IRIS-T
IRIS-T (inglise keeles InfraRed Imaging System Tail/Thrust Vector-Controlled) on lühimaa õhk-õhk-rakett. Raketi täiustatud ja kohaldatud variante rakendatakse pind-õhk-raketina. IRIS-T töötas välja ja seda toodab rahvusvaheline konsortsium, mille juhtriik on Saksamaa.
| IRIS-T | |
|---|---|
.jpg) | |
| Tüüp |
õhk-õhk-rakett õhutõrjerakett |
| Päritoluriik |
 Saksamaa |
| Teenistusajalugu | |
| Teenistuses | 2005–…[1] |
| Kasutajad | vaata kasutajaid |
| Sõjad | Vene-Ukraina sõda[2] |
| Tootmise ajalugu | |
| Tootja | Diehl Defence, Avio S.p.A., Litton Italia, Leonardo S.p.A |
| Tehnilised andmed | |
| Kaal | 87,4 kg[1] |
| Pikkus | 2,94 m[3] |
| Läbimõõt | 127 mm[3] |
|
| |
| Mootor | tahkekütusrakett |
| Tiivaulatus | 447 mm |
Tegevusulatus | 25 km[3] |
| Kiirus | 3 Machi[3] |
Juhtimissüsteem | infrapuna otsipea[3] |
Kirjeldus
muudaIRIS-T omadused olenevad raketi otstarbest. Neid on kolme põhilist tüüpi:
- lühimaa õhk-õhk-rakett (IRIS-T);
- lühi-, kes- või pikamaa pind-õhk-rakett (IRIS-T SLS, IRIS-T SLM ja IRIS-T SLX);
- allveelaev-õhk-rakett (IDAS).
Eri otstarbega IRIS-T rakettide tehnilised omadused erinevad vähemal või suuremal määral. Enamikku variante ühendab infrapuna otsipea olemasolu ja põhilised süsteemid, kuid muude tehniliste omaduste osas ilmnevad raketi üldisi parameetreid mõjutavad lahknevused:
- IRIS-T põhivariant on infrapuna otsipead kasutav 25 km laskekaugusega lühimaa õhk-õhk-rakett.
- IRIS-T SLS on lühimaa õhutõrjerakett laskekaugusega 10 km ja laskekõrgusega 5 km[4]. Võrreldes põhivariandiga on raketti muudetud vähe ja muudatused puudutavad eelkõige selle juhtimissüsteemi ja andmesideühendust, et integreerida õhk-õhk-rakett maapealsesse õhutõrjevõrku.
- IRIS-T SLM on keskmaa õhutõrjerakett laskekaugusega 40 km ja laskekõrgusega 20 km[4]. Mudelil on täiustatud mootor, andmesideühendus ja juhtimissüsteem, aga ninas on ikkagi infrapuna otsipea[5]. Otsipead katab õhutakistust vähendav ninakoonus, mis sihtmärgi läheduses küljest heidetakse[5].
- IRIS-T SLX on kaugmaa õhutõrjerakett laskekaugusega 80 km ja laskekõrgusega 30 km[6]. Välja töötamise järgus olev rakett kasutab sihtmärgini jõudmiseks infrapuna otsipead ja radarit ning uuemat mootorit[6].
- IDAS on IRIS-T-st edasi arendatud allveelaev-õhk-rakett laskekaugusega 20 km[7]. Raketil on IRIS-T põhivariandiga sama otsipea, ehkki raketi kere ja juhtimissüsteem on erinevad. Allveelaev peab IDAS-ega ühendust fiiberoptilise kaabli abil ja raket tulistatakse välja torpeedotoru kaudu[7].
IRIS-T õhutõrjepatareisse kuulub kolm laskeseadet (igaüks kannab kaheksat raketti), mitmeotstarbeline 360° kaitset pakkuv AESA radar tuvastuskaugusega 250 km ja juhtimiskeskus, kusjuures viimane võib paikneda teistest patarei sõidukitest kuni 20 km kaugusel[6]. IRIS-T suudab kinni püüda kiiresti liikuvaid ja miniatuurseid sihtmärke, nagu õhk-õhk/pind-õhk raketid ja õhk-pind/pind-maa rakette, UAV/droone ja tiibrakette. Otsetabamuse tõenäosuse parandamiseks on rakett varustatud aktiivse radari lähedusanduriga[8].
Lisaks on IRIS-T-l ainulaadne võime võrreldes teiste sarnaste rakettidega, nagu AIM-9X, sihtida ja alla tulistada teisi õhk-õhk ja pind-õhk-rakette, pakkudes seega 360° kaitsevõimet[9].
Ajalugu
muudaIRIS-T loodi algselt AIM-9 Sidewinderi võimekama asendajana NATO vägedes. Lõpuks hargnes ühine projekt erinevatesse suundadesse, sest USA välja pakutud AIM-9X uuendus ei leidnud teistes NATO riikides piisavalt vastukaja. Seetõttu arendas Prantsusmaa välja MBDA MICA õhk-õhk raketi, Saksamaa taasalustas partneritega IRIS-T välja töötamise, Suurbritannia konstrueeris ASRAAM-i ja USA hakkas tootma AIM-9X-e.
IRIS-T oli mõeldud standardse relvana järgmistele lennukitele: Eurofighter, F-16, EF-18, Tornado ja Gripen. Raketi pind-õhk versioon kasvas välja NATO ühisest MEADS programmist. Alates 2005. aastast on süsteemi peamine tootja Diehl Defence[10].
Kasutajad
muudaPraegused
muuda
Austria
Brasiilia
Egiptus
Hispaania
Itaalia
Kreeka
Lõuna-Aafrika Vabariik
Norra
Rootsi- Saksamaa
Saudi Araabia
Tai
Ukraina[11]
Tulevased
muuda
Galerii
muuda-
IRIS-T SL lennundusnäitusel ILA Berlin 2016 -
IDAS-e raketi makett näitusel
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 IRIS-T Short-Range Air-to-Air Missile. MilitaryToday.com. Vaadatud 12. septembril 2023.
- ↑ IRIS-T пройшов бойове хрещення в Україні. Мілітарний. Vaadatud 20. oktoobril 2022.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 IRIS-T. Saab. Vaadatud 12. septembril 2023.
- ↑ 4,0 4,1 IRIS-T SL Air Defense Missile System. Military Today, Vaadatud 13. septembril 2023.
- ↑ 5,0 5,1 IRIS-T SL. Diehl Defence. Vaadatud 13. septembril 2023.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 IRIS-T SL Surface-to-Air Defense Missile System technical data. Army Recognition. Vaadatud 13. septembril 2023.
- ↑ 7,0 7,1 Missile System IDAS. GlobalSecurity.org. Vaadatud 13. septembril 2023.
- ↑ ""IRIS-T European Short Range Air-to-air Missile"" (PDF). www.diehl.com.
- ↑ ""IRIS-T European Short Range Air-to-air Missile"" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2013. Vaadatud 11. oktoobril 2022.
- ↑ IRIS-T. Diehl Defence. Vaadatud 23. augustil 2022.
- ↑ Ukraine receives first of four German IRIS-T air defence systems -source. Reuters. Vaadatud 11. oktoobril 2022.
Välislingid
muuda
IRIS-T – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis