Läti

See artikkel räägib riigist; samanimeliste külade kohta vaata lehekülge Läti (täpsustus).

---

Läti (läti keeles Latvija, liivi keeles Leţmō, ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Läti Vabariik läti Latvijas Republika
Läti lipp Läti vapp
Riigihümn	Dievs, svētī Latviju
Pealinn	Riia
Pindala	64 594 km² (2024)
Riigikeel	läti keel
Rahvaarv	1 871 882 (1.01.2024)
Rahvastikutihedus	29 in/km²
Riigikord	parlamentaarne vabariik
President	Edgars Rinkēvičs
Peaminister	Evika Siliņa
Iseseisvus	– kuulutatud Venemaast sõltumatuks 18. novembril 1918 – tunnustatud 26. jaanuaril 1921 – NSV Liidu 1. okupatsioon 17. juuli 1940 – Natsi Saksamaa okupatsioon 10. juuli 1941 – NSV Liidu 2. okupatsioon 1944 – taasiseseisvumine 21. august 1991
SKT	30,264 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	15 684 $ (2017)
Valuuta	euro (EUR)
Usund	kristlus (79%)
Ajavöönd	Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen	.lv
ROK-i kood	LAT
Telefonikood	371

Kaart

Läti asub Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, Eestist lõunas, Leedust põhjas. Idas on maapiir Venemaaga ja kagus Valgevenega. Läänes piirab riiki Läänemeri ja loodes Liivi laht. Lätil ei ole meresaari ega asumaid. Pindala on 64 589 km².

Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis kuulub alates 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), 29. märtsist 2004 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja 1. maist 2004 Euroopa Liitu (EL).

Asend ja piir

Läti asub Põhja-Euroopas, Ida-Euroopa lauskmaa lääneosal, Läänemere idarannikul. Maapiir oma Balti naabritega on Eestiga põhjas (340 km) ja Leeduga lõunas (570 km). Idapiir Venemaa Pihkva oblastiga on 283 km. Kagus on maismaapiir Valgevenega (163 km).

Lätil on ka 531 km merepiiri. Vaatamata pikale ja laugele merepiirile ei ole Läti territooriumil ühtegi meresaart. 1920. aastal taotles Läti endale Eesti territooriumil asuvat Ruhnu saart.

Loodus

Läti satelliidilt

Pinnamood

Läti asub Ida-Euroopa lauskmaa serval. Ta on kaetud liustikusetetega, mis on tekitanud tänapäevase künkliku pinnamoe.

Lätis on kolm suuremat kõrgustikku. Lääne-Lätis, Kurzeme südames asub Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m merepinnast. Kirde-Lätis asub Vidzeme kõrgustik, millel on mitu üle 300 m ulatuvat tippu, sealhulgas Läti kõrgeim tipp Gaiziņkalns (312 m). Kõrguselt teine mägi Lätis on Sirdskalns. Kirde-Lätis, Eesti piiril asub ka Alūksne kõrgustik, mis ühineb Eestis asuva Haanja kõrgustikuga. Alūksne kõrgustik on madalam kui Vidzeme kõrgustik, kuid suuremate kõrgusvahedega. Ka Sakala kõrgustik ulatub osaliselt Lätti. Kagu-Lätis asub Latgale kõrgustik.

Enamiku riigi pindalast moodustavad madalikud. Riigi keskosas asub Zemgale tasandik, põhjaosa asub Tālava madalikul. Läänemere kaldal, ümber Liivi lahe ja Kuramaa poolsaare paikneb rannikumadalik, mis jätkub Leedu territooriumil. Vidzeme kõrgustikku piiravad Kesk-Läti madalik ja Ida-Läti madalik. Läti idapiirile ulatub Velikaja madalik. Need madalikud on ka kohati soised.

Looduskaart

Geoloogiline ehitus ja maavarad

Enamik läti aluspõhjakivimeist on pärit vanaaegkonna lõpust, Devoni ajastust. Riigi edelaosa aluspõhjakivimid on aga pärit keskaegkonnast.

Eelkambriumi kristalliline aluskord on kaetud settekivimite kihiga, millel on kvaternaari setted. Settekivimeid paljandub maismaal jõgede ürgorgudel. Riigi põhjaosas paljanduvad paljude jõgede ürgorgudes ka devoni punased liivakivid. Territooriumi keskosas paljanduvad ülemdevoni karbonaatsed kivimid. Dolomiidid ja merglid palistavad Daugava keskjooksu, tema lisajõgesid ja ka Lielupe ülemjooksu.

