Avignon

Avignon on linn Prantsusmaal, Vaucluse'i departemangu keskus. See asub Rhône'i vasakul kaldal.

Avignon
[ avinj'oo(n) ]
prantsuse Avignon oksitaani Avignoun, Avinhon
Avignoni vapp
Pindala: 64,9 km²
Elanikke: 90 330 (1.01.2021)
Koordinaadid: 43° 57′ N, 4° 48′ E

Ajalugu

Avignoni vanalinn: paavstiloss, piiskopikompleks ja Avignoni sild
UNESCO maailmapärand
Asukoht	Prantsusmaa
Tüüp	kultuurimälestis
Kriteeriumid	I, II, IV
Viited	228
Piirkond*	Euroopa ja Põhja-Ameerika
Nimekirja arvatud	1995 (19. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Avignon asutati juba enne Rooma vallutusi. Rhône'i kaldal asus keltide kindlus. Sealkandis elasid keldi päritolu kavaarid.

Linn oli Rooma riigi Gallia Transalpina, hilisema Gallia Narbonensise provintsi keskus. Sel ajal nimetati seda Avennioks, mis on tulnud Avenniuse suguvõsa järgi. Gallia Narbonensis oli Rooma esimene provints teispool Alpe. Sellest ajast pole säilinud arhitektuurilises mõttes peaaegu midagi.

Suure rahvasterändamise ajal sai Avignon tugevasti kannatada. Seejärel kuulus ta järjepanu gootidele, Burgundiale, läänegootidele ja Frangi riigi Austraasia osale. 736 vallutasid Avignoni saratseenid, 737 vallutas ja rüüstas linna Karl Martell, kuna linlased olid koos araablastega tema vastu sõdinud. Kuni Louis II surmani 879 kuulus Avignon taas Frangi riiki, siis kuulutas Boso Burgundia ehk Arelaadi (pealinna Arles'i järgi) sõltumatuks.

1033, mil Konrad II sai Arelaadi kuningaks, läks linn Saksa-Rooma riigile. Keiser elas kaugel, Avignon allus talle ainult nimeliselt, olles aastast 1135 sisuliselt sõltumatu. Ka Forcalquier', Toulouse'i ja Provence'i krahvidel oli linna üle ainult nominaalne, mitte sisuline võim. 1135 loobus Forcalquier' krahv igasugustest õigustest Avignoni üle.

12. sajandi lõpus kuulutas Avignon end täiesti sõltumatuks. Ent iseseisvus ei kestnud kaua. Avignon oli üks katarite keskusi ja 1226 vallutas Prantsusmaa kuningas Louis VIII Avignoni albilaste vastu suunatud ristisõjas pärast seda, kui linn oli keeldunud avamast väravaid temale ja paavsti legaadile. Linn alistus pärast kolmekuist piiramist (10. juuni – 13. september), pidi oma kindlustused lammutama ja vallikraavi täitma.

7. mail 1251 tegi Louis VIII Avignoni oma vendade Charles of Anjou ja Alphonse de Poitiers' ühisvalduseks. Pärast viimase surma 25. augustil 1271 sai Avignon Prantsusmaa osaks. 1274. aastast valitsesid linna kuninga esindajatena rektorid.

1303. aastal asutati Avignoni ülikool.

1309. aastal viis Prantsusmaa kuningas paavstide asukoha Avignoni, paavst Clemens V, kes pärines Bordeaux'st, viis paavsti residentsi Avignoni. Niinimetatud Avignoni vangipõlv kestis 1377. aastani. Aastatel 1309–1377, enne Suurt skismat Rooma ja Avignoni kirikute vahel, resideeris Avignonis 7 paavsti. Skisma viis rivaalpaavstide valimiseni mõlamas kohas. Pärast seda resideeris Avignonis aastani 1423 kolm vastupaavsti, kuni paavst lõplikult Rooma tagasi läks. Aastatel 1334–1363 ehitas paavst Benedictus XII vana paavstipalee Avignonis ja paavst Clemens VI ehitas uue paavstipalee; üheskoos oli Paavstide palee suurim gooti palee Euroopas.1335–1364 ehitati linna paavstiloss Palais des Papes.

Paavstiloss ja Avignoni ajalooline kesklinn kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse (aastast 1995).

Kultuur

Igal aastal juulikuus toimub linnas Avignoni teatrifestival.

Välislingid

• Avignoni koduleht