado. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi) (2)

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 15 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

3.16 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Kule noveli abalingiswa ababaningi lokhu kwenza ukuthi indaba
ilandeleke kahle. √/
 Kule noveli wonke umlingiswa ufakwe ngoba kunendima ayidlalayo
ekuthuthukiseni indaba. √/
 Umlingiswa osemqoka akayedwa kule ndaba, kukhona nabanye
abalingiswa ababalulekile abadlala indima yokulekelela noma
ukuphazamisa umlingiswa omkhulu. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi) (2)

3.17 Kwaba yisenzo esihle:


Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:
 Ngokwesintu injobo ithungelwa ebandla ngakho-ke kuhle ukuxoxisana
nezihlobo zakho uma kunenkinga ekuxakayo. √/
 Umama kaBhekani washonelwa yindoda ngakho-ke wayengenaye
umuntu wesilisa omdala angabonisana naye. √/
 Kuyinto ejwayelekile emindenini yabantu abamnyama ukuhlanganisa
omalume uma kukhulunywa izindaba zokulobola. √/
 Abantu besilisa abadala bavamise ukuba nolwazi olubanzi mayelana
nezinhlelo ezilandelwayo uma kuthunyelwa abakhongi ngakho-ke
ubukhona kanye nemibono kamalume kaBhekani yayizoba usizo. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi) (2)

3.18 Izimpendulo ziyokwehluka.


Amaphuzu AMATHATHU kwalandelayo:
Yebo kwakufanele ngoba ...
 Babeyizithandani ngakho-ke wayenelungelo lokumbona noma ingasiphi
isikhathi uBhekani. √/
 Kwakungelona iphutha lakhe ukuthi uBhekani wayengathembekile
kwezothando, ngakho-ke kwakungamele avinjwe ubukhona bukaLindiwe
ekutheni abonane nesithandwa sakhe. √/
 Ukufika kukaTholakele kwamsiza uLindiwe ukuthi abone ukuthi inhliziyo
kaBhekani seyathathwa abanye. √

Cha kwakungafanele ngoba ...

 Ukufika kwakhe kubo kaBhekani kukhona uLindiwe kwakukhombisa


ukungamhloniphi nokumbukela phansi. √/
 UBhekani wayenelungelo lokuzikhethela ukuthi uthanda ukuhlala nobani
ngalolo suku. √/
 Kwakungadala ingxabano nomsindo kubo kaBhekani ukuba uLindiwe
wabhilita wamnqabela uBhekani ukuthi ahambe noTholakele. √/
 Ngesikhathi efika kubokaBhekani, wamphoqa ukuba ahambe nabo
ngenkani okuyinto engalungile. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi) (3)
[35]
AMAMAKI ESIQEPHU A: 35

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 16 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

ISIQEPHU B: UMDLALO

UMBUZO 4: ABABULALI BENYATHI – RM Mngadi

ISIQESHANA G

4.1 uDuma√ noMbandlwa. √ (2)

4.2 Kumele uHulumeni enze ucwaningo ngosikompilo lwama-Afrika ngaphambi


kokushaya umthetho. √√ (2)

4.3 Izizathu EZIMBILI kwezilandelayo:


 Wayengeke abe yinkosikazi yenkosi egcwele ebe efundisa. √/
 Kwakungeke kulunge inkosikazi yenkosi idelelwa yizingane
zabafokazana. √/
 Okubi kakhulu-ke ukuthi alawulwe nguthishanhloko ongumfokazana. √ (2)

4.4 NguMaShezi.√ (1)

4.5 Yebo wayengaphumelela ngoba emva kokushona kukaMbandlwa, uDuma


wabambisana nenkosi ukuze basebenzisane, balethe intuthuko endaweni. √√ (2)

4.6 C √/Umuntu ongelutho√ (1)

4.7 Kwakunani nje ukuthi bavotise abasemadolobheni kuphela. √√ (2)

4.8 Isigameko ESISODWA kwezilandelayo:


 Ngesikhathi uDuma esesikhumulweni samaphoyisa uSayitsheni
wakhuluma naye ngentukuthelo emtshela ukuthi nguye oyimbangela
yokufa kwabantu. √√/
 Watshela uMaShezi ngenkathi ezofuna uDuma esiteshini samaphoyisa
ukuthi umyeni wakhe akezwa. √√ (2)

4.9 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Kwabulawa uMbandlwa. √/
 Kwashiswa uDlamini nomndeni wakhe wonke. √/
 UDuma wajahwa abantu befuna ukumbulala waze wafika esiteshini
samaphoyisa. √/
 UMaShezi waphindela kubo. √/
 UMaShezi waxabana noMbandlwa.√ (2)

4.10 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


Ukwazile ukufeza imigomo ngoba…
 Siyamthola umlingiswa oqavile esingenisweni, okunguDuma. √/
 Siyayithola nenkinga ayebhekene nayo yokungezwani nenkosi ngoba
engafuni ukuthathisa enkosini. √/
 Siyasithola nesizinda ekuqaleni kwendaba ngokwendawo ukuthi le ndaba
yenzeka endaweni yasemakhaya. √/
 Siyathola nesizinda sesikhathi esikhombisa ukuthi isikhathi samanje
njengoba sekukhona intando yeningi. √/
 Isimo senhlalo asisihle, sikhombisa ukushayisana kusukela ekuqaleni.√ (2)

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 17 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

4.11 Imibono iyokwehluka:


Abavumayo bayothi …
 Umuntu okhulele endaweni yasemadolobheni ubona izinto ngendlela
ehlukile. UMaShezi wayengakholelwa ezintweni zamasiko nokubusa
ngendlela yendabuko. √/
 UMaShezi wayengaqali ukuzwa ngezinguquko ezazishiwo yikhansela,
yikho aqale wameseka umyeni wakhe. √/
 Ukubamba iqhaza kwakhe kule politiki yendawo ababehlala kuyona
kukhombisa ukuba unomqondo ovulekile nokuthi ungumuntu wesifazane
ozimele futhi ongesabi ukubeka imibono yakhe. √/
 Impilo yasedolobheni iyashesha, okwenza abantu bakhona babe
nemiqondo esheshayo. Sibona uMaShezi esebona ukuthi isixazululo
senkinga ekhona phakathi kwenkosi nekhansela kungaba ukuzehlisa
kwekhansela uDuma. √/
 UMaShezi washiya umyeni wakhe waphindela kubo ngesikhathi
bengaboni ngaso linye ngendaba yokuya enkosini uShandu. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi.)

Abangavumi bayothi …
 UMaShezi wakwazi ukuyoxoxisana noMaNgema ukuze kube khona
ukuthula endaweni. √/
 Wancenga uDuma ukuthi ayozehlisa enkosini ukuze kudaleke uxolo
endaweni. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi.) (2)

KANYE

ISIQESHANA H

4.12 Isizathu ESISODWA kwezilandelayo:


 Wathi akaye emaphoyiseni ayobika ngomhlangano afuna ukuwubiza
maqede awacele ukuba afike ngoba kunabantu abangayifuni inqubekela
phambili kule ndawo. √/
 Kumele awachazele amaphoyisa nangobungozi balabo bantu. √/
 Lowo mhlangano uyonikeza uDuma amandla ngoba uyonunusela abantu
ngezinhlelo ezikhangisayo okufanele zenziwe. √ (1)

4.13 UMaShezi waya emzini wenkosi eyoxoxa noMaNgema ecela ukuba


babonisane nenkosi ukuthi ibize uDuma bazoxoxa. Lokhu kwakuzokwenza
kube nokuzwana endaweni. √√ (2)

4.14 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Kulo mdlalo uDlamini noMbandlwa ababengamashoshozela bashona.
Lokho kwaba nomthelela omuhle emizamweni yokuletha uxolo. √/
 Inkosi uShandu yabhala incwadi lapho eyayibeka khona umhlahlandlela
wokuletha uxolo owawuzolandelwa njengoba impilo yayo yayisixega. √/
 Kwaba nokuthula endaweni, inkosi yasebenza ngokubambisana
nekhansela. Lokhu kwenza isiphetho salo mdlalo ukuthi sivaleke. √ (2)

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 18 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka
4.15 Ezombusazwe/Ezombangazwe. √/
UHulumeni waqala uhlelo lokukhetha amakhansela ngendlela yokuvota
ezindaweni zamakhosi. Lokhu kwadala ukushayisana phakathi kwabaholi
bendabuko kanye namakhansela. √
(Nokunye okunembayo okusekela indikimba) (2)
4.16 UMfu. Mazongolo nguye owafunda incwadi eyayibhalwe yinkosi uShandu
ngesikhathi isesibhedlela, incwadi eyayicacisa ngezifiso zenkosi
zokusebenzisana nekhansela ukuletha intuthuko endaweni. √√ (2)
4.17. Inkinga yakhe yaxazululeka ngokuthi uDuma uyena owaxolisa kuqala
ngesikhathi inkosi isesesibhedlela. √√ (2)
4.18 Imibono iyokwehluka.
Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:
Abakhetha ukubusa ngentando yeningi bayothi:
 Umholi okhethwa ngentando yeningi ngumholi owaziwa ngezimpawu
zobuholi. √/
 Kubhekwa abantu abaziwa ngamava athile emphakathini. √/
 Umholi uma engasenzi kahle bangamkhipha esikhundleni ngokuthi
bangamvoteli. √/
 Inkosi ayikhipheki esikhundleni noma yenza amaphutha. √

Abakhetha ukubusa ngohlelo lwamakhosi bayothi:


 Inkosi yendawo ingeyendawo, ngakho-ke inothando nendawo
yakubo. √/
 Inkosi ebekiwe ingethande ukona umlando womndeni. √/
 Yisipho nawo umndeni owasiphiwa nguMvelingqangi nokhokho
bayo. √/
 Akujwayelekile ukuthi kube khona inkosi ebusa ngokwenza inkohlakalo. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi.) (2)
4.19 Imibono iyokwehluka.
Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:
Abathi bangakujabulela bayothi:
 Ngingakujabulela ukubizwa ngegama elihloniphekile emphakathini. √/
 Ngingakuthokozela ukusebenzela umphakathi. √/
 Izingane zami zingaphila impilo ephezulu ngoba ngingabe sengikwazi
ukondla umndeni wami. √/
 Ngingakujabulela ukusebenzisana nabanye abaholi emphakathini. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi.)

Abathi ngeke bakujabulele bayothi:


 Ngeke ngikujabulele ukuhlezi ngibhekene nezinkinga ezilethwa
umphakathi kimina. √/
 Ngeke ngikwazi ukuphila ngokukhululeka ngoba impilo yamakhansela
ibuye ibe sengozini.√/
 Ngeke ngithande ukwenza umsebenzi wesikhashana obuye uphele bese
kudingeka ukuba ngibuye ngiyofuna omunye. √/
 Ngeke ngithande ukungena emibangweni yepolitiki nombangazwe
wendawo. √ (2)
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi.) [35]
NOMA

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 19 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

UMBUZO 5: ICALI KALIBOLI – VM Mbhele

ISIQESHANA I

5.1  UmkaMbhele√
 Nengane kaSonto/uZinhle. √ (2)

5.2 Kwakufanele amvakashele azombona ngesikhathi eboshiwe /esejele. √√ (2)

5.3  Wayefuna uMthofi aboshwe ayobhadla ejele yena asale emafutheni. √


 Wayebalekela ukukhokhela uMthofi imali yakhe. √ (2)

5.4 NguNtshangase.√ (1)

5.5 Umuntu owayebulele uMbhele wayesetholakele okusho ukuthi izimali


zikaMbhele ezazizophuma zazizosiza uZinhle. √√
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi.) (2)

5.6 C/Engenawo umsebenzi √ (1)

5.7 OKUKODWA kwalokhu:


 UMbhele usanda kuphuma ngemoto eyovula ezitolo. √√/
 Wathi angibulale umkaMbhele nje ufuna ukuthi kungene wena
emafutheni. √√ (2)

5.8 OKUKODWA kwezilandelayo:


 Wayenesikhundla sokuba nguNobhala ebandleni lakhe. √√/
 Wayengomunye wabantu ababesekomitini lezimali ebandleni. √√/
 Wahambisa umfundisi ngemoto yakhe esontweni. √√
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi.) (2)

5.9  Wadubula umfundisi ngoba efuna imali.√/


 Wabulalisa uMbhele. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi.) (2)

5.10 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Siyamthola umlingiswa omkhulu esingenisweni sendaba, uSonto. √/
 Siyayithola nenkinga abhekene nayo yokuhlaselwa nguMthofi ezofuna
imali yakhe. √/
 Isimo senhlalo siyavela, sihle emndenini banemali. Siyashintsha
ngokuphuma kukaMthofi ejele. √/
 Isizinda sesikhathi siyavela, siyabona ukuthi esamanje, uMthofi wangena
ephethe isibhamu emzini kaMbhele.√/
 Indawo okwenzeka kuyo indaba isedolobheni, sibona ngohlobo
lobugebengu osebenzeka. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi.) (2)

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 20 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

5.11 Imibono iyokwehluka:


Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:
Abavumayo bayothi …
 Umuntu okhulele endaweni yasemadolobheni ubona izinto eziningi
ezimvula umqondo, abese eba nolwazi oluthile, olunye kube
olobugebengu njengoba kwenza uSonto. √/
 Impilo yasedolobheni iyashesha, okwenza abantu bakhona babe
nemiqondo esheshayo, njengoba sibona uSonto enza izenzo
zobugebengu ephindelela ukuze athole impumelelo ngokushesha. √/
 USonto ucabanga masishane izindlela ezizomphumelelisa
njengokuhlasela uMfundisi ngoba efuna imali. √/
 Baningi kakhulu abantu edolobheni, abaningi abazani. Lokhu kwenza
ingabi khona kahle inhlonipho. USonto wayengayihloniphi impilo
yomuntu, kwakulula ukubulala kuye. √/
 Imali ibamba elikhulu iqhaza endaweni yasedolobheni, uSonto
wayethenga abantu ukuze aqhube izenzo zakhe zobugebengu. √

Abangavumelani bayothi ...


 Ukukhulela kwakhe edolobheni kwakungasho ukuthi kumele enze
ubugebengu ngoba baningi abantu abangabenzi ubugebengu. √/
 Emadolobheni kunabantu abazihloniphayo nabawuhloniphayo
umthetho. √/
 Baningi nabantu abenza ubugebengu bebe behlala emakhaya. √ (2)
KANYE

ISIQESHANA J

5.12 Wacela imali kuMbhele ngaphambi kokumtshela ngemikhuba eyenzeka


kwakhe, ethi umlomo awuvele ukhulume nje. √/ (1)

5.13 Isizathu ESISODWA kwezilandelayo:


 UDlamini wameluleka ngezinto ezenzeka kwakhe yena engekho. √√/
 Wabona uMthofi eyongena emzini wakhe ngesikhathi ecashe kwaDlamini
wakhumbula ukuthi nguye owabulala uMaNtuli. √√/
 Wathi akasamqondi kahle umkakhe, usebona sengathi
usezofa/uzombulalisa. √√/
 Wathi kwenzeka izinto eziningi emzini wakhe uSonto angamtsheli
ngazo. √√/
 Ukuphambana kosuku uSonto ayethe wayeyobona ngalo uMaMkhize
kanti luqondana nosuku adutshulwa ngalo umfundisi. √√
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi.) (2)

5.14 Isiphetho salo mdlalo sivalekile.


Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:
 Sibonakele isiphetho senkinga yomlingiswa oqavile. √/
 USonto ugcine eboshiwe ngenkohlakalo yakhe. √/
 UMthofi noToronto bagcine ngokuboshwa ngamacala abawenza. √/
 Amaqiniso wonke avela obala. √/
 USonto waxoxela uMaMkhize ngakho konke akwenza empilweni yakhe.
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi.) (2)

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 21 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

5.15. Ubugebengu. √
Iphuzu ELILODWA kwalandelayo:
 USonto wathenga abantu ukuba babulale uMaNtuli ngoba efuna
ukushada noMbhele. √/
 USonto wabulala uMfundisi. √/
 Wabulalisa uMbhele. √ (2)

5.16. Iphuzu ELILODWA kwalandelayo:


 UNhleko nguye umseshi ophethe amacala kaSonto kulo mdlalo. √/
 Usebenzisa ubuhlakani ukubuza imibuzo kofakazi. √/
 Ukuba uNhleko wayengekho, izigemegeme zikaSonto zazingeke zize
zivele obala. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi.) (2)

5.17. Inkinga yommeleli (uSonto) ayixazululekanga ngendlela ayesezame ngayo


ukuyixazulula, kunalokho wakhalelwa ngamasongo kaSigonyela /
waboshwa. √√ (2)

5.18 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Imali iyasetshenzelwa, awuhaleli ifa labanye abantu. √/
 Akusiwona umbono omuhle ukuthandana nendoda eganiwe. √/
 Kuyasiza ukuba neqiniso, ukuba wamkhokhela uMthofi ngabe
akazitholanga esezinkingeni eziningi. √/
 Umuntu onengane uhamba ngobuqotho khona ezokwazi ukuba
yisibonelo esihle enganeni. √/
 Igazi lomuntu liyakhuluma ngakho-ke uma ubulala abantu ugcina
ngokubanjwa uvalelwe ejele. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi.) (2)

5.19 Imibono iyokwehluka:


Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:
Abayothi bangakujabulela bayothi:
 Ngingakujabulela ngoba ngingathola imali ngaphandle kokusebenza
kanzima. √/
 Ngingakujabulela ngoba ngingahlonipheka emphakathini. √/
 Ngingaba nomuzi omuhle kanye nampahla kanokusho. √/
 Izingane zami zingafunda ezikoleni ezixube izinhlanga. √/
 Ngingahambela izindawo ezisezingeni eliphezulu. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi.)

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 22 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


Abayothi ngeke bakujabulele bayothi:
 Impilo yomuntu ongusomabhizinisi ihlale isengcupheni ngenxa
yezimfamona. √/
 Abanye osomabhizinisi abathembekile emishadweni yabo. √/
 Kungenzeka kuvuke umbango wezimali ngaphakathi emndenini bese
uzithola ususenkingeni yokuhlaselwa. √/
 Abanye osomabhizinisi bathwala ngokubulala abantu ngakho-ke ngeke
ngikuthokozele ukuhlala nombulali. √/
 Kungenzeka usomabhizinisi angakubhali encwadini yefa. Lokhu
kungakushiya nezinkinga zezimali uma eseshonile umyeni wakho. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi.) (2)
[35]

NOMA

UMBUZO 6: ISIKO NELUNGELO – N. Zulu

ISIQESHANA K

6.1 Amagama AMABILI kwalandelayo:


 UThabi√/
 UDumisani√/
 UThenjiwe/umalokazane √/
 USikhumbuzo√ (2)

6.2 Ukuthi abizelwe uzalo luzokhuluma naye lumchazele yonke into. √√ (2)

6.3 Izizathu EZIMBILI kwezilandelayo:


 Lolu daba ludinga umuntu onomqondo osuvuthiwe kanti uDumisani
akakabi nawo umqondo ovuthiwe. √/
 Akamethembi uDumisani ngoba useyingane. √/
 UDumisani njengomuntu omusha angathanda ukuzikhethela umuntu
azoshada naye. √/
 Akazi ukuthi uDumisani uyoyithanda yini le ngane yabantu. √ (2)

6.4 USipho. √ (1)

6.5 OKUKODWA kwalokhu:


 UThenjiwe wayekwazi ukuthunga. √√/
 Siyezwa uMaMbatha emcela ukuthi amfundise ukuthunga. √√ (2)

6.6 B/Umuntu akabuze uma engazi√ (1)

6.7 Asazi-ke kuyozanywa. √√ / Akusiyo into yokuthathwa ngamawala. √√ (2)

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 23 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

