Ajakiri
|
See artikkel räägib ajakirjast žurnaaliks võidakse nimetada ka päevikut |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Ajakiri (vananenud sünonüüm žurnaal) on numereerituna ja regulaarselt ilmuv paljuleheküljeline ajakirjandusväljaanne, mille numbrid on ühesuguses kujunduses ja formaadis. Tavaliselt ilmuvad ajakirjad sagedamini kui korra aastas ja harvemini kui korra nädalas. Ajakirjad sisaldavad uudiseid, artikleid ja muudes ajakirjandusžanrites kirjutisi (intervjuusid, arvamuslugusid jms), tänapäevased ajakirjad on enamasti illustreeritud.
Ajalugu
muudaEsimeseks uusaegseks ajakirjaks peetakse 1564–1749 Augsburgis Georg Willeri väljaandel ilmunud saksakeelset trükist "Novorum Librorum quos Nundinae Atumnales, Francoforti Anno 1564 celebratae, Venales Exhibuerent", mida tuntakse ka Frankfurdi messikataloogina. See ilmus Frankfurdi raamatumessi puhul. Esimeste ajakirjade seas olidki tollal raamatumesside kataloogid. Kaua püsis ka 1633–1738 ilmunud Theatrum Europaeum, mis kajastas saksakeelsete maade ajalugu.
Nüüdisajal on enam tuntud esimesed teadusajakirjad: jaanuaris 1665 Pariisis ilmuma hakanud Journal des sçavans ja samal aastal Londonis asutatud, tänini ilmuv Philosophical Transactions of the Royal Society. Üldhuviajakirjad järgnesid märksa hiljem, neist peetakse esimeseks 1731. aastal Londonis rajatud The Gentleman's Magazine'i. Vanim siiani ilmuv ajakiri on The Scots Magazine, mille esimene number trükiti 1739. aastal (ehkki väljaande omanikud on korduvalt vahetunud ning ajakirja ilmumises on olnud ka pause, kokku kuni 90 aasta jagu).