Läti ei ole maavaradelt rikas riik. Enamik Lätis leiduvaist maavaradest kasutatakse ehituses. Kõrgustikes leidub palju liiva ja kruusa. Riigi põhjaosas kasutatakse liiva ka klaasi tootmiseks. Riigi keskosas on dolomiidi leiukoht. Dolomiidikihtide vahel leidub suures koguses kipsi. Samuti kasutatakse ka leiduvat devoni, juura ja kvaternaari savi. Lubjakivi kasutatakse lubja- ja tsemenditööstuses.

Ka leidub Lätis suuremas koguses turvast, mille ladestumine sai alguse mandrijää taandumisel. Turba varusid kasutatakse eelkõige tööstuslikel eesmärkidel. Riigis leidub ka ravimuda ja mineraalvett. Lätist on leitud ka naftat ja rauamaaki. Lisaks leidub riigis pruunsütt ning mererannalt võib juhuslikult leiduda ka merevaiku.

Veestik

Läti on jõgederikas riik. Jõgesid ja ojasid on kokku umbes 12 000 ning nende kogupikkus on umbes 37 500 km. Enamik jõgedest on siiski lühikesed. Vaid 17 jõge on pikemad kui 100 km. Pikimad jõed on Väina (Daugava), Lielupe, Koiva (Gauja), Venta ja Salatsi jõgi. Praegune jõgedevõrk on kujunenud välja 10–12 tuhande aasta jooksul. Kõik jõed kuuluvad Läänemere vesikonda. Suurem osa neist suubub Liivi lahte; väiksem osa otse Läänemerre ja Velikaja lisajõed suubuvad ka Soome lahte.

Lätis on järvi üle 3000. Enamasti on nad siiski väikesed ja hõlmavad territooriumist vaid 1,5%. Järvi, mille pindala on suurem kui 10 km², on vaid 15. Suuremad järved Lätis on Lubāns, Rāznas, Engures, Asti ja Usma. Sügavaim järv on Drīdzis (63,1 m).

Kliima

Lätis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läti on samal laiusel Labradori poolsaarega. Võrreldes Labradori poolsaare mandrilise kliimaga on Läti kliima märksa pehmem. Seda põhjustab Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõju Läti rannikule. Külmatemperatuurid talvel on küllaltki tagasihoidlikud. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on riigi lääneosas Liepajas −2,8 °C ja Kagu-Läti linnas Daugavpilsis −6,6 °C. Juuli õhutemperatuurid samades linnades on vastavalt 16,7 °C ja 17,6 °C.

Liepāja	Riia	Daugavpils

Sademed saabuvad Läti territooriumile Põhja-Atlandilt. Sademete hulk on suurim suve teisel lõpus ja sügis. Ka talvel sajab tihti, kuid sademete hulk on väike. Kõige vähem sademeid on kevadel. Aastas sajab rannikul ja madalikel 550–600 mm, kõrgustikel 700–800 mm sademeid.

Taimestik

44% Läti pindalast on kaetud metsadega. Erinevalt paljudest teistest Ida-Euroopa lauskmaa aladest sarnaneb Läti taimestik väga taigaga. Enamik metsadest on okasmetsad. Levinud on harilik mänd (51%), kask (24%), harilik kuusk (17%).

Riik

Riigikord

Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik.

Kõrgeima võimu organ on Läti rahvas. Rahva võimu esindab riigijuhtimises 100-liikmeline parlament seim (saeima) ja omavalitsuste volikogud.

President

 Pikemalt artiklis Läti president

Läti riigipea on president, kes on ühtlasi ka Läti kaitseväe ülemjuhataja. Läti presidendi valib seim salajase hääletusega nelja aasta pikkuseks ametiajaks.

Läti president alates 8. juulist 2023 on Edgars Rinkēvičs.

Seim

Seimihoone Riia vanalinnas

 Pikemalt artiklis Seim (Läti)

Seim (Saeima) on Läti parlament. Tegemist on ühekojalise, 100-liikmelise parlamendiga. Valimised toimuvad võrdelise valimissüsteemi alusel, mille juures kehtib ka 5% valimiskünnis. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant esimesel oktoobrikuu laupäeval.

Presidendil on õigus seim laiali saata ning kuulutada välja ennetähtaegsed valimised. Selle protseduuriga kaasneb poliitiline risk presidendile. Valimiste ebaõnnestumisel peab president lahkuma ametist.

Seim asub Riia vanalinnas, endises Liivimaa rüütelkonna hoones.

Valitsus

 Pikemalt artiklis Läti valitsus

Justiitspalee (Latvijas Tiesu pils) Riias aadressil Brīvības bulvāris 36. Hoones tegutsevad Läti Ülemkohus, Läti Vabariigi Ministrite kabinet ja Justiitsministeerium

Parlamendivalimiste järel on presidendil õigus kuulutada välja peaminister. Peaministri ülesandeks on koostada valitsus, kelle peab hääletusega kinnitama parlament seim. Valitsusse kuulub 16 ministrit.

Läti peaminister on Evika Siliņa, kes astus ametisse koos valitsusega 15. septembril 2023.

Välispoliitika

 Pikemalt artiklis Läti välispoliitika

Kohe pärast taasiseseisvumist sai 17. septembril 1991 Lätist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liige.

1990. aastate Läti välispoliitiline eesmärk oli liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga. 20. septembril 2003 toimunud referendumiga hääletasid lätlased Euroopa Liitu astumise poolt. 1. mail 2004 sai Lätist Euroopa Liidu (EL) täieõiguslik liige. Läti astus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni 29. märtsil 2004. Läti osaleb ÜRO rahuvalvemissioonidel.

Läti kuulub ka sellistesse organisatsioonidesse ja rahvusvahelistesse kokkulepetesse nagu Euroopa Nõukogu, UNESCO, UNICEF, Maailmapank, IMF, Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu (ICES) ja paljudesse teistesse.

Pealinn

Läti pealinn on Riia.

Haldusjaotus

Läti haldusjaotus

 Pikemalt artiklis Läti haldusjaotus

1. juulil 2009 jagati Läti üheksaks vabariigilinnaks ehk vabariikliku keskalluvusega linnaks ja 109 piirkonnaks. Piirkondadest ja vabariigilinnadest said 1. järgu haldusüksused. Omavalitsuste kohapealseid riigiesindusi nagu endistes rajoonides ei eksisteeri. 2021. haldusreformi järel on Lätis 35 piirkonda ja 7 vabariigilinna.

2009. aastani jagunes Läti 26 rajooniks, mis rühmitusid mitteametlikult Riia linnaks ja viieks ajalooliseks piirkonnaks: Riia, Kuramaa, Latgale, Zemgale, Vidzeme ja Sēlija. Vahel liidetakse Sēlija ja Zemgale kokku ühtseks Zemgaleks, ka loetakse neid piirkondi koos Kuramaaga vahel ühtseks Kuramaaks, kuna need alad kuulusid kõik kunagi Kuramaa hertsogiriiki.

Parteid

Lätis on mitmeparteisüsteem, kus ühel parteil on väga harva võimalus üksi seista võimul ning seega ollakse sunnitud looma koalitsioonivalitsusi.

Läti parlamendis olid 2014. aastast alates järgmised erakonnad ja valimisliidud:

• Ühtsus (VIENOTĪBA)
• Koosmeel (Saskaņa)
• Roheliste ja Talurahva Liit (Zaļo un Zemnieku Savienība, ZZS)
• Rahvuslik Liit Kõik Läti Eest! – Isamaa ja Vabaduse Eest/LNNK (Nacionālā apvienība "Visu Latvijai!" – Tēvzemei un Brīvībai/LNNK)
• Südamest Lätile
• Läti Regioonide Ühendus

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Rahvaarv

Läti rahvaarv mai 2014 seisuga oli 1 997 500. Sellega on Läti rahvaarvult Euroopas 36. kohal.

2017. aasta detsembris elas Lätis ligikaudu 1,95 mln inimest.

2019. aasta alguses oli Läti rahvaarv 1 919 968 inimest.

2021. aasta juulis oli Läti rahvaarv 1 862 687 inimest.

Läti rahvaarv läbi ajaloo:

• 1 905 936 (1935)
• 1 708 800 (1946)
• 2 079 948 (1959)
• 2 351 903 (1970)
• 2 503 145 (1979)
• 2 665 770 (1989)
• 2 377 383 (2000)
• 2 067 887 (2011)
• 1 986 096 (2015)
• 1 907 675 (2020)
• 1 883 008 (2023)

Asustus

Rahvastikutihedus on 30 in/km².

Suurem osa rahvastikust (umbes 1 150 000 inimest) elab Riia linnas ja selle ümbruses. Maarahvastiku osakaal sealjuures väheneb üha enam. Ligi kolm neljandikku elanikkonnast elab linnaasulates.

Linnad

Lätis on 77 linna. Kõigis linnades peale Riia on alla 100 000 elaniku.

Suuremad linnad (2020)

Järjekord	Linn	Piirkond	Elanikke	Järjekord	Linn	Piirkond	Elanikke	Riia Daugavpils
1	Riia	Riia	627 487	11	Salaspils	Salaspilsi piirkond	17 977
2	Daugavpils	Daugavpils	82 046	12	Tukums	Tukumsi piirkond	16 896
3	Liepāja	Liepāja	68 535	13	Cēsis	Cēsise piirkond	14 960
4	Jelgava	Jelgava	56 062	14	Sigulda	Sigulda piirkond	11 823
5	Jūrmala	Jūrmala	49 687	15	Olaine	Olaine piirkond	10 668
6	Ventspils	Ventspils	33 906	16	Kuldīga	Kuldīga piirkond	10 352
7	Rēzekne	Rēzekne	27 613	17	Saldus	Salduse piirkond	9775
8	Ogre	Ogre piirkond	23 273	18	Talsi	Talsi piirkond	9026
9	Valmiera	Valmiera	23 050	19	Dobele	Dobele piirkond	8856
10	Jēkabpils	Jēkabpils	21 928	20	Bauska	Bauska piirkond	8246

Etniline koosseis

Läti on olnud sajandeid mitmerahvuseline, kuid suurimad muudatused demograafias toimusid 20. sajandil maailmasõdade, emigratsiooni, baltisakslaste lahkumise, holokausti ja Nõukogude Liidu okupatsiooni tõttu.

Läti põlisrahvad on lätlased ja liivlased, kes moodustavad 2016. aasta seisuga 61,8% riigi elanikkonnast. Suurim vähemusrahvus on venelased, kes moodustavad 25,6% rahvastikust. Kõige enam oli venelasi Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. 1989. aastal oli venelasi üle 900 000, mis moodustas tol ajal 34% elanikkonnast. Nõukogude okupatsiooni ajal suurenes ka ukrainlaste ja valgevenelaste osakaal. Alates Läti iseseisvumisest 1991. aastal on venelaste arv riigis oluliselt vähenenud.

Lisaks venelastele on suuremad vähemusrahvused valgevenelased (3,4%), ukrainlased (2,3%), poolakad (2,2%), leedulased (1,2%), juudid (0,3%), sakslased (0,3%), mustlased (0,1%) ja eestlased (0,1%).

Religioon

Suurim religioon Lätis on kristlus, kuid usuteenistustel käivad regulaarselt vaid 7% elanikkonnast. Suurimad usukogukonnad 2006. aasta seisuga on:

• luterlased – 450 000
• katoliiklased – 450 000
• õigeusklikud – 350 000

Eurobarometer 2005 järgi vastas 37% läti elanikest, et nad usuvad jumalasse. 49% vastas, et usub mingi vaimse jõu olemasollu, ja 10% vastas, et ei usu mingi vaimse jõu ega jumala olemasolu. Enne Nõukogude Liidu okupatsiooni oli luterlaste osakaal tunduvalt suurem, kui see oli põhiline usutunnistus Lätis. Luterlaste arv on balti riikides vähenenud tunduvalt rohkem kui katoliiklaste arv. On teada, et Lätis elab 182 moslemit, kuid eeldatakse, et moslemite arv Lätis on 500–5000.

Majandus

 Pikemalt artiklis Läti majandus

Läti majanduse reaalkasv 1996–2006

Läti majanduses on ülekaalus toiduainetööstus.

Tänu oma geograafilisele asendile on Lätil suur tähtsus transpordisfääris. Lätis on 10 suuremat sadamat, suurim on Ventspilsi vabasadam, kus asub ka Läti suurim Venemaa kütuse transiidikeskus (Ventbunkers, Latrostrans, Ventspils Nafta, mille suuromanik on maailma üks suuremaid toornaftaga tegelevaid Vitol Group ja Läti Merelaevandus).

Kui 1996. aastast alates kasvas majandus pidevalt, sai Lätist Euroopa Liidu kiireima majanduskasvuga riik. 2008. aastal tabas Lätit seoses globaalse finantskriisi ja kohaliku kinnisvaramulli lõhkemisega majanduskriis. 2009. aasta kolme esimese kuu aastane majanduskasv oli −18%.

1. jaanuaril 2014 mindi Läti latilt (LVL) üle eurole.

Inflatsioon

Aprillis 2007 kuulutati kõrge inflatsioonitaseme tõttu välja inflatsioonivastane plaan.

Inflatsioon oli 2007. aasta juulis 9,5% ja 2007. aasta augustis 10,1%, mis oli viimase kümne aasta kõrgeim. Augustis tõusid tubaka, kütte ja majutuse hinnad.

Keskmine palk

Läti keskmine brutopalk oli 2019. aastal 1076 eurot kuus, mediaanpalk oli 832 eurot kuus. 2007. aasta teises kvartalis oli keskmine brutopalk 558 eurot kuus (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes 33,4%). 2009. aasta viimases kvartalis oli keskmine palk 440 latti ehk 620 eurot (langus 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes 12,1%).

Kaitsejõud

Läti Relvajõud suurus on umbes 7 345 inimest, millele lisandub ka ligikaudu 10 000 Zemessardze, Läti vabatahtliku riigikaitselise organisatsiooni liiget.

Läti sõjalise riigikaitse juhtimisstruktuur on kolmetasandiline: strateegilise tasandi moodustab Läti kaitseministeerium, mis vastutab nii kaitsepoliitika kujundamise kui ka väevõimekuste arendamise planeerimise eest. Läti kaitseväe juhataja allub Läti kaitseministrile ja kaitseväe juhataja on kaitseministeeriumi koosseisus. Teise, operatsioonide tasandi moodustab kaitseväe juhataja koos ühendstaabiga, millel on põhimõtteliselt vägede operatiivjuhtimise ülesanne. Ühendstaabi ülesanded on taandunud vaid kaitseväe operatsioonide ja igapäevategevuse juhtimisele. Kolmas, taktikaline tasand – jalaväebrigaad, õhuväebaas ja mereväe flotill on otse allutatud kaitseväe juhatajale.

Läti maaväe komponendiks on jalaväebrigaad on põhimõtteliselt kergejalaväe brigaadiga, millel puuduvad raskemad tuletoetusvahendid. Läti brigaad koosneb kahest jalaväepataljonist, logistikapataljonist ja tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) keskusest. Brigaad on suuteline tagama Läti rahvusvaheliste kohustuste täitmise. Konventsionaalses sõjas oleks selline brigaad suuteline täitma piiratud ulatuses toetavaid ülesandeid, näiteks julgestamine või tagalaalade kontroll.

Läti õhuväe pearõhk on suunatud õhuseiresuutlikkuse ja vastuvõtva riigi toetuse osutamise võimekuse väljaarendamisel, sõjalennukeid Lätil pole. Õhuväes on investeeritud eelkõige radarisüsteemidesse ja viimastel aastatel ka lennuväljade väljaarendamisse.

Läti mereväe relvastuses on neli Imantas-tüüpi miinijahtijat ja neli Norralt saadud Storm-tüüpi patrullkaatrit.

Lätis on võimalik astuda vabatahtliku riigikaitselise organisatsiooni Zemessardze liikmeks pärast ajateenistuse peatamist või lõpetamist, Zemessardze ja Leedu KASP on põhimõtteliselt võrreldavad Eesti Kaitseliiduga. Zemessardze on jagatud kolmeks regiooniks. 1. regiooni staap paikneb Liepājas ja regiooni kuulub viis pataljoni. Teise regiooni staap asub Rēzeknes ja selle alla kuulub seitse pataljoni. Kolmanda regiooni staap on Riias ja selle alla kuulub kuus pataljoni. Organisatsioonis kokku on umbes 10 000 liiget.

Kaitseväe relvastuses on Saksa päritolu 5,56-millimeetrise kaliibriga automaadid G-36, tankitõrjeraketikompleksid Spike ja 40-millimeetrise kaliibriga automaatgranaadiheitjaid.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Läti ajalugu

Läti territooriumile tekkis asustus 9000 aastat eKr. Balti hõimud jõudsid Läänemere idakaldale umbes 3000 aastat eKr. Balti hõimudel kujunesid välja kaubateed Rooma ja Bütsantsiga. Enamasti müüsid baltlased kohalikku merevaiku metallide vastu. Umbes 900 aastat pKr asustasid tänapäeva Läti territooriumi neli praeguseks välja surnud rahvust: kuralased, latgalid, seelid, semgalid ja ka soome-ugri keelt kõnelevad liivlased, kellest aja jooksul kujunes läti rahvus.

