Peipsi järv

See artikkel räägib Peipsi-Pihkva järve suurimast osajärvest – Suurjärvest ehk Peipsi järvest kitsamas mõttes

---

Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, vene keeles Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.

Peipsi järv
Valevärvipilt Peipsi järvest, Landsat
Valgla maad	Eesti, Venemaa, Läti
Sissevool	Järvekalda oja, Kalina oja, Remniku oja, Alajõgi, Uusküla oja, Kuru oja, Kauksi oja, Rannapungerja jõgi, Avijõgi, Annoja, Piilsi jõgi, Mustvee jõgi, Omedu jõgi, Koobamäe oja, Kadrina oja, Alatskivi jõgi, Koosa jõgi, Emajõgi, Leegu oja, Oudova jõgi
Väljavool	Narva jõgi
Pindala	2611 km²
Pikkus	72 km
Laius	50 km
Keskmine sügavus	7m
Suurim sügavus	15,3 m
Kõrgus merepinnast	30 m
Koordinaadid	58° 38′ N, 27° 30′ E

Peipsi järv

Üldandmed

• Mineraalsus 0%
• Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand)
• Vee läbipaistvus Secchi ketta meetodil 2–3 meetrit

Isegi Pihkva järve ja Lämmijärveta on Peipsi järv pindala poolest Euroopa neljas kuni viies järv. Peipsist eespool on Laadoga, Äänisjärv ja Vänern, olenevalt Saimaa järve kokku loetavatest osadest ka Saimaa.

Peipsisse voolab umbes 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi.

Peipsi suurim saar on Eestile kuuluv Piirissaar. Piirissaarest lääne pool asub Vasikakuiv.

Peipsi põhjarannik on liivane, kena loodusega ilus piirkond ja kõrgelt hinnatud puhkeala, kus vanadel rannaluidetel kasvab männimets ja järve ääres on maaliline liivarand, mille pikkus on umbes 40 km. Peipsi on läbivooluga järv.

Järvenõgu

Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja- ja lõunakallas on väga eriilmelised. Põhjakaldal, näiteks Kauksis on liivane rand ja luited. Lõunakallas on aga kinnikasvanud ja soostunud. Selle põhjuseks on maakerge, mis põhjakaldal on kiirem kui lõunakaldal. Selle tulemusena valgub Peipsi järve vesi aeglaselt lõunasse ning ujutab üle uusi lõunapoolseid alasid.

Veetase

Peipsi järve nullveetasemeks loetakse 29,5 m BK77 kõrgussüsteemi järgi. Peipsi järve veetase kõigub aasta jooksul +1,5 meetrist –0,5 meetrini.

Kliima

Keskmine õhutemperatuur juulis on üle 17 °C ja veebruaris alla –7 °C. Sademeid langeb keskmiselt 575 mm aastas. Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi on Peipsi parasvöötme kontinentaalse ja merelise kliimavöötme piiril. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Peipsi Dfb kliimatüübi alla. Seda kliimatüüpi iseloomustab mõõdukalt külm talv ja jahe suvi. Talvel on järv külmunud keskmiselt 114 päeva jooksul.

Hüdrokeemia

Peipsi järve vesi on nõrgalt aluseline. Näiteks 1997–2006 võetud proovide alusel saadi keskmiseks pH väärtuseks 8,36, kusjuures see kõikus proovide lõikes enamasti 8,0–8,6 vahel. pH väärtused olid nii Peipsi järves kitsamas mõttes, Lämmijärves kui ka Pihkva järves sarnased.

Elustik

Järves elab 37 liiki kalu ja 9 liiki kahepaikseid. Nendest iseloomulikumad on rääbis, ahven, peipsi tint, ja haug. Elutsevad ka luts, koger, koha, latikas, nurg, roosärg, särg ja peipsi siig.

Peipsit kasutab igal aastal peatuspaigana üle miljoni rändlinnu.

Probleemid

Suuremad probleemid on põlevkivi kaevandamine, põllumajanduses kasutatavad väetised ning sellest kõigest tulenev liigtoitelisus ehk eutroofsus. Probleemiks on ka kalade ülepüük. Aastas püütakse Peipsist ligikaudu 10 000 tonni kala.

Peipsi valglas elab ligikaudu miljon inimest.

• 
  Vaade Peipsi järvele
• 
  Peipsi järv Mustvee ja Lohusuu vahel
• 
  Peipsi järv Mustvee ja Lohusuu vahel
• 
  Peipsi järve rannik Mustvee ja Lohusuu vahel
• 
  Peipsi järve vesi ja põhi
• 
  Pilliroog Peipsi järve rannikul
• 
  Kauksi rand
• 
  Peipsi rand Rannapungerjal, jõesuudmest lõuna pool
• 
  Vaade Rannapungerja jõe suudmealale Rannapungerja tulepaagi kõrvalt
• 
  Peipsi järv Rannapungerja jõe suudme lähistel
• 
  Peipsi rand Rannapungerjal, jõesuudmest põhja pool

Seire

Riikliku keskkonnaseire programmi raames jälgitakse pidevalt Peipsi järve kahe allprogrammiga, milleks on Peipsi ja Võrtsjärve randade seire ning Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire. Nendele lisaks viiakse läbi ka Peipsi järve ja sinna suubuvate jõgede ohtlike ainete hüdrokeemilist seiret. Senistest seiretulemustest ja teadusuuringutest on selgunud, et Peipsi järve ökosüsteem on ebastabiilses seisundis ja tema tulevik on raskemini prognoositav, kui varem arvatud. Häired Peipsi ökosüsteemis võivad kujutada ohtu sealsele bioloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemi tervisele ja talitlusele, samuti inimestele olulistele kalavarudele ja magevee ressursile.

Randade seire

Peipsi järve randade seire toimub riikliku keskkonnaseire programmi alaprogrammi "Peipsi ja Võrtsjärve randade seire" raames. Alaprogrammi hakati ellu viima 1996. aastal, kuid varem (1994–1996) seirati ka Peipsi randu rannikumere seire programmi raames. Alaprogrammi seire toimub kaheaastase rotatsiooniga – ühel aastal seiratakse Võrtsjärve randu ja teisel Peipsi randu.

Peipsi järve rannikuprotsesse seiratakse kaheksal alal: Remniku, Silla, Kuru, Ranna, Nina, Mehikoorma, Alajõe ja Kauksi. Vastavad seirealad on valitud nii, et nad asuksid eri rannatüüpidel ja sealjuures ka purustusohtlikes paikades. Alaprogrammi seire eesmärgiks on looduslike ja antropogeensete tegurite mõjul toimuvate rannaprotsesside jälgimine, arengutendentside selgitamine ning arenevate rannaosade arengu prognoosimine. Rannikuseire tulemused on väga vajalikud sadamaehitustel, hoonete rajamisel, teede rajamisel ja puhkemajanduse planeerimisel. Seire käigus jälgitakse ranna morfoloogiat, kõrgussuhteid rannaprofiilidel, rannasetete lõimise muutusi ning visuaalselt hinnatakse ka inimtegevuse mõju (prügi, mootorsõidukid, rannajoone omavoliline muutmine jne) rannale. Info saamiseks ja rannaprofiilide muutuste jälgimiseks kasutatakse peamiselt kordusnivelleerimist. Läbi nivelleerimise saab aimdust randadel toimunud purustustest ja kuhjetest. See võimaldab arvutada kuhjunud ja ärakantud setete massi. Rannikuseire käigus pildistatakse kõik rannikuprofiilid ning lisatakse lõpparuandesse. Samuti võetakse lõimiseproovid rannajoonelt kogu rannaprofiili ulatuses.

Hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire

Hüdrokeemilist ja hüdrobioloogilist seiret tehakse kahest aspektist. Peipsi järve hüdrobioloogilise seire raames uuritakse veekogu fütoplanktonit, zooplanktonit ja põhjaloomastikku, liigilist koosseisu ja biomassi; vetikapigmentide hulka ning suurtaimestiku ja epifüütoni levikut, liigilist koosseisu ja hulka. Lisaks registreeritakse igal proovivõtul kohapeal vee läbipaistvus Secchi ketta abil, mõõdetakse vee temperatuuri, hapnikusisaldust ja pH-d. Fütoplanktoni proovides määratakse ka klorofülli (Chl-a), feopigmentide ja karotinoidide sisaldus. Proove võetakse iga kuu kevadest sügiseni integraalselt eri sügavustelt. Põhjaloomastiku proovid kogutakse ajavahemikul mai lõpust kuni juuni alguseni. Fütoplanktoni liigilise koosseisu, arvukuse, biomassi ja liikide osakaalu määramiseks sadestatakse proovid ning loendatakse Utermöhli meetodil invertmikroskoobiga. Hulkrakse zooplanktoni proovide kogumiseks võetakse batomeetriga vett eri sügavustest, saadud integreeritud veeproov filtreeritakse läbi planktonvõrgu ning proovid loendatakse stereomikroskoobi all. Põhjaloomastiku proovid kogutakse Zabolotski ja Borutski põhjaammutitega, pestakse siidsõelal ja sorteeritakse kohapeal viide suuremasse taksonoomilisse rühma ning fikseeritakse etanoolis. Biomassi määramiseks kaalutakse väikesi etanoolis fikseeritud loomi torsioonkaalul rühmade kaupa, niiskelt (pärast lahtise vedeliku eemaldamist filterpaberiga), täpsusega 1 mg. Suured limused kaalutakse eraldi elektroonilistel (varem tehnilistel) kaaludel 10 mg täpsusega.

Peipsi järve riikliku keskkonnaseire hüdrokeemilise allseire raames mõõdetavatest füüsikalis-keemilistest näitajatest mõõdetakse Peipsi järve veeproovides vee temperatuur, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik ja happelisus. Lisaks mõõdetakse laboris vee värvus, hõljuvaine, BHT₅, Mitmete keemiliste elementide sisaldus: KHTCr, NH₄, NO₂, NO₃, N_üld, PO₄, P_üld, Cl, SO₄. Lisaks määratakse Eesti-Vene suvise ühisekspeditsiooni raames veel vee üldkaredus, Ca, Mg, Fe_üld, K, Na ja Si sisaldus. Pinnakihi veeproovidest määratakse naftasaaduste ja raskmetallide Cd, Cu, Hg, Pb, Zn, Cr ja Ni sisaldus. Veeproove võetakse vastavalt keskkonnaseire seaduse, veeseaduse ja keskkonnaministri 06.05.2002 määruse nr 30 "Proovivõtumeetodid" nõuetele. Proovivõtu ajal mõõdetavad näitajad nagu veetemperatuur, hapnikusisaldus, elektrijuhtivus, pH ja nende analüüsid tehakse vastavalt keskkonnaministri 25.08.2011 määrusele nr 57 "Nõuded vee füüsikalis-keemiliste ja keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid". Ohtlike ainete analüüsidel arvestatakse direktiivide 2008/105/EÜ (keskkonnakvaliteedi standardid) ja 2009/90/EÜ (vee keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad) nõuetega. Ühisekspeditsioonide seiretööd ja analüüsid toimuvad samade metoodikate kohaselt nagu Eesti riiklikus keskkonnaseire programmis.

Peipsi järve hüdrobioloogilise ja hüdrokeemilise seire eesmärgid on järgmised:

• Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmine piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede konventsiooni raames ning Euroopa Liidu direktiivide täitmine.
• Pidev informatsiooni saamine Peipsi järve ökoloogilise seisundi kohta hüdrobioloogiliste näitajate alusel nii Eesti kui ka Vene poolel.
• Peipsi elustiku andmete põhjal järve ökoloogilise olukorra hindamine reaalajas ning selle põhjal võimalike muutuste ja kriisiolukordade prognoosimine kogu järve ulatuses.
• Peipsi järve elustiku pikaajaliste andmeridade täiendamine järve ökosüsteemis toimuvate pikaajaliste muutuste suuna ja seaduspärasuste väljaselgitamiseks kogu järve ulatuses.

Peipsi järve hüdrobioloogilist seiret teeb Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskus, keemilised analüüsid teeb Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Tartu filiaal. Eesti Keskkonnauuringute Keskus on teinud Peipsi järve seiret alates 1992. aastast.

Vaata ka

• Peipsi-Pihkva järv
• Pihkva järv
• Lämmijärv
• Peipsi jääpaisjärv
• Peipsivenelased
• Peipsi Infokeskus

Kirjandus

• Haberman, J., Timm, T. & A. Raukas. 2008. Peipsi (monograafia). Tartu, Eesti Loodusfoto, 472 lk.

Välislingid

• Peipsi ja Piirissaare 360° aeropanoraam / aerofoto
• Jaan-Juhan Oidermaa: "Peipsi järv on muutunud 170 aastaga kordades kalavaesemaks" ERR Novaator, 12. august 2020