Kallaste
See artikkel räägib linnast. Teiste samanimeliste kohtade kohta loe Kallaste (täpsustus). |
Kallaste on linn Tartu maakonna kirdeosas Peipsi järve läänerannikul.
Kallaste | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
Pindala: 1,93 km² | |||||
Elanikke: 935 (1.01.2011) | |||||
EHAK-i kood: 2596[1] | |||||
Koordinaadid: 58° 40′ N, 27° 10′ E | |||||
Linn asub Peipsi järve ja Tartu-Mustvee maantee vahelisel umbes kahe kilomeetri pikkusel rannalõigul. Naabriteks on Pala vald põhja pool ning Alatskivi vald lõunas ja läänes.
Loodus
Maastikuliselt asub Kallaste linn Kagu-Eesti lavamaal.
Linna territooriumil paikneb Kallaste paljand.
Ajalugu
Esialgselt oli Kallaste vene vanausuliste asula, mis tekkis 18. sajandil.
Varasematel aegadel kuulus Kallaste nii Kokora kui Alatskivi valda, 1917. aastast kuulus Peipsiääre valda.
Aastal 1921 nimetati Kallaste aleviks ja 1938. aastal sai ta kolmanda astme linnaks õigused.
1950. aastal, kui moodustati maarajoonid, sai Kallaste linn Kallaste rajooni keskuseks. Pärast rajoonide reorganiseerimist aastal 1959 sai Kallastest Tartu ja Elva järel kolmas linn Tartu rajoonis.
Rahvastik
Rahvastikuregistri andmetel elas 1. jaanuaril 2012 linnas 999 inimest. Neist 482 olid mehed ja 517 naised. 99 olid kuni 15-aastased, 662 tööealised ja 238 pensioniealised (65 aastased ja vanemad).[2]
Elanike arv rahvaloenduste andmetel
1897 | 1922 | 1934 | 1939* | 1959 | 1970 | 1979 | 1989 | 2000 | 2010* | 2011 |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
1354 | 1627 | 1605 | 1570 | 1668 | 1604 | 1431 | 1328 | 1195 | 1115 | 852 |
* arvestuslik
2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli 21,1% elanikest eestlased, 2011. aasta rahvaloenduse andmete põhjal vähenes eestlaste osatähtsus 15,5%-ni.
Muud
Aastal 1988 püstitati Kallastele Eesti viimane avalik Lenini kuju.
Vaata ka
Viited
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kallaste |
- Kallaste kodulehekülg
- Nils Niitra: "Kallastel saab kolme häälega linnavolinikuks" Tartu Postimees, 16. detsember 2008
Kirjandus
- Kallaste alev kaotamisele. Uus Eesti, 12. jaanuar 1936, nr. 11, lk. 7.