6.8 Isizathu ESISODWA kwezilandelayo:


 UZungu wabamukela kahle oThenjiwe noNondumiso emzini wakhe,
wathembisa ukulucubungula udaba lokungenwa emva kokuzwa
uNondumiso ekhulumela udadewabo. √√/
 Wathi akathandi uThenjiwe aphatheke kabi emva kokushonelwa. √√/
 Ngesikhathi uMaMbatha ekhuluma naye ethetha, wancenga umkakhe
ukuthi ehlise umoya. √√
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi.) (2)

6.9 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Isicelo sabazali sadala ukungezwani phakathi kukaThenjiwe nabantu
bakwaZungu, okwaholela ezehlakalweni zodlame/ukungezwani. √/
 UThenjiwe waliqinisa kakhulu ikhanda waze waphindela kubo
ngaphandle kwemvume yabakwaZungu. √/
 Kwaxabana uMaMbatha kanye noNondumiso owayelwela ilungelo
likaThenjiwe lokuzikhethela ngokumele akwenze ngempilo yakhe. √/
 Ubaba kaNondumiso wamtshela ukuthi angaphinde alubeke
kwaMondise. √/
 UThenjiwe wazama ukudlisa uDumisani uphoyizeni. √/
 UMaMbatha waxabana noMaNzuza owayezwelana noThenjiwe. √/
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi.) (2)

6.10 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo: 


 Siyamthola umlingiswa omkhulu esingenisweni sendaba, uThenjiwe. √/
 Siyayithola nenkinga abhekene nayo yokuphoqwa ngumndeni
wakwaZungu ngesicelo sokuthi avume ukungenwa nguDumisani. √/
 Isimo senhlalo siyavela, sibi. Indaba iqala uThenjiwe ebalisa
ngokushonelwa ngumyeni wakhe. √/
 Isizinda sesikhathi siyavela. Le ndaba yenzeka esikhathini samanje lapho
sekufa khona abantu ngenxa yodlame. √ (2)

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 24 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

6.11 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


Imibono iyokwehluka.
Abavumayo bayothi: Lilungile ngoba …
 Livimbela ukuhlupheka ezinganeni ezazishonelwe nguyise. √/
 Umfelokazi uba nomuntu omela izindaba zomuzi wakhe. √/
 Uma umufi engakabi nabo abantwana, umfowabo uyakwazi ukumzalela
izingane. √/
 Umfelokazi uthola izingane zalowo mndeni kunokuthi ahambe ethola
izingane yonke indawo le. √/
 Kuvimbela nokuhlakazeka komndeni, umfelokazi ahlale nezingane zakhe
emndenini ayeganele kuwo. √/
 Kuvimbela nokubuyiselwa emuva kwelobolo ngoba abakamakoti hleze
bangabe besakwazi ukulibuyisela. √

Abaphikayo bayothi: Alilungile ngoba …


 Uma umufi engumnumzane odla kahle, umkakhe angaqhubeka akhulise
izingane ngaphandle kokudinga usizo lwenye indoda. √/
 Kubuhlungu ukuthi umuntu wesifazane athathelwe izinqumo
okungenzeka ukuthi azihambisani naye. √/
 Umfelokazi angahlala angatholi izingane uma kungukuthi akasiboni
isidingo. √/
 Ilungelo lomfelokazi liyanyathelwa, nelezingane zakhe uma esenazo,
ngoba kungenzeka ukuthi azithandi ukubona omunye umuntu wesilisa
endlini kayise. √/
 Ukusaba ukubuyisela ilobolo kuwukucabangela umukhwe kuphela, kanti
naye umfelokazi unalo ilungelo lokuzikhethela. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi.) (2)

KANYE

ISIQESHANA L

6.12 UZungu wayesho isenzo sabo sokucabanga ngesiko kodwa bangabheki


ukuthi uThenjiwe unalo yini uthando lukaDumisani. √ (1)

6.13 Iphuzu ELILODWA kwalandelayo:


 Wathi akamthandi uDumisani. √√/
 Waphatheka kabuhlungu kakhulu eshonelwe ngumyeni wakhe waze
waphelelwa uthando lomuntu wesilisa. √√/
 Wathi abantu bayocabanga ukuthi wayevele emthanda uDumisani
esaphila uSkhumbuzo. √√ (2)

6.14 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Inkinga yomlingiswa oqavile ayixazululekanga ngendlela
ayengayicabanga ngoba wagcina evumile ukungenwa uDumisani. √/
 Imindeni yaba nokuthelelana amanzi. √/
 Lokhu kwenza ukuthi isiphetho sendaba sivaleke. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi.) (2)

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 25 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

6.15 Isiko nelungelo. √


Umbhali ukwazile ukusivezela indikimba yakhe ngokusebenzisa ukushonelwa
kukaThenjiwe bese abasemzini wakhe bemcela ukuthi avume ukungenwa
nguDumisani, okwakunyathela ilungelo likaThenjiwe lokuzikhethela. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi.) (2)

6.16 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 UThabi nguyena owaqala ukuhlokoza indaba yokungenwa
kukaThenjiwe.√/
 UThabi wasindisa impilo kaDumisani ngesikhathi ebona uThenjiwe
emfakela ushevu etiyeni. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi.) (2)

6.17 Iphuzu ELILODWA kwalandelayo:


 Inkinga yommeleli (uThenjiwe) ayixazululekanga ngoba waphoqelelwa
ukuthi ashade noDumisani. √√/
 Ilungelelo lakhe lokushada nomuntu amthandayo alihlonishwanga. √√
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi.) (2)

6.18 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Ngangingameluleka ngokuthi sesiphila esikhathini samalungelo lapho
wonke umuntu enamalungelo okumele ahlonishwe. √/
 Idokwe lidliwa inhliziyo, umuntu akakhethelwa ukuthi kumele athande
bani. √/
 Sekunezifo eziningi esikhathini samanje ngakho-ke abanye abantu
besifazane ngeke bavume ukungenwa besaba ukuthi bazothola izifo. √/
 Kumele ahloniphe uThenjiwe yize emncane kunaye, isiko likhuthaza
ukuthi omncane ahloniphe omdala kanti nomdala kumele ahloniphe
omncane. √/
 Isiko lokungena aliphoqelelwa kodwa kumele umuntu alilandele
ngokuthanda kwakhe. √ (2)
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi.)

6.19 Imibono iyokwehlukana.


Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:
Abathi Bangakujabulela bayothi …
 Umfowabo kamyeni wakhe uyigazi lomyeni wakhe ngakho-ke angakwazi
ukumnakekela njengoba kwakwenza umfowabo. √/
 Impilo ingaba lula futhi angamemukela kalula umuntu amaziyo oyisihlobo
segazi. √/
 Kungaba khona ukuthula nokuzwana emndenini. √/
 Isibongo sekhaya ngeke sishintshe ngoba ubaba omncane/omdala uzobe
enesifanayo nesomyeni wakhe. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi.)

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 26 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

Abathi Ngeke bakujabulele bayothi …


 Umfowabo womyeni wakhe ngeke abe nothando lwezingane ngoba
kungenzeka ukuthi naye unezakhe izingane. √/
 Lo omngenile angathatha ifa elashiywa ngumyeni wakhe bese izingane
zakhe zisale zincela isithupha. √/
 Ziningi izigameko lapho omakoti abangeniwe behlukunyezwa abantu
besilisa abangamalunga omndeni. √/
 Kungasuka umsindo uma ubaba omncane/omdala enonkosikazi wakhe,
lokhu kungadala ukuthi abe nesikhwele bese kuyaxatshanwa
emndenini. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi.) (2)

AMAMAKI ESIQEPHU B: 35

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 27 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

ISIQEPHU C: IZINDABA EZIMFISHANE

IZINYEMBEZI ZOTHANDO – DBZ Ntuli (Umhleli)

UMBUZO 7

7.1 'UMUNWE' – S. Zimema

ISIQESHANA M

7.1.1 UZodwa.√ (1)

7.1.2 'washo esukuma, engishiya netafula, nezitsha ezingcolile'. √ (1)

7.1.3 OKUKODWA kwalokhu okulandelayo:


 Yingoba uhlale ufakwe indandatho yomshado. √√/
 Yingoba wayekhiphe indandatho yomshado. √√ (2)

7.1.4 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Wayesekhathele ukuhlala endaweni eyodwa. √
 Sebemazi bonke abantu, sekuyisicefe nje. √
 Wathola isikhundla esithe xaxa kunalesi ayekusona.√ (2)

7.1.5 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Wayesola ukuthi uyiqhikiza, uzobuqeda ubuqhikiza bakhe. √/
 Wayethi unekhanda eliqinile, yena uzolithambisa. √/
 Wayesola ukuthi ungumzalwane ngenxa yendlela akhuluma
ngayo. √ (2)

7.1.6 Lawa magama asho ukwenza into enobungozi, engakufaka


enkingeni. √√
(Nokunye okunembayo okungashiwo ngumfundi.) (2)

7.1.7  Wayezibuza eziphendula ukuthi umunwe wakhe uhlanganaphi 


nento akade beyikhuluma. √/
 Wayezibuza eziphendula ukuthi kungani uZodwa ethi
akabheke umunwe wakhe.√ (2)

7.1.8 Uvuthondaba kule ndaba siluthola ngesikhathi uZodwa esetshela


lo wesilisa ukuthi uyambona ukuthi ushadile njengoba
enesikhumba esikhanyayo emnweni wendandatho. √√ (2)

7.1.9 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Owesilisa wayezitshela ukuthi uZodwa uzomqoma njengoba
ayesho ukuthi wayenezintombi eziningi lapho ayesebenza
khona. √/
 Wayengacabangi ukuthi uZodwa uzobona ukuthi ushadile,
njengoba yena ayefihlile. √/
 Wayenganakile ukuthi uZodwa uzoqaphelisisa umunwe ohlala
indandatho ukuthi uyakhanya. √/

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 28 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

 Wayengalindele ukuthi kusekhona intombazane enesimilo,


engathandani nomuntu oshadelwe, ngoba yena
wayesejwayele ukuqonywa nakuba eshadile. √
(Nokunye okunembayo okungashiwo ngumfundi.) (2)

7.1.10 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Indandatho iwuphawu lwesethembiso esihambisana nezifungo
zomshado. √/
 Indandatho isho ukuthi labo abashadile bayokwethembeka
emshadweni wabo. √/
 Kungase kwenzeke nokuthi ilahleke. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo umfundi) (2)

KANYE

ISIQESHANA N

7.2 'INGODUSO' – S. Bhengu

7.2.1 OKUKODWA kwalokhu:


 Wayefuna ukuqedela ukulobola uNokwazi.√/
 Wayefuna ukuthengela umndeni wakhe umuzi edolobheni. √/
 Wayefuna ukushesha ashade. √ (1)

7.2.2 Iminyaka emibili. √ (1)

7.2.3 Isibhamu. √ (1)

7.2.4 Wayefuna ukumchazela ukuthi wayenyamalele nje ngoba


wayekade eboshiwe.√√ (2)

7.2.5 Wathi lapho esephuma emva kokuntshontsha imali efemini


onogada bambona, wagcina ngokubanjwa. √√ (2)

7.2.6 Le ndaba yenzeka endaweni yasemakhaya.√


Iphuzu ELILODWA kwalandelayo:
 Indawo ahamba kuyona uSipho eyasemakhaya ngoba
akukhanyi kahle ogesi emgwaqweni. √/
 Kuhanjwa indawo ende ngezinyawo. √/
 Aziziningi izimoto ezihambayo kule ndawo ikakhulukazi
ebusuku.√
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi) (2)

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 29 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

7.2.7 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


Isifundo esitholakala kule ndaba emfushane esokuthi:
 Akulungile ukulobola ungenayo imali eyanele yokuqedela
ilobolo ngoba ungazithola usungene esilingweni sokweba. √/
 Ubugebengu benza ukuba umuntu agcine elahlekelwe yikho
konke anakho, uSipho ugcina engasenayo ingoduso ngenxa
yokuboshelwa ubugebengu. √/
 Akwamukelekile ukunyamalala bese ungayenzi imizamo
yokuxhumana nengoduso yakho noma nalabo abangayitshela
ukuthi ukuphi futhi uvelelwe yini. √/
 Uma umuntu eshone enenkinga engaxazululiwe akakutholi
ukuphumula.√
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi) (2)

7.2.8 Le ndaba iqoqekile ngokwesikhathi ngoba yenzeka ngosuku


olulodwa. √√ (2)
7.2.9 Imibono iyokwehluka:
Abathi bayakholelwa bayothi ...
Iphuzu ELILODWA kwalandelayo:
 Ngiyakholelwa ukuthi izipoki zikhona, abantu abaningi ngeke
bakhulume into eyodwa engamanga. √√/
 Ngiyakholelwa ukuthi abantu abashona kunezinkinga
ezingaxazululwanga besaphila bayabuya sebeyimimoya
befuna ukuxazulula leyo nkinga ukuze bathole
ukuphumula. √√/
 Abelaphi bendabuko kanye nabathandazi kuyenzeka ukuthi
babizwe imindeni ukuze bazovala umoya womuntu
osewahamba emhlabeni. √√
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi)
Abathi abakholelwa bayothi ...
Iphuzu ELILODWA kwalandelayo:
 Umuntu uma esehambile emhlabeni akukholakali ukuthi
angabuyela khona ezolungisa izinkinga. √√/
 Uma umuntu eseshonile umphefumulo wakhe awube usaba
nesabelo emhlabeni. √√/
 Abantu abangamaKrestu abakholelwa kule nto yezipoki ngoba
iBhayibheli lisitshela ukuthi uma umuntu eseshonile uya
eZulwini/eSihogweni. Akukho lapho sithola khona ukuthi
umuntu ubuyela emhlabeni ayolungisa amaphutha akhe. √√
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi) (2)

7.2.10 Izimpendulo ziyokwehluka:


Yebo ngiyazwelana ngoba ...
 Ukuzithola usuhlezi phezu kwethuna akuyona into emnandi,
isimo esethusayo nesihlasimulisa umzimba. √/
 Ukungabibikho kwezinto zokuhamba eziningi endaweni
yakubo kaNokwazi kwamenza wafika ebusuku, wathola
izinkinga endleleni.√
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi)
NOMA

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 30 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

Cha angizwelani ngoba ...


Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:
 Wakhombisa ukungethembeki ngesikhathi entshontsha imali
lapho ayesebenza khona. √/
 Kwakungafanele avumele ukuthi izinkinga zakhe zimfake
esilingweni sokuntshontsha. √/
 USipho wayesencokolisa kahle le ntokazi ahlangana nayo
ebusuku engaboni ukuthi uNokwazi, lokhu kukhomba ukuthi
kwakungenzeka azibike kuyo. √/
 Wayenenhliziyo encane lungafakwa lubuya nodaka, ngakho-
ke kwakungenzeka ukuthi agcine esehlukumeza uNokwazi
engaqondile ngenxa yolaka. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi) (2)

AMAMAKI ESIQEPHU C: 35

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 31 DBE/2022
SC/NSC –Umhlahlandlela wokumaka

ISIQEPHU D: IZINKONDLO
AMAHLOKOHLOKO/IZINKWAZI ZOTHUKELA – EJ Mhlanga no JJ Thwala
UMBUZO 8

8.1 Phansi – LMMS Madondo

8.1.1 Umhlaba.√/ Impilo√ (1)

8.1.2  Kufanele awuhloniphe. √


 Kufanele awukhonze. √ (2)

8.1.3 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Imbongi ithi ukuziqhenya nokuziphakamisa/ukuzithwala
komuntu kugcina kuphelile. √/
 Imbongi ithi ukuzikhukhumeza kwenza umuntu agcine
ejezisiwe ukuze afunde isifundo sokuthi kubalulekile
ukuzehlisa. √/
 Abaziphakamisayo bayathotshiswa bazithole sebebhuquza
phansi. √ (2)
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi)

8.1.4 Imigqa EMIBILI kwelandelayo:


 Lunye kuwo uhambo√/
 Impinda ayikho √/
 Sinye kuwo isikhathi (2)
 Sifushane asenele√

8.1.5 Abashayela. √√/ abahambela √√ (2)

8.1.6 B/Limthathe ngokushesha. √ (1)


8.1.7  Isimo imbongi eyayikuso esokubalisa nokukhathazeka
ngendlela abantu abazikhukhumeza ngayo. √
 Imigqa eminingi mide inamagama amade. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi) (2)

8.1.8 Impendulo EYODWA kwezilandelayo:


 Osemuva limshwibe shwi limbeke phambili. √√/
 Bawe bhu bahuhuluze okwamahobosha √√/
 Omahlalothini abantengenyekayo ntengentenge. √√ (2)

8.1.9 Impendulo EYODWA kwezilandelayo:


 Bawe bhu bahuhuluze okwamahobosha √√/
 Ngentobeko yobuphansi okwezintuthwane √√ (2)

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha Pheqa ikhasi


IsiZulu Ulimi Lokuqala Lokwengeza (FAL)/P2 32 DBE/2022
SC/NSC – Umhlahlandlela wokumaka

8.1.10 Amaphuzu AMABILI kwalandelayo:


 Kubalulekile ngoba umuntu uphila kanye emhlabeni, kufanele
enze izenzo ezinhle ngoba angase angalitholi ithuba lesibili
lokulungisa amaphutha akhe. √/
 Abantu abaziphakamisayo babukele abanye abantu phansi
bavamise ukushaywa umhlaba. √/
 Umhlaba uyabaphakamisa abazithobile bese wehlisa laba
abazikhukhumezayo. √/
 Ukuzithoba kuwuphawu lokuba nobuntu. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi) (2)
KANYE
8.2 Ngiyogiya Ngiqephuze – NL Luthuli
8.2.1 Impendulo EYODWA kwezilandelayo:
 Imbongi ngoba ikhuluma ngento eyoyenza mhla
yaphumelela kulokho ekwenzayo manje. √√/
 Umbhali wenkondlo ongu N.L. Luthuli futhi oyimbongi ofisa
ukuba aze agiye aqephuze mhla waphumelela. √√/
 Umuntu onguMshibe futhi onezifiso zokuba aphumelele
ngelinye ilanga. Uyasho ukuthi uyogiya aqephuze mhla
waphumelela. √√
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi) (2)
8.2.2 Iziqu zemfundo.√ (1)
8.2.3 Unguthisha√/ Uyafundisa. √ (1)
8.2.4 Iyasho imbongi ukuthi izophumelela ukufeza ezeminyaka izifiso.√√ (2)
8.2.5 Ngiyogiya ngiqephuze. √√/
Ngigiye ngiqephuze ngiqekethe izindaba √√
NOMA
Ngigiye ngiqephuze ngiqekethe izindaba√√
(2)
8.2.6 Besho bempongoloza ngamaphimbo emizwilili√
Usho mfoka Shandu ukuthi leli√ (2)
8.2.7 Umoya wenkondlo owokujabula√
 Imbongi iyokujabulela ukuthi nayo iyozuza iziqu zemfundo. √
 Imbongi ithi inethemba lokuthi ziyobe sezifezekile izifiso zayo,
iyojatshuliswa nawukuthi iyobe isikhuluma amagama
angakhulunywa noma ubani. √
(Nokunye okunembayo okuyoshiwo ngumfundi) (3)
8.2.8 Imbongi isebenzise ulimi olunothile/ olujulile.√
Incoma abantu abafundile kunayo, abakwazile ukuthi bayakhe/
bayicije olwazini abanalo.√ (2)
8.2.9 Yebo ngiyavumelana ngoba:
Uzibiza ngebhobhodleyana, igama ibhobhodleyana lisebenza
kubantu besilisa√√ (2)
AMAMAKI ESIQEPHU D: 35
AMAMAKI ESEWONKE: 70

Akuvumelekile ukukopisha leli phepha

You might also like