Leedu NSV
Leedu NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (3. augustist 1940). Kuulutati välja 21. juulil 1940 pärast Leedu Vabariigi okupeerimist. Piirnes põhjas Läti NSV-ga, idas Valgevene NSV-ga, lõunas Poola Rahvavabariigiga ning läänes Rootsi Kuningriigiga ja Vene NFSV Kaliningradi oblastiga
|
Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 1940–1990 | |||||
 | |||||
| Osa | NSV Liit | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Kõrgeima riigivõimuorgani juhid: | Leedu NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees | ||||
| Pealinn | Vilnius | ||||
| Pindala | 65 301 km² | ||||
| Rahvaarv | 3 689 779 (1989) | ||||
| Riigikeeled | leedu keel, vene keel | ||||
| Rahaühik | rubla | ||||
| Deviis | Kõigi maade proletaarlased, ühinege! | ||||
| Hümn | Leedu NSV hümn | ||||
| Ajavöönd | Moskva ajavöönd | ||||
| |||||
.svg)
Riigijuhtimine
muudaLeedu NSV kõrgeimaks võimuks oli NSV Liidu Kommunistliku Partei lahutamatu osa Leedu Kommunistlik Partei juhtkond Leedu KP KK I sekretäri ning kollektiivsete juhtorganite Leedu KP KK Büroo ja Leedu KP Keskkomiteega.
Leedu KP KK I sekretärid
muuda| Nimi | Algus | Lõpp | Eluaastad | |
|---|---|---|---|---|
| 1 | Antanas Sniečkus | 21. juuli 1940 | 22. jaanuar 1974 | (1903–1974) |
| 2 | Petras Griškevičius | 18. veebruar 1974 | 14. november 1987 | (1924–1987) |
| 3 | Ringaudas Songaila | 1. detsember 1987 | 20. oktoober 1988 | (1929–) |
| 4 | Algirdas Brazauskas | 20. oktoober 1988 | 11. märts 1990 | (1932–2010) |
Pikemalt artiklis Leedu Kommunistlik Partei
Leedu NSV Ülemnõukogu esimehed
muuda- Pikemalt artiklis Leedu NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend
Leedu NSV Rahvakomissaride ja Ministrite Nõukogu esimees
muuda- Pikemalt artiklis Leedu NSV valitsusjuhtide loend
Riigi rahvamajandust ja majanduselu juhtis vastavalt NLKP ja Leedu KP KK suunistele täidesaatva võimuna Leedu NSV Ministrite Nõukogu ja Leedu NSV seadusandliku võimuna Leedu NSV Ülemnõukogu, koos selle juhtorgani Leedu NSV Ülemnõukogu Presiidiumiga.
Ajalugu
muuda23. augustil 1939 sõlmisid NSV Liit ja Saksamaa Molotovi-Ribbentropi pakti, millega jagasid Ida-Euroopa oma mõjusfäärideks. 1. septembril alustas Saksamaa Teist maailmasõda, rünnates Poolat. 17. septembril viis oma väed Poolasse ka NSV Liit. 19. septembril hõivas Punaarmee Vilniuse. 10. oktoobril sõlmiti Leedu Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mille alusel Leetu paigutati Punaarmee sõjaväebaasid. Vastutasuks lubas NSV Liit Leedule Vilniuse. Punaarmee tõmmati linnast välja ja 27.–28. oktoobril 1939 anti Vilnius ja Vilniuse piirkond Leedule üle.
15. juunil 1940 okupeeris Nõukogude Liit kogu Leedu ning moodustati Leedu NSV. 3. augustil 1940 inkorporeeriti Leedu Nõukogude Liitu.
- Vaata ka: Leedu ajalugu
Vaata ka
muudaVälislingid
muuda
Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus