Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                

Läti filosoofia

Läti filosoofia on filosoofia, mis on loodud või viljeldud Lätis ja/või lätlaste poolt. Läti filosoofiaks võib pidada ka filosoofiat, mis on loodud lähtuvalt läti keele ja kultuuri iseärasustest ning sisaldab globaalse filosoofiamaastiku ja muude rahvaste filosoofiate kõrval spetsiifilist lätilikku komponenti või maailmavaadet.

Kuna Eestis loodi esimene kõrgkool pikka aega enne Lätit, kujunes ka Läti filosoofiatraditsioon algselt välja just Tartu Ülikoolis õppinud ja töötanud filosoofide tööna.

Läti esimeseks erialase haridusega filosoofiks peetakse Jēkabs Osist (1860–1919), kes õppis 1877–1882 Tartu Ülikoolis teoloogiat ja filosoofiat Gustav Teichmülleri juures ning töötas Tartus filosoofia eradotsendina 1888–1889 ja professorina 1889–1918. Teichmülleri mõjutusel arendas Osis välja kriitilise personalismi teooria. Osise tuntumate tööde seas on magistriväitekiri "Uurimusi substantsi mõistest Leibnizi filosoofias" ja doktoriväitekiri "Personalism ja projektivism Lotze filosoofias" (1896).

Läti meditsiinifilosoofiale pani aluse Martin Sihle (ka Mārtiņš Zīle, 1863–1945), kes õppis samuti Tartu Ülikoolis ning oli 1926–1927 Läti Ülikooli rektor. Theodors Celms (1893–1989) rajas Läti fenomenoloogiakoolkonna, saavutades Euroopas tuntuse monograafiaga "Der Phänomenologische Idealismus Husserls" ning olles pärast Teist maailmasõda tuntuim välisläti filosoof.

Tänapäeval on filosoofilise uurimistöö Lätis koondunud eelkõige Läti Ülikooli filosoofia ja sotsioloogia instituuti, mida 2016. aasta alguse seisuga juhtis Maija Kūle. Lätis tegutseb ka Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Balti Assotsiatsiooni kohalik haruorganisatsioon.

Läti filosoofe

muuda

Kirjandus

muuda
  • Hiršs, Andris "THE FIRST LATVIAN PHILOSOPHER JĒKABS OSIS AND THE SEARCH FOR SUBSTANCE" TRAMES: A Journal of the Humanities & Social Sciences, 2015, Vol. 19, Issue 2, pp. 95–108
  • Kūle, Maija "Philosophy in the Baltic States" Philosophy Worldwide. FSI: FISP, 2006, pp. 91 –106

Välislingid

muuda