Keskaeg

Kohalikel rahvastel oli ka varasemaid kogemusi välismaailmaga, 12. sajandil aga saatis Rooma-katoliku kiriku pea Rooma paavst Liivimaale esimesed misjonärid. Misjonärid tulid rahuga pakkuma rahvale usuvahetust, kuid ristiusk ei leidnud laia kõlapinda ja kohalikud hõimud olid tugevalt ristiusustamise vastu. Seetõttu saadeti Liivimaale relvastatud jõud, kelle abiga sunniti rahvad alistuma ja laskma end ristida.

Vaata ka: Liivi ristisõda

13. sajandil vallutasid sakslased kogu tänapäeva Läti territooriumi. Koos Lõuna-Eestiga moodustati riik, mida tänapäeval teatakse kui Vana-Liivimaa. 1228. aastal liideti Riia Hansa liitu. Hiljem kuulusid sinna ka Cēsis, Limbaži, Koknese ja Valmiera. Sellest ajast saadik oli Riial kui sadamalinnal tähtis koht ida-lääne kaubavahetuses. Pärast Liivi sõda (1558–1583) läks Liivimaa ning Kuramaa Poola-Leedu riigi valdustesse.

Vaata ka: Kuramaa piiskopkond

17. sajand oli kogu Euroopas ja ka Lätis suurte muutuste aeg, toimus reformatsioon, Vana-Liivimaa (Liivi ordu ja piiskopkondade) lagunemine ja Läti territoorium jaotati mitme riigi vahel. 1629. aastal läks Rootsi kuningriigi ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud Altmargi vaherahulepingu ja 1660. aasta Oliwa rahulepingu nn Poola Liivimaa (v.a Latgale) Rootsi kuningriigi valdusse, mille tulemusena Põhja-Läti oli Liivimaa kubermanguna Rootsi kuningriigi koosseisus ja Läti alal Daugavast lõunas asuv Kuramaa hertsogiriik, Rzeczpospolita vasallriik.

Vaata ka: Rootsi aeg ja Piltene rüütelkond

Valitsusorganitena tegutsesid Liivimaal Liivimaa kuberner, koos Liivimaa provintsi kantseleiga ja Liivimaa rüütelkond.

Põhjasõda ja Venemaa keisririik

 Pikemalt artiklis Põhjasõda

Pärast Põhjasõja käigus 1710. aastal Liivimaa rüütelkonna poolset alistumist liideti lätlastega asustatud Põhja-Läti Riia kubermang, kuhu kuulus kolm maakonda: Riia maakond, Wendeni maakond ja Pärnu-Kokenhuseni maakond. Hilisem Liivimaa kubermangu Tartu maakond kuulus aastatel 1704–1713 Sankt-Peterburi maakonda.

1722. aastal moodustatud Liivimaa kubermangus ja ka 1795. aastal Venemaa keisririigiga liidetud Kuramaa kubermangus olid lätlastega täielikult või osaliselt asustatud maakonnad kahes eraldatud kubermangus:

• Kuldiga maakond
• Riia maakond
• Aizpute maakond
• Grobiņa maakond
• Talsi maakond
• Cēsise maakond
• Dobele maakond
• Tukumsi maakond
• Ilūkste maakond
• Ventspilsi maakond
• Bauska maakond
• Valmiera maakond
• Valga maakond
• Jaunjelgava maakond

1783. aastal Venemaa keisrinna Katariina II läbi viidud haldusreformide käigus moodustati Liivimaa kubermangust Riia asehaldurkond, mis eksisteeris kuni 1796. aastani, kui Katariina poeg Paul I taastas endisaegse halduskorralduse.

Valitsusorganitena tegutsesid Lätis Liivimaa osas Liivimaa kubermanguvalitsus, mida juhtis Liivimaa kuberner ja Liivimaa rüütelkond ning Kuramaa kubermanguvalitsus, mida juhtis Kuramaa kuberner ja Kuramaa rüütelkond.

Läti ärkamisaeg

 Pikemalt artiklis Esimene Läti ärkamisaeg

Läti rahvusliku ärkamise algjärk on seotud selliste silma­paistvate nimedega nagu Kaspars Biezbārdis, Juris Alunāns, Krišjānis Valdemārs, Krišjānis Barons, Atis Kronvalds. Kõik nad viibisid pikemat või lühemat aega ka tänapäeva Eesti alal, eriti Tartus, kus nad õppisid Liivimaa kubermangu ainsas ülikoolis – Tartu ülikoolis.

Läti poliitilised organisatsioonid

Liivimaa kubermangu pealinna ja sadamalinna Riia hoogsa industrialiseerimise ja läti intellektuaalide marksismiga kokkupuutumise tulemusena tekkis Liivimaa lõunaosas sotsiaaldemokraatlik liikumine 1890. aastate keskpaigaks. 1905. aasta revolutsiooni eel loodi kaks illegaalset läti parteid: Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (1904) ja Läti Sotsiaaldemokraatlik Ühing (1903) ja Riias tegutsesid 1905. aastaks ka Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) ja juudi Bundi sektsioonid.

Esimene maailmasõda ja 1917. aasta revolutsioonid

1914. aasta sügisel alanud Esimese maailmasõja käigus vallutati 1915. aasta lõpuks pärast Poolat ja Leedut ka Läti kuni Riia linnani, mis vallutati aga 21. augustil (3. september ukj) 1917. aastal. Läti kaitsmiseks Saksa vägede vastu andis Venemaa keisririigi sõjaline juhtkond loa moodustada Läti rahvusväeosad, 8 polku ja 1 tagavarapolgu (asukohaga Tartus).

1. Läti kütibrigaad: 1. Läti Daugavpilsi kütipolk 2. Läti Riia kütipolk 3. Läti Kurzeme kütipolk 4. Läti Vidzeme kütipolk

2. Läti kütibrigaad: 5. Läti Zemgale kütipolk 6. Läti Tukumsi kütipolk 7. Läti Bauska kütipolk 8. Läti Valmiera kütipolk

1917. aastal toimunud keisri ainuvõimuvastase revolutsiooni ajal olid läti XII armee koosseisus olevad läti rahvusväeosad suuremalt jaolt meelestatud bolševistlikult ning 1918. aasta kevadel alanud Saksa keisririigi vägede pealetungiga taganesid läti väeosad Venemaale, kus nad teenisid Nõukogude võimu, kõige ustavamate ja paremini organiseeritud sõjalise jõuna – läti küttidena.

Pärast 1917. aastal moodustasid bolševikke pooldavad Läti Sotsiaaldemokraatialiikumise esindajad 30. juulil (12. augustil ukj) 1917. aastal Riias, Läti Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Nõukogu Täitevkomitee, mille koosseisus oli 27 liiget, neist 24 bolševikku ja 3 sotsiaaldemokraati internatsionalisti. Pärast Saksa vägede pealetungi 1918. aasta alguses taganes Täitevkomitee koos bolševistlikult meelestatud XII armeega Lõuna-Eestisse, kus tegutsesid Fricis Rozinši juhtimisel enne lõplikku evakueerimist Venemaale Võnnus ja Valgas.

Iseseisvumine

Läti püsis Esimese maailmasõja käigus Saksa vägede okupeerituna kuni 1918. aasta Novembrirevolutsioonini ja Saksamaa poolt kapituleerumiseni Compiegne'i vaherahuga.

18. novembril 1918 tulid Riias kokku rahvaesindajad ja kuulutasid välja Läti riigi iseseisvuse, kuid Kārlis Ulmanise juhitud Läti valitsus ei omanud sõjalist võimu oma riigi kaitseks (kuna enamik võitlusvõimelisi mehi oli mobiliseeritud läti rahvuspolkudesse ja taganenud koos Vene vägedega Venemaale) ning 1918. aasta lõpus alanud Punaarmee suurrünnaku käigus vallutati enamik Lätist. Pärast aga 1919. suvel Lätis baltisakslaste organiseeritud Landeswehri palgasõdurite poolt Rüdiger von der Goltzi juhtimisel Nõukogude Punaarmee ja Läti armee vägede väljaajamist Lätist haarasid nad reaalse kontrolli ja võimu Lätis ning moodustasid variisik Andrievs Niedra juhtimisel Landeswehrist sõltuva Läti valitsuse.

Pärast Nõukogude vägede väljaajamist Lätist jätkasid Landeswehri väed liikumist Põhja-Lätist Lõuna-Eestisse, mille tõkestamiseks ning Saksa Landeswehri vägede invasiooni peatas 1919. aasta Võnnu lahing. Pärast Võnnu lahingu võitu jätkunud Eestis moodustatud ja Eesti toetatud läti väeosade ning Eesti soomusrongide toetusel taastati Riias Läti Kārlis Ulmanise valitsus.

28. veebruaril tunnustas Eesti valitsus Läti de jure iseseisvaks riigiks.

Läti postmargiga ümbrik, mis on välja antud Läti taasiseseisvumise puhul 4. mail 1990

Kultuur

Läti rahvuslind on linavästrik ja rahvuslill harilik härjasilm.

Kirjandus

Läti rahvuseepos on Andrejs Pumpursi kirjutatud kunsteepos "Lāčplēsis". Tuntud läti kirjanikud on Rainis, Aleksandrs Čaks, Vilis Lācis ja Andrejs Upīts. Noorematest kirjanikest on tuntumad Pauls Bankovskis, Janis Einfelds, Gundega Repse, Andra Neiburga, Laima Muktapavele ja Nora Ikstena.

Esimene lätikeelne romaan oli 1879. aastal ilmunud Reinis Kaudzīte ja Matīss Kaudzīte "Maamõõtjate ajad".

Muusika

 Pikemalt artiklis Läti muusika

Tuntud heliloojad on Jāzeps Vītols, Raimonds Pauls ja Imants Kalniņš.

Läti võitis 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse.

Ajakirjandus

 Pikemalt artiklis Läti meedia

Läti suurimad päevalehed on Diena, Neatkarīgā Rīta Avīze ja Latvijas Avīze. Regulaarsed raadiosaated toimuvad alates 1. novembrist 1925. 6. novembrist 1954 algasid Läti Televisiooni regulaarsed saated. 1991 alustas tööd esimene eratelevisioonikanal. Suuremad telekanalid on Läti Televisioon (LTV1 ja LTV7), LNT ja TV3 Latvia.

Sport

Vaata ka: Läti olümpiamängudel

Lätis on jäähoki, jalgpalli ja korvpalliliigad. Läti jäähokikoondis osales 2002. ja 2006. aasta taliolümpiamängudel. Tuntumad Läti hokimängijad on Sandis Ozoliņš ja Artūrs Irbe. Läti jalgpallikoondis pääses 2004. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Tugevamad korvpallklubid on BK Barons/LMT, BK Ventspils ja ASK Rīga. Tuntumad korvpallurid on Jānis Krūmiņš ja Gundars Vētra.

Kergejõustiklastest on tiitlivõistlustelt medaleid toonud odaviskajad Jānis Lūsis, Elvīra Ozoliņa, Dainis Kūla, Vadims Vasiļevskis ja Ainārs Kovals, käija Aigars Fadejevs ning tõkkejooksja Staņislavs Olijars. Kahekordseks olümpiavõitjaks on tulnud BMX-rattur Māris Štrombergs.

Rahvusvahelist edu on saavutanud ka tennisist Ernests Gulbis.

Mihhail Tal oli male maailmameister 1960–1961.

Haridus

 Pikemalt artiklis Läti haridus

Lätis tegutseb mitmeid ülikoole. Neist suurim on Riias asuv 1919. aastal asutatud Läti Ülikool. Suuremad ülikoolid on veel Riia Tehnikaülikool, Jelgavas asuv Läti Põllumajandusülikool ja Daugavpilsi Ülikool. Läti alg- ja keskkoolides õppis 2003/2004. õppeaastal 302 700 õpilast, neist 193 100 lätikeelsetes koolides.

Lätiga seotud isikud

• Jānis Cimze

Vaata ka

• Läti riigipeade loend
• Läti Vabariigi põhiseadus
• Läti mõisate loend
• Läti lennukompaniide loend
• Läti leegionäride päev
• Läti Pank
• Läti Vabadussõda
• Raudteetransport Lätis
• Jaunsardze
• 2015. aasta Läti presidendivalimised
• Läti saksakeelsete kohanimede loend
• Läti filosoofia
• Läti näitlejate loend
• Läti üldlaulu- ja tantsupidu

Välislingid

• Valitsuse veebisait
• Latvia Online
• LatviansOnline
• latvians.com
• Eesti Kaubanduskoda Lätis
• Läti kaart
• Rein Sikk, Läti tragöödia: kadunud on 100 000 inimest ja eneseusk
• Veiko Spolitis. Veiko Spolitis: Läti kolmikkriis Postimees, 15. jaanuar 2009
• Läti hakkab kinnisvara ostjatele ja investoritele, kellel ei ole EL-i elamisluba – EL-i elamislubasid jagama, Eesti Päevaleht Online, 4. jaanuar 2011.