Modernism

See artikkel on modernsuse rakendusest kultuuris. Modernismi kui uusaja sünonüümi kohta vaata artiklit modernsus.

Modernism (inglise keeles modernism) on valgustusajastu ideede jõudmine kunsti- ja kultuuripraktikasse, umbes aastal 1850.

Modernism on kultuuriliikumiste seeria, milles uuendati (reformiti) erinevaid kunstiliike, sealhulgas paljusid suundumusi kujutavas kunstis, arhitektuuris, disainis, muusikas, kirjanduses, tantsus ja teatris. Modernism oli mäss 19. sajandi akadeemiliste, ajalooliste ja konservatiivsete traditsioonide vastu. Moodsat romaani, kaasaegset teatrit, arhitektuuri ja luulet tuli uuendada, et need peegeldaksid paremini kaasaegset tööstusühiskonda. Kultuurilis-kunstiline uuendusliikumine hoogustus pärast Esimest maailmasõda.

Modernism kunstis

Modernistlikku kunsti iseloomustas kunstivoolude teke ja nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks. Kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks sümptomiks, kuna see sisaldab püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi täiesti uut ja enneolematut.

Seevastu modernistlik arhitektuur käis teadusliku arenguga rohkem käsikäes, millest annavad tunnistust sellised suunad nagu funktsionalism, kuigi ka see on uuenduslik hoiak mineviku suhtes, nt ornamentide põlgamise näol.

Vaata ka

Viited

Kirjandus

Tiit Hennoste "Hüpped modernismi poole: Eesti 20. sajandi kirjandusest Euroopa modernismi taustal". Vikerkaar 1993, nr. 10 1997, nr. 10